10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Agnesxd
Õppematerjali autor
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees
väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist,
Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval,
Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,
Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all
See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride
mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime
Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles mõnesaja aasta pärast jõuavad Karvikud esimest korda sõtta, kui üks neist võetakse mõisasulasena kaasa Smolino lahingusse (1502).Pigem näikse Karvikud soovivat ajaloo eest pageda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid