lasen ma siis ilusa metsa kasvada ja siin peab teie kuningas elama. Ka nõgusid ja orge jätke mõnda kohta, et tal seal varju oleks tuule ja paha ilma ning päikese eest. Ma näen teid siin hulganisti koos; igaüks tunneb oma jõudu; nüüd kähku tööle!" Siis lahkus ta nende juurest ja kõik asusid kohe tööle. Jänes ja rebane märkisid ära, kuhu vesi voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao, karu kandis ja pääsuke ning muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng oli valmis, tuli Vanaisa tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul. Ta kiidab iga töölist. " Mutt ja karu, teie töötasite vist kõige usinamini, sest olete üleni porised: - hea küll, see porine kuub jäägu teile aurüüna mälestuseks; sina hunt, oled koonu ja jalgadega tublisti töötanud, sinule peavad ka must koon ja mustad jalad jääma. Aga kus on vähk?
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne. Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt. Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas. Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas külge hõbedased tähed ja
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk.
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
D oli nii heategija kui ka hukutaja. Oli ka D jüngreid, kes veini ei joonud. PILET NR 4 KUIDAS MAAILM JA INIMSUGU LOODI Kaua enne jumalate ilmumist oli ainult vormitu segadus. Viimaks sündis kaks last. Öö Kaose laps; Erebos äraarvatamatu sügavus, kus pesitses surm. Pimedusest ja surmast sündis armastus, kelle ilmaletulekuga hakkasid kord ja ilu ohjeldama pikast segadust. Armastus sünnitas Valguse, särava Päeva. Leidis aset Maa sünd. Loodusjõududele anti kindel kuju. Esimesed olevused olid emakese Maa ja isakese Taeva lapsed, kelleks olid monstrumid. Kolmel tohutul monstrumil oli igaühel 100 kätt ja 50 pead. Kolme järgmist kutsuti kükloopideks. Lõpuks ilmusid titaanid. Taevas vihkas monstrumeid, kuigi need oli ta enda pojad ning kui nad olid sündinud, pani ta nad kohe vangi maa alla salajasse paika. Maa oli pahane oma teiste laste kurja kohtlemise pärast ja palus abi kükloopidelt. Kronos (Aeg) oli nõus ema aitama
Kõik kommentaarid