Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"gregooriuse koraal" - 101 õppematerjali

gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul.
thumbnail
2
doc

KESKAEG. GREGOORIUSE LAUL

GREGOORIUSE LAUL. LK.12 Kuupäev.............................. Õpilaste nimi............................................................ TÖÖLEHT 1.Leia antud sõnadele venekeelsed vasted ja proovi selgitada nende sisu Ajajärg............................................................................................................................................... Impeeriumi jagunemine..................................................................................................................... Riigi langemine.................................................................................................................................. Ajastu vahele...

Muusikaajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KESKAEG - Gregooriuse laul

Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Gregooriuse laulu referaat

590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks ­ Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine ­ palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2...

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusika mõisted

soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga ­ polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus ­ kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal ­ vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia ­ mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng ­ Impressionism ­ loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel ­ kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello....

Muusika
83 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Motett

B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu...

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusika arvestuse vastused

Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj, (edasi on mul mingi segane joonis, aga kui ma õigesti välja loen, siis..) organum arenes välja gregoriuse koraalist, olid mitmehäälsed laulud ning jagunes...

Muusika
120 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted

Kontsert ­ soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng ­ iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ­ ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso ­suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga ­ sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium ­ kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat ­vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett ­ polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse...

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Renesanss - muusika

Seleta mõistet renessanss? – Tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. (14-16. Saj) 2. Seleta mõistet ars nova? – muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 – 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmete...

Muusikaajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Žanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass)

klass) Zanr ­ muusikateose liik Vorm ­ muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn ­ värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal ­ korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum ­ mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett ­ mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa ­ katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ­ ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ­ ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon ­ koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat ­ mitmeosaline teos koorile ja solistidele või...

Muusika
68 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaja muusika 10.klass

klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia ­ poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium ­ muutumatu missa osa proprium ­ vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison ­ Issand halasta II Gloria ­ Au olgu Jumalale kõrges III Credo ­ Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus ­ Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei ­ Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...

Muusikaajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keskaeg

Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid :  Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks.  Lauldi ladina keeles.  Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile.  Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal  Organum – esimene kahehäälne laul keskajal  Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal  12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine hääl. Alumised hääled olid lihtsamad  Ülemine hääl liikuvam ja keerukam  Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades  15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased:  Püha Ambrosius – Milano piiskop.  Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat.  Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590. ...

Muusikaajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Muusikaajalugu KESKAEG(alguseks), ilmalik muusika, inimese maailmapilt, varakristlikud laulutüübid, noodikirja kujunemine, mitmehäälsus, vaimuliku muusika iseloomustus

a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vokaalmuusika

Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes...

Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...

Muusikaajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus muusikalukku

Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj...

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Renessanssi töö

, tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...

Muusika
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskajast Klassitsismini

- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal , autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj)...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...

Muusikaajalugu
279 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusika mõisted

Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...

Muusika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun