1. Raskolnikovi kuritöö motiivid:
Rodion Romanovitš Raskolnikov on väga andekas ja taibukas mees.
Olles vaid 23- aastane, jaotas ta inimesed loodusseaduste poolt kahte
liiki: harilikud ja haruldased . Viimastele oli tema arvates kõik
lubatud – ka moraali seadustest üleastumine, eriti kui idee võib
olla päästjaks kogu inimsoole. Raskolnikov arvas , et ta on eriline
ja andekas, kes püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtles, et kui
ta tapab kõigi poolt vihatud vanaeide, siis pole see kuritegu , vaid
tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka.
Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas
vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest. Tal
oli hädasti raha vaja. Teda valdas ka süütunne ema ja õe ees. Dunja kavatses raha pärast, selleks, et venda toetada, abielluda
talle ebameeldiva mehe Lužiniga.
2. Sonja Marmeladova ja Raskolnikovi vastandlikkus:
Raskolnikov on väga haritud ja abivalmis. Tal oli vajadus tõestada
endale, et ta on eriline ja teistest parem. Sonja Marmeladova
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
313 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joonas kotka
Õppematerjali autor
Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad  ümberpöördult  ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit  vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov  juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda  irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin  Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski
Ta ootab, et Mikolka tuleks oma tunnistusest loobuma. Porfiri teatab, et Raskolnikov ongi tapja. Raskolnikov uuris, et miks teda siis juba vangi ei panda. Porfiri tunnistab, et otseteed kinni võtmine pole kasulik, ja milleks peaks ta teda otseteed sinna puhkusele saatma. Ta tuligi tegema ettepanekut ülestunnistada. Ta teatas veel et on võimalus ise ülestunnistamisel, mitte puhkusele minna. Raskolnikov ei üritanud oma süüd enam sugugi varjata ja teatas, et pole vaja karistus aega vähendada. Porfiri teatas et arreteerib Raskolnikovi kahe päeva pärast. Mõlemad lahkusid III- lk439 Raskolnikov kiirustas Svidrigailovi juurde. Svidrigailov pakkus talle veini. Raskolnikov tahtis lahkuda, kuid Svidrigailov palus tal jääda ja lubas lõpetada tühja loba rääkimine. IV- lk 448 Svidrigailov rääkis talle Marfa Petronovnast ja Sonjast. Raskolnikov ajas meelega Svidrigailovit rohkem vihale küsides kuuldud mõrvade kohta(mingi laps, teener Filka).
teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad – ümberpöördult – ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani vä sides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit - vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi,Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus , hoopis süümepiinad on. palju erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Lužiniga Peterburis. Kuigi Lužin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Lužini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Lužini tegelikku iseloomu
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusväärsed ja ala
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.Â7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.Â6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid