Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolivägivald". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolides, märka, koolivägivald, trauma, terror, kiusajate, märkama, koolikiusamine, aktuaalne, kiusamist, hullem, haavata, psühholoog, iseasi, kiusajatel, lapsevanemale, sotsiaaltöötajale, peaasi, algklasside, muresid, lahendust, jutule, kõigepealt, murest, läksime, koolitee, kaasõpilased, julgemaKoolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?
........................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse ,,Lapsed Eestis" käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega. Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste
või "savi". Muidugi, suuremad poisid -- tüdrukud käituvad ,,täiskasvanulikumalt" lõõgastudes veini- või konjakiklaasi taga, otsides või ise leiutades erinevaid väljundeid. Mõned õpilased tunnevad, et kolmapäeva õhtuks on nad juba "kustunud." Kas see on tõepoolest probleem, mis siililegi selge? Kas tõesti kõik päevalehed ja pedagoogilised väljaanded käsitlevad neid probleeme üleliia sagedasti, ja tüdimuseni? Kui keegi tegevõpetajatest ei märka või ei taha märgata ja kui mõni pressiväljaanne on seisukohal, et taas on tegemist kibestunud inimese veel kibedama ja sapisema jutuga, siis oleks tegemist küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka
medalist ilma. "Kooli käitumise käsiraamat"- Watson. Head nõuanded tsensuursete väljendite vastu. Panna kirja, mis ütleb ja panna ümbrikusse. Kui veel nii teeb, annan kirja vanematele. Vastutus õpilasel. Kogu tund jagada minutite kaupa ära. Ala 1-5 minutit teen seda 6-12 teeme seda jne. Klassijuhataja tunni teema saan samamoodi läbivast teemast. Pädevused, eesmärgid. Võin võtta RÕK-ist või valida ise. Tund on läbivalt seotud ühe teemaga: sõprus, armastus, koolivägivald, toitumine, hobi. Tunni lõpus kokkuvõte, kontrollida teadmisi, viktoriin, ristsõna vms. Rühmas 3 inimest. Iga rühm 15 min aega tunni presenteerimiseks. Powerpoint v midagi. Pean olema valmis vastama küsimustele pärast presentatsiooni. Kasutada hästi palju aktiivõppemeetodeid. Õpetaja testimine õpilase poolt · kas õpetaja suudab korda hoida · kas ta saab õpilasest aru(esimesel korral usun seda, mida õpilane räägib) · kas ta saab naljast aru
85,90% Autorit huvitas, mis on õpilaste arvates koolistres. Küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ said kõik vastata nii pikalt kui soovisid. Tulemuste üldistamisest selgus, et enim seostatakse koolistressi liigse õppimisega, pikkade koolipäevadega, ülekoormusega, ärevusega, mis on enne suuremaid töid ning üleväsimusega. Veel nimetati motivatsiooni puudust, kiusamist ning masendust. Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 2. 14 Küsimusest ’’Kas sa oled kunagi kogenud koolistressi?’’ väljendub, et 79,7% õpilastest on kogenud ning 20,3% ei ole sellega kokku puutunud. Sellest võib järeldada, et 4/5 gümnaasiumiõpilastest on kogenud koolistressi. Need, kes vastasid küsimusele eitavalt said liikuda küsimustiku lõppu ja esitada autorile vorm. Küsimustiku täitmise jätkajaid
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
jõuetu/abitu olukorda lahendama, siis tuleb juba abi otsida ja lasta ennast ja oma perekonda aidata. Professionaalse nõustaja abiga leitakse üheskoos olukorrale lahendus. 10 Iga lapsevanema kohus on anda oma lapsele teada, et ta on kallis ning tema heaolu on lapsevanemale tähtis, iga vanem peaks tunnustama oma laste edusamme ning märkama muret, säilitama tasakaalu keerulistes olukordades ning uskuma, et lapsed suudavad õppida käituma ka keerulistes olukordades. Sest tihti peegeldavad nad just täiskasvanute käitumist ning seda, kuidas on nendega käitutud. Sarnaselt muu Euroopaga on kool Eestis muutumas pelgalt haridusasutusest üha enam sotsiaalasutuseks. Väga suur osa kooliprobleemidest on oma olemuselt või põhjuselt sotsiaalset laadi. Kuigi õpilaste probleemidega tuleks tegeleda kohe nende ilmnemisel,
tühi mina. Terminit kasutatakse inimeste arusaam, mille loomes on kohta, kellel puudub selge enesemääratlus osalenud ka psühholoogid see, mis on ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves meelest saatus, horoskoobid, geenid, oli mingi trauma, siis usutakse, suured inimesed ja muu selline, mis täidab et inimene elab kogu ülejäänud elu seda nende personaalset tühjust. traumat läbi. Kui inimesel on alaväärsustunne, Kui enesetunnetusel on tänapäevases siis usutakse, et tal juhtus hariduses nii oluline osa (igatahes lapsepõlves midagi, mis alaväärsuse kindlasti pole see mingi sekundaarne esile kutsus
profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad) Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid
Sots. õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel.(tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid. Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid
Kusjuures inglise keelne sõna left tuleneb vanast inglisekeelest sõnast lyft, mis tähendab nõrka või kasutut. (Einla, 2011) Samuti võis Jaapanis mees naisest lahutada, kui oli teada saanud, et ta on vasakukäeline. (Tammemägi, 2008) Pole kuulda olnud juhtumitest, kus paremakäelisi lapsi sunnitakse ümber õppima vasakukäeliseks. Küll aga sunnitakse veel tänapäevalgi mõnel pool vasakukäelisi lapsi kirjutama parema käega. (Jõgisaar, Bioneer, 2015) Nõukogude perioodil kasutati koolides sulepäid - vasakukäelise kirjutaja käsi kippus kirjutades liikuma üle kuivamata tindi ning seetõttu määris vihiku ja käed. Veneaegsetes koolides oli selline kord, et kui hoidsid kirjutusvahendit vales käes, pidid selle kohe paremasse kätte võtma. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Mitte kuidagi ei ole enam õigustatud ka vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine. (Jõgisaar, Bioneer, 2015)
asjade juhtumine on suhteliselt vähetõenäoline ning muretsemine ei allu inimese kontrollile- ta ei saa oma muremõtteid kõrvale lükata. Sageli tekib ka mõne aja pärast muretsemine muretsemise pärast. Põhjused on nii geneetilised, ajukeemiaga seotud, kui ka keskkonnast sõltuvad. Tunnused: 1) Unehäired ( ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem) 2) Lihaspinged 3) Rahutustunne 4) Keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märka olulisi detaile) 5) Kergesti väsimine 6) Ärrituvus (Üldistunud ärevushäire, http://peaasi.ee/) 7 Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet,
vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19
hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus. Tähelepanu tõmbav käitumine 1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel
....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.....................................................................
Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et lapse vägivald vallandub probleemist, kui ta on tõrjutud, häbistatud, alandatud, kiusatud ning keegi seda probleemi ei märka. Sarnaselt Viljandis aset leidnud juhtumile, kus õpilane tulistas õpetajat. Lapse probleeme õpetajaga ei märgatud ning viimases hädas otsustas ta iseseisvalt ülekohtule reageerida. Ta võinuks teha seda mistahes muul moel kui relvast, tal oli selleks oma põhjus. Ja seda ei vallandanud interneti olemasolu. Tahan lisada, et täna mängivad enamus lapsed arvutimänge, mis kõrvaltvaatajale tunduvad ohtlikud, vaimsele või suisa füüsilisele vägivallale suunavad
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
selleks, mistõttu laste potentsiaalsed eeldused jäävad tähele panemata ja välja arendamata. Uurimused on näidanud, et õpetajad kipuvad alahindama halvasti riietatud, kasimatute, näotumate, vähem kombekate laste andeid ning ülehindama nägusaid, hästi riietatud, heade kommetega lapsi. Üheks ohuteguriks peetakse ka seda, et vanemad on sageli tööga niivõrd üle koormatud, et neil ei jää laste jaoks aega ega jõudu, mistõttu nad ei õpi oma last lähemalt tundma ega märka tema andeid. Mõnikord pole selleks tahtmistki, mistõttu avastamata andeid leidub ka rikastes peredes, kus suhtlemine lastega on vähene ning hoolitsus lapse eest piirdub talle kallite mänguasjade ostmisega ja tema televiisori või arvutimängude juurde lükkamisega (Unt 2005: 48). 1.2 1 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma.
sotsiaalpedagoogika nalistide jaoks on teaduslikkuse ning selle vastuvõetamatu teaduse kriteeriumite üle saavad endassesuletus ja kapsel- otsustada ainult selle dumine, samuti mõne distsipliini raames töötavad teooria või konstruktsiooni teadlased ning see ei ole ebakriitline pealesurumine hinnatav n.ö. kõrvalseisja uurijale. Esmatähtis on pilguga või mõne teise õpetada uurijat märkama pedagoogilise distsipliini probleeme ning kahtlema vaatevinklist. kõiges Kuhnile ja enesestmõistetavana postmodernistidele pakutavas [vaata lühikest vastandub teravalt kriitilise ja tabavat ülevaadet sel ratsionalismi teemal Karl Popperilt teadusfilosoofiline (Popper 1999) - koolkond ning selle kättesaadav ka Tartu peaesindaja Karl Popper
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Tulemuseks, et tunnistaks süüd ja vabandaks. Tee seda ka ise oma pereliikmete ees. Kui lapsel endal sõnavaras seda pole, last ta kordab, ütle ette. Siis tekib tunne ikka. 4.loeng KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID TÄHELEPANU TÕMBAV KÄITUMINE Kui halva käitumise eest saadakse kodus tähelepanu, püüavad nad ka mujal halva käitumisega tähelepanu. 9 Tähelepanu püüdmine. Märka mind! Hüüab jutu vahele . Kuidas seda tehakse?- Ma ei tea. Me oleme seda juba teinud. Mängib tola hääled jms. Laps arvab, et kuulab meie hulka, kui tähelepanu pöörab. Kui õpetaja pöörabki tähelepanu, hakkabki nii see olema. Mida teha? 1. Kustutamine ignoreeri! 2. Vaikimine tund katkestada sellise käitumise ilmnemisel. Vaikselt oodata. 3. Seada laps silmitsi käitumise loogiliste tagajärgedega ja anda talle valik - klass ei saa töötada, kui jutule
Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga. Näiteks kirjutab ta, et hästikasvatatud inimese tragöödia on selles, et ta ei tea, mida talle lapsepõlves tehti, kuna tal ei lubatud seda märgata, ja nii ei märka ta ka seda, mida ise oma lastele teeb. Elava allasurumiseks seavad lapsevanemad lõkse, valetavad, kavaldavad, varjavad, manipuleerivad, hirmutavad, jätavad ilma armastusest, isoleerivad, umbusaldavad, alandavad, jätavad tähelepanuta, pilkavad, häbistavad, kasutavad vägivalda. (Miller 2007) Alice Miller ei hoia oma sulge tagasi, näitamaks lapse lootusetult allasurutud positsiooni oma vanemate meelevalla all. Me ei tohiks aga unustada, et tema eriala viis ta kokku hingelt
keegi, kes lapsega. Ralf spetsialiseerus üsna kiiresti tüdrukute Esimene inimene, kes Melanie'd aktsepteerib, kannatab ise teda ründamisele kooli tualettruumis, nende löömisele ja samasuguste probleemide käes. aktseptee kägistamisele ning nende taskuraha varastamisele. Nii oligi rib. pandud alus nn. algkoolibandele. Koos terroriseeri Terror algkoolis. Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman- sid nad dasse etappi. Nii koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad kaasõpila lapsed rühma, mille liikmetel on valesti väljakujunenud si, peksid väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Selles neid ning kambas tunnevad lapsed, et nende agressiivset käitumist pressisid tunnustatakse
juuresolekul ebamugavalt tundma. Ta ütles oma naisele, et ehkki ta ei saa aru, miks, eelistab ta mitte külla minna. ("Ma ei tea, miks, ma lihtsalt tunnen, et ei suuda!") Tööl tundus ta endasse tõmbuvat ning olevat erakordselt vaikne. Mitu inimest küsis, kas ta on haige. Joel vastas: "Jah, vist küll." Samal ajal toimusid muutused tema füsioloogilises talitluses. Ta hakkas märkama, et toit ei maitse nagu varem, ning tema söögiisu kadus. Viimase kolme nädala jooksul on ta kaks kilo alla võtnud. Samuti on ta hakanud ärkama öösel kell neli ega suuda enam magama jääda. Varem pole seda juhtunud. Lõpuks läks Joel oma perearsti jutule. Ta ütles: "Ma ei tunne end enam endiselt... Ma olen nagu kurb, aga ma ei saa aru, miks. Midagi pole juhtunud, kõik on ju korras
mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla.
annaabi.ee 
