Muusika retsensioon 2015: Beethoweni viies sümfoonia (0)

Beethoveni viies sümfoonia
Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C- duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C- moll . Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime.
Pianist , kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor .
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut . Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aastal võideti Eesti rahvusmeeskoori ja Ellerheina koostöös esimene Grammy.
Kontserdi esimeses pooles kuulasime Sergei Prokofjevi loomingut. Prokofjev oli vene pianist ja helilooja . Ta on kirjutanud kõikides žanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. Minu jaoks oli Sergei Prokofjevi teos üsna rasketi mõistetav. Tavaliselt suudan ma seostada palasid mingisuguse looga või jutuga, kuid Prokofjevi puhul oli seda väga raske teha. Vahepeal oli pala väga kiirustav ja ruttav ning siis jällegi lendlev ja rahulik. Pianist Nikolai Aleksejev tegi ära suurepärase töö ning talle ei saa midagi ette heita, sest teos on üsna keerukas oma ülesehituselt . Palju meeleolude ja tempode muutumist. Suurepärase töö tegi ka minu arvates ära sümfooniaorkester. Siiski oli kontserti minu arvates veidi raske tajuda ja jälgida.
Kontserdi teises pooles kuulasime Ludving von Beethoveni nr 5 sümfooniat C-moll. Sümfoonia algas kurjakuulutava ja hirmutava koputusega. Koputus kostis läbi sümfoonia, erinevatel aegadel ning erinevate kõladega. Teises osas mängis orkester sõjakate ja võimukate nootidega justkui marssivas taktis ning kolmas osa algas lõbusamalt ja toretsevamalt. Esitus oli minu arvates lihtsalt suurepärane . Dirigendi ja orkestri vaheline koostöö sujus hästi ning äpardusteta. Minule meeldis rohkem van Beethoveni 5 sümfoonia, sest see oli mõistetavam ja arusaadavam ning oli ka rohkem äratundmisrõõmu.