Emajõe sünd muistend (0)

Emajõe sünd
Vanaisa oli loonud maailma ja laotanud üle selle sinise taevatelgi ning kleepinud telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama , et kuningas saaks jõe kallastel kõndida . Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk . Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema. Vanaisa määras vähil silmad seljataha ja harakas ei tohtinud Emajõest kunagi janu kustutama, vaid lehtedelt piisku nokkima. Nii valmiski jõesäng ja Vanaisa valas enda kuldkausist vee sisse ja määras tema voolu suuna.
See oli Emajõe sündimine ja seda juhtus kaevamisel.