kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased. Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi
Arvuti ega televiisor ei tohi täita lapsehoidja rolli kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada. Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3) Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud, ent nooremate vanuserühmade poisid on sagedamini ülekaalulised kui varem. Suurenenud on kehaliselt aktiivsete õpilaste osakaal. Majandusliku olukorra hindamiseks kasutatakse uuringus perekonna jõukuse skoori
Tunduvalt realistlikumalt mõjuv teave saadakse kanepitarvitajatest sõpradelt või tuttavatelt ning tehakse kanepi esmase proovimise otsus selle põhjal. Uurimistöös analüüsitud andmetest selgub, et kanepitarbimist on suhteliselt lihtne varjata. Keskmiselt 69% vastanutest väidavad, et täiskasvanud ei märka kanepijoovet ning 6% õpilaste sõnul pedagoogid koolis küll saavad aru, et ollakse kanepit tarvitanud, kuid ei reageeri sellele. Kanep uimastina on kooliõpilaste seas levinud sellise määrani, et seda eirata täiskasvanute poolt on üha vastutustundetum. Noored vajavad teadmisi ja tõendusi kanepi kui uimasti kahjulikust mõjust realistlikumas kontekstis ja et neid ei käsitletaks kui uimastiennetustöö objekte, kellele edastatakse teavet. Suur osa 14-19-aastasi koolinoori peavad kanepisuitsetamist igaühe enda vabaks valikuks ja isiklikuks vastutuseks ning toovad võrdluseks täiskasvanute alkoholi ja tubaka tarbimise
30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 1013aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi... s.a.). 1.4. Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte hulgas. Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis (Noored alkoholi... s.a., 2009), on võrreldes teiste maailma riikidega Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus
Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist. (Terviseinfo, 2014) Mitmesugused uuringud näitavad ilmselget suitsetamise kahjulikkust. Sellest väitest võib järeldada, et passiivne suitsetamine on probleemirikas nähtus ja sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. 1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil
imendumishäired seoses soolestiku epiteeli rakkude pidurdatud uuenemisega, vee ümberpaiknemisest tingitud tursed, aeglasem taastumine vigastustest, transportvalkude hulga limiteerumine veres, kõhnumine, üldine negatiivne lämmastikubilanss jne (Caballero, 2001). Transportvalkude puudusel võib omakorda tekkida veel vitamiinipuudus. Veres toimub paljude vitamiinide transport valgulise kandja abil. Eestis 2005/2006 aastal läbi viidud uuring näitas aga, et 11-15 aastaste õpilaste seas oli toitumusharjumusi muutnud 22% õpilastest, kes kehamassi indeksi järgi olid normaalkaalus. Nad pidasid dieeti, sõid väherasvaseid toite ja rohkem puu- ning juurvilju. Samuti jätsid paljud neist söögikordi vahele ja näljutasid ennast. Samas on selleealistele noortele esmatähtis saada kõiki vajalikke aminohappeid, sest organism on alles kasvamis- ja arenemisjärgus (Vaher, 2011). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2004
2 SISSEJUHATUS Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang, 2003). Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001).
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape. Suurt osa vitamiinidest ei suuda inimese organism ise moodustada. Väikesel määral suudavad soolebakterid moodustada K-vitammini, biotiini ja pantoteenhapet, kuid neidki vajatakse toidu lisaks. Inimene vajab toidust regulaarselt kolmteist vitamiiniks nimetatud keemilist ainet (Aro, 2003). 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest Vaadeldes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid ning võrreldes teiste Euroopa riikidega, iseloomustab Eesti kooliõpilasi vähene puu- ja köögivilja tarbimine. 2002. Aasta andmetel on Eesti õpilaste hulgas on puuvilja igapäevane tarbimise osakaal 11-aastaste hulgas vaid 24%, 13-aastaste hulgas 21%. Suuremad erinevused tekivad 15-aastaste õpilaste seas, siis tarbib igapäevaselt puuvilju 20% tüdrukutest ja vaid 12% poistest. Köögiviljade tarbimine on veel
vanemate tütarlaste puhul. Põhiliselt süüakse puuvilju, maiustusi, kooke ja saiakesi. Vahepaladeks peaks eelistatud olema toores puu- ja juurvili, jogurt, mitmesugused marja- ja piimajoogid, kaloritevaesed küpsised- seega vitamiinide ja mineraaliderikkad toidud, millega saab täiendada põhitoidukordi, kuid samas vältida üleliigseid kaloreid (2: 87). Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991. aastal sõi regulaarselt hommikueinet ¾ õpilastest, ebaregulaarselt 14% ja umbes 10% ei söönud hommikul. See näitaja oli umbes sama ka 10 aastat hiljem: kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. R. Voki jt. õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999
2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile ….……………………. …………5 1.3 Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed ……………………………………...6 1.4 Kehalise aktiivsuse ohud …………………………………………………………………………….7 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? ………………………………8 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas………………………………………..10 2. Metoodika ja valim ……………………………………………………………………………………... …….12 3
Märkimisväärse erandina olid Tartu ja Tallinna rajoonid, kus oli rohkem vastavaid koole. Üldiselt loodi puuetega lastele suurematesse rajoonidesse umbes kolm kooli. ENSV Haridusministeeriumi haldusse kuulus seitse sanatoorset raskete tervisehäiretega laste kooli, nende seas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool, Helmme Sanatoorne Internatkool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Vastselinna Eri- Internaatkool, Piusa Eri-Internaatkool. [2] Koolides oli rõhk teadmistel, mis pidid aitama hilisemas elus paremini toime tulla. (Nii võiks kõlada sisult TÕENE väide) Parem sõnastus: Koolides oli rõhke teadmiste edastamisel, mis peaksid aitama tulevases elus õpilasel paremini hakkama saada ja pöörati tähelepanu ettevalmistuseks tulevaseks iseseisvaks eluks. mitte integreerimisel ühiskonda. Väljendit ,,integreerimine ühiskonda" tõesti siis ei kasutatud.
Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole. Sellises keskkonnas saab toimuda nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt edukas õppimine. Kokkuvõte Kiusamine on koolides järjest enam tähelepanu koguv nähtus. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda järjest rohkem uurima hakatud ning avastatud väga palju negatiivseid tagajärgi, mis jäävad kiusamisega seotud inimeste hinge ja ellu väga pikaks ajaks. Kiusatud inimeste vaimne ja füüsiline tervis kannatavad kiusamise tagajärgede all meeletult nad langevad kergemini depressiooni, kannatavad enesetapumõtete ning muu enesehävitusliku all. Noored, keda koolis kiusati ei pruugi kunagi saada tagasi oma
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet jne. Sotsiaalne tervis: avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. Soodsate tingimuste loomine Seadusandlus. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, isiklik eeskuju. Sisekeskkond. Väliskeskkond. Tervislik toit. Tervishoiuteenus. Võimalused erivajadustega lastele. Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias Tervisekasvatus kui osa alusharidusest. Sotsiaalsete oskuste kujundamine. Kehalise aktiivsuse edendamine, tutrvalisus. Lapse areng läbi mängulise tegevuse. Demokraatliku mõtteviisi kujundamine. UUS RAHVATERVIS Tervisekaitse
on vaid üks osa sotsialiseerumise etapist. Kaagvere erikoolis töötades püüdsin selgitada, mida tütarlapsed õppisid erikoolis elades ning kas nad praegusel ajal seda õpitut ka kasutavad. Pooled küsitletud tüdrukut leidsid, et nad õppisid iseseisvust, mis praeguses elus väga kasuks tuleb. Õpiti rohkem tundma inimesi, enda eest rohkem seisma, oma vanemaid rohkem austama ja hoidma. Samuti jõuti järeldusele selleks, et elus midagi saavutada, tuleb omandada haridus. Kuid oli ka neid, kes arvasid, et nad ei õppinud koolis olemise ajal mitte midagi. Erikoolist tulnud noorel on sageli vähe sisemist tasakaalu, madal enesehinnang, millest tingituna on tal pinged selle vahel, milline ta on ja milline ta tahaks olla. Iga inimene kasutab teatud olukordades hingelise tasakaalu saavutamiseks selliseid kaitseabinõusid nagu kadedus, viha või vimm, eitamine, tõrjumine, taandumine, kaitse ja lohutamise nõudmine.
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey 2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on seotud
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse
separate researches should be analysed. The reading experience of Ülenurme Gymnasium is not exactly bad, but it has room for improvement. A topic for further investigation could be, for example, a list of books which students have found difficult to obtain at the library of Ülenurme Gymnasiumy. 29 Kasutatud kirjandus Aus, A. 2006. Ilukirjandus põhikoolis. Haridus, 11-12, 2006, lk.24 Eesti loetavaim ajaleht on Postimees ja ajakiri Kroonika 2013, GoodNews. URL: http://www.goodnews.ee/eesti-loetavaim-ajaleht-on-postimees-ja-ajakiri-kroonika (viimati vaadatud 10. juunil 2014). Eestlased loevad ligi 6 erinevat väljaannet vaid veerand neist on tellitud 2012. TNS Emor. URL: http://www.emor.ee/eestlased-loevad-ligi-6-erinevat-valjaannet-vaid-veerand- neist-on-tellitud/ (viimati vaadatud 19. mail 2015) Hennoste, T. 2012
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Lapsed oskavad ise väga hästi hinnata millised on nende suhted vanematega. Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
Asutis kaitseb ema ja ta lapse huvisid. Ka pererahval on teatavad kohustused amme suhtes. 3. Kaitsta amme last, kuna tema ei saa mitte oma ema rinda, milleks temal on kõige suurem õigus. Tema elu on tihti ohvriks rikaste vanemate lapse elu eest. Ammede laste suremus on üldiselt kohutavalt suur. Ammede laste kaitseks on kaks teed olemas: 1) üldine seadusandlus ja 2) korralik vahetalitus asutiste kaudu. Kooli tervishoid Tervishoiu otstarbekohane arendamine koolides nõuab arstidelt mitmekesist ettevalmistust. Nad peavad lastehaigusi ja laste-tervishoidu tundma, samuti ka üldtervishoiu ja psühholoogilis- psühhiaatrilisi küsimusi lahendada oskama. Selle juurde tuleb veel tegelik töö koolis ja koolilaste hulgas. Kooliarsti peaülesanne on harilikult üksiku koolilapse tervise järele valvamine. Kooliarst hoiab last haiguse eest, koduarst päästab teda haigusest. Seega peab kooliarst ka kasvataja olema. Kooliõed on kooliarstile suureks abiks
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis. Parlamendi ja ombudsmani ametiruumid on Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourg'is, kuid valdav enamus Euroopa Liidu personalist töötab siiski Brüsselis. Luxemburgi või Brüsselisse tööle asumine tähendab paljudele ka kolimist, kuid erinevalt teistest välismaale tööle suundujatest on euroinstitutsioonidesse tööleasujatel eelis- nende lastele kindlustatakse õppimine Euroopa Koolis. Peale selle on võimalik õppida veel rahvusvahelistes koolides, Lycée Français, Deutsche Schule ja British School. Samuti ei tasu unustada belgia ja luksemburgi koole, mille tase on ka suurepärane. Üldjuhul on olemas teenused laste hoidmiseks koolivälisel ajal, samuti väikelaste jaoks mõeldud sõimed ja lasteaiad. Euroopa koolide süsteem loodi 1953. aastal, et võimaldada heatasemelist haridust peamiselt Euroopa institutsioonide töötajate lastele. Euroopa koolide esmane eesmärk on anda õpilastele
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
4) Tühistatud arsti visiidid 5) Viivitus puberteedis ja/või seksuaalses küpsemises (Diabulimia, https://www.nationaleatingdisorders.org ) Pika tuleb ladinakeelsest sõnast pica ehk harakas ning on häire, mille puhul inimene sööb korduvalt mittesöödavaid asju (Toitumishäired, www.kool.ee, 8. juuni 2010). Näiteks paberit, savi, metalli, kriiti, mulda, klaasi või liiva (Pica, www.wikipedia.org). Pika on enamasti levinud majanduslike raskustega inimeste, arenguhäirega inimeste, 2-3 aastaste laste ning ka rasedate naiste seas. Kuna haige võib süüa väga erinevaid esemeid, võib selline haigus üsna kergelt lõppeda surmaga või raske haigusega. Kindlasti on vajalik kiiresti pöörduda arsti poole ning tervisele kahjulikel juhtudel tuleb alustada ravi kiiresti. (Toitumishäired, www.kool.ee, 8. juuni 2010) Ortoreksia on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimetatud põhjustele lisanduvad v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
