Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hirm pole tähtis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi väga koledat juhtunud Äkki teate kes see oli?

Hirm pole tähtis- 
Ketlin  Priilinn
Agnes Pentsa 7.b
 
 
Tegelased

Matilda  – peategelane, 11 aastane . 

Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise.

Adeele - Matilda sõber,  pruunid  juuksed. Ema joob.

Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha.

Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab 
vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa – surnud.

Antonia  – nõiatüdruk, ema suri kodutiigis.

Dromodor -  deemon
 
 
Pikk  sisu jutustlus

Matilda kolis oma  perega  Pärnust väikesesse kül a. Ta  armastas  oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma 
nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise  kaheteist  aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad  Pärnus  ning 
lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle  silmis  oli suur 
kurbus . Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema  vanust  tüdrukut ja lapsekäru. Hiljem olid nad 
kadunud kuid Matilda võttis  julguse  kokku ja otsis nad üles. Üks neist oli Adeele ja teine Joanna, koos pisivenna 
Sanderiga. Nad rääkisid lühidalt ka endast. Joanna kurtis, et tema isa jättis tema pere kaua aega tagasi. Neist said 
koheselt sõbrad ning Matilda küsis ka väikse kurva tüdruku kohta, kelle nimeks oli Olivia. Adeele seletas, et ta oli 
eelmisel suvel näinud, kuidas tema noorem õde oli metallihunniku otsas seisva traktori otsast kukkunud, niiet ta oli 
koheselt surnud. Matildale oli see väga jahmatav. Järgmisel päeva  hommikul  ei näinud ta tüdrukuid kusagil, seega 
otsustas Adeele juurde minna, kuigi Joanna oli juba  öelnud , et ta ei kutsu kedagi oma maj a, mis sest, et tal olevat küla 
uhkeim maja ja aed. Matilda nägi Adeele maja tagant pi ludes, et Matilda ema on  joodik  ning sel epärast ei taha Adeele 
kedagi kül a kutsuda. Matilda seega  kohtas  Oliviat ja sai kohe jutule temaga. Ta rääkis Matildale oma õelast vanaemast 
ning hakkas nii palju Matildat  usaldama , et rääkis talle tegeliku loo, mis juhtus Jasminiga. Tol päevil, kui  Jasmin  suri, oli 
juhtunud päris ebakummalisi asju. Nimelt  õed  olid seiklushimulised ning läksid metsa  vanaemale  lilli korjama. Metsa 
sees põrkusid nad vana väikese  majaga , kust tuli välja, punases mantlis ning nägu kapuutsiga katvas, deemon. 
Deemon tõstis Jasmini üles ning sosistas tal e midagi arusaadamatut kõrva. Olivia oli väga jahmunud, kuna Jasmin oli 
muutunud väga uimaseks ja ükskõikseks. Nad jalutasid koju tagasi ning õhtu poolikul, pärast söömist avastas ta 
Jasmini koduaia nurgast. Jasmin  viskas  oma karu sülest üles ning püüdis seda. Olivia oli küsinud, kas tema võib ka 
mängimisega ühineda ning Jasmin oli vastanud, et ta jätab lihtsalt  hüvasti . Järgmisel hommikul oli Jasmin juba Olivia 
ärgates läinud ning Olivia otsustas minna teda  otsima , kuid nende kodu ukse peale tuli koputus ning teatati, et Jasmin 
on surnud. Matilda rääkis loo edasi ka Joannale ja Adeele’le ning nemad otsustasid minna nõiatüdruk Antonia juurde. 
Tuli välja, et ka Antonia ema, kes oli ravitsejanõid, oli samuti sattunud samasugusesse saatusesse. Kuid veelgi 
jubedam oli see, et too deemon oli Antonia välja kutsutud, kui ta väiksena loitsudega mängis. Üheskoos võeti ette retk 
deemoni  hävitamiseks. Kaasa võeti peale Matilda, Adeele, Joanna ja Antonia ka Matilda vend Mattias ja Olivia. Korraga 
lõi metsas Joanna  kartma  ja pistis jooksu. Nad algatsid lõkketule, kuni Antonia loitsmise peale kukkusid nad maa 
rebenedes maa alusesse käikudesse. Seal oli pime ning peagi avastatsid nad, et Mattias on kadunud.  Kõik sattusid 
 
 
paanikasse, aga siiski otsustati edasi li kuda. Nad li kusid mööda tunnelit,  telefoniga  valgust näidates. Kuni nad läksid 
trepist üles läbi kahe ukse ja kohtasid... 
Probleemid

Matildal polnud Pärnus sõpru.

Mattias oli pime.

Jasmin ja Antonia ema olid surnud.

Adeele ema oli joodik.

Joanna oli kurb, kuna isa oli tema pere jätnud.
 
 
Hea

Matilda muutis kolides oma  suhtumist -ta oli 
avameelsem.

Lõpuks muutub kõik paremaks.
 
 
Sündmused

Matilda kolib uude koju.

Matilda saab uued sõbrad ja kuuleb lugu 
Jasminist.

Sõbrad otsustavad Antonia abiga Deemon 
hävitada.

Nõudmised deemonile ja Dromodori häving .
 
 
Lõik raamatust
„Ma  nägin  üht  imelikku  tüdrukut, kui enne si a sõitsime,“rääkis Matilda. „Istus  maantee  lähedal 
suure kivi otsas, selline hästikõhn ja tumedate juustega. Tal oli nii kurb ja hirmul nägu 
peas,nagu oleks temaga midagi väga koledat juhtunud... Äkki teate, kes see oli?“  Tüdrukud 
vahetasid omavahel pilke. Nende mõlema näol olitaas sama kummaline ilme nagu hetk tagasi. 
Mõnda aega valitsesvaikus ning si s ütles Joanna ebalevalt: „See oli kindlasti Olivia. Takäib 
minu paralleelklassis.“„Kas ta on haige?“ päris Matilda. „Või kiusab teda keegi?“Nüüd pööras 
Joanna end Adeele poole. „Räägi sina,“  palus  ta.„Miks mina?“ Adeele põsed õhetasid ja silmad 
olid läikimahakanud.“ Sest esiteks oled sa vanem! Ja pealegi, sina ju  nägid  sedapealt ja läksid 
abi kutsuma!“„No olgu.“ Adeele ohkas ja tema suu tõmbus peenikesekskri psuks. Hetkeks  näis  
Matildale, et tüdruk hakkab  nutma . Adeeleaga raputas üksnes nukralt pead ja tõmbas sügavalt 
hinge. „Sellel Olivial oli noorem õde,“ alustas ta. „ Vist  umbes seitsme aastane.Ta suri selle suve 
alguses, umbes kuu aega tagasi.“

Minule  jäi see sellepärast meelde, et see oli üks kurveim koht raamatust. 
 
 
Arvamus

Minule meeldis see raamat. See võib olla mõne 
jaoks liiga ulmeline. Aga see haaras kaasa ja 
kutsus lugema.
 
 
AITÄH KUULAMAST!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Hirm pole tähtis #1 Hirm pole tähtis #2 Hirm pole tähtis #3 Hirm pole tähtis #4 Hirm pole tähtis #5 Hirm pole tähtis #6 Hirm pole tähtis #7 Hirm pole tähtis #8 Hirm pole tähtis #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agnesxd Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hirm Pole Tähtis - Ketlin Priilinn
3
doc

Hirm Pole Tähtis - Ketlin Priilinn

Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia ­ tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees

Eesti keel
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist,

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval,

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,

Alusharidus
Kirjandus - Secunda
11
doc

Kirjandus - Secunda

Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi ­ peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime

Kirjandus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343­ 1345). Alles mõnesaja aasta pärast jõuavad Karvikud esimest korda sõtta, kui üks neist võetakse mõisasulasena kaasa Smolino lahingusse (1502).Pigem näikse Karvikud soovivat ajaloo eest pageda

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun