Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee Koolivägivald (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Koolivägivald
Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse.
Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast

Essee Koolivägivald #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Koolivägivald

Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda k

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus
thumbnail
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja

Sotsiaaltöö
thumbnail
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine ­ vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald ­ olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ­ ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine ­ kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine ­ kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja

Ühiskond
thumbnail
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
16
doc

Koolivägivald

Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............

Eesti keel
thumbnail
11
docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

Essee „Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid õpilaste/laste probleemidega hakkamasaamisel“. Svetlana Kobenjak, KELA 1, TÜNK Hea õpikeskkonna üheks aluseks on õpetaja ja õpilase vaheline koostöö ja rahuldust pakkuv suhe. Ilmselt on aga iga laste ja noortega töötav täiskasvanu kogenud rõhuvat tunnet, kui õpetamise head püüded justkui vastu seina jooksevad ja suhted õpilasega pingeliseks muutuvad – see võib olla väga väsitav olukord ja võtta õpetamistahte. Head suhted õpilastega toovad aga õpetajale rõõmu ja energiat. Nii püsib jaks teha õpetamise keerulist tööd ja hoiduda läbipõlemisest. Järgnevad suhtlemisnipid on abiks õpilaste ja lapsevanemate kuid ka kolleegidega lävimisel. Samuti toimivad need isiklikus elus. Eks lapsed ja täiskasvanud ole igal pool sarnased – kõik me vajame tähelepanu, tunnustust ja austust. Head suhted on siirad, neis pole näitemängu. Neil samadel põhimõtetel toimivad suhted kodus kui koolis, nii laste kui täis

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele. Lapse on koduses keskkonnas tuttavate inimestega, kellega on juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest laps ei tunne neid, ei tea, kuidas nad millelegi käituvad. Suurt hirmu valmistab ka koolivägivald (eakaaslaste kiusamine). Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste raske haigus ja ka vanemate surm. (Kraav. I. 2001, 41) Lapse jaoks tähendab abielulahutus hülgamist ja see teeb muret palju rohkematele lastele kui ainult neile, kes lahutust tõepoolest kogevad. Vanuse kasvades mure vanemate tülide ja lahkumineku pärast suureneb. Muidugi ei

Ühiskond
thumbnail
15
doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi ­ mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ­ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada

Sotsiaalpedagoogika




Kommentaarid (1)

liisukas23 profiilipilt
liisukas23: Üsna asjalik!
17:20 01-12-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun