Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu
Lastele tuleks ikkagi head eeskuju näidata, sest just vanemate pealt seda kõike ju õpitaksegi. Kui ikkagi mõni pereliige on alkohoolik, on suur tõenäosus, et ka nende lastest saavad alkohoolikud, või lihtsalt jäädakse ühest vanemast ilma, sest joodikuga on võimatu koos elada. On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt m
väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe. Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus
küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata Väidan, et probleemi üks tekkepõhjustest on kodu ja perekonna vähene tähelepanu ja huvitatus lapse käekäigu vastu. Vanemad kannatavad ise samasuguse patoloogilise väsimuse all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab. Lapsed oleks üksjagu rohkem puhanud, kui nad saaksid oma vanematega rohkem koos olla, midagi nädalavahetusel ühiselt ette võtta -- matkata, reisida, mängida, mõttetalgud kamina ääres jne.
Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad
Kui inimesi kritiseeritakse, siis loomulik on end asuda kohe kaitsma, sageli isegi enne seda kui oleme ära kuulanud, mida on kriitikul meile endile öelda. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 53) Üks halvimaid avaldumise vorme on läbikukkumisest mõtlemine. See mõjub hävitavalt edasipüüdlikkusele, kahjustab su sihikindlust ja kahjustab seda sama mis on muretseja silmapiiril. Inimesed näevad tihtipeale kõike halvas valguses, sest vaatavad vaid asja negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 8 2.3. Koolistressiga toimetulek Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast: kogemustest, toimetulekuoskustest, võimetest,
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega ko
Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua lapsele tingimused tema võimetele vastavaks õppimiseks ja arenemiseks; pikapäevarühmad, mis kindlustab õpilasele abi ja toe õppetöövälise aja sisustamisel ning koduste õppeülesannete täitmisel. Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse. Korraldatakse nõupidamisi, et arutada konkreetse õpilase esilekerkinud probleemi lapsevanema, õpetajate, direktsiooni, ka erialaspetsialistide kohalolekul. Sotsiaalpedagoog on tihedas kontaktis koolikohustust mittetäitvate laste vanematega, vanemad käivad konsulteerimas
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast
erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha
sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on parem, sest situatsioonis, kus klass on publik, on nii õpetajal kui õpilasel palju kaotada. On parem arutleda lapse käitumist nelja silma all kas kükitades lapse kõrvale (sel ajal, kui klass on tööga hõivatud) või klassi tahaotsa tulles. Aga tunni ajal on palju parem olla positiivne ja kiita õpetaja korraldusi järgivat last, kui keskenduda vastupidi käituvale õpilasele. Samuti võib suur osa halvast käitumisest olla tähelapanu otsimise vorm. Sel juhul ei tasu halvale käitumisele tähelepanu pöörata. Olen nõus sellega, et on väga tähtis rahulikuks ja mõistlikuks jääda. Kui õpetaja näost punaseks läheb ja karjub, siis pakub see lastele üsna palju lõbu ja ärgatab soovi tulevikus sellist käitumist korrata. Selleks, et agressiivseks kippuva last rahuneda, on vaja valida vaikset, rahulikku ning mõõdukat hääletooni.
Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks. Foto Koolivorm 1988 Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid, aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on
sisuliselt ei toimugi, kool ja kogu haridustee on paratamatus, mis langeb inimesele tema kooliealiseks saades kaela, mõjutades tema arengut kuni haridustee lõppemiseni ja veel ka hilisema elu vältel. Nii et saatuslik on haridus küll, kuid kas see on ka valik...? Et olla tänapäeva ühiskonna enam-vähem täisväärtuslik liige, peab inimene omama haridust vähemalt mingilgi tasemel. Ideaalse kooli õppevahendid peavad olema kahtlemata nüüdisaegsed, töökorra ja neid peab piisama kõikidele õpilastele. Naeruväärseks peavad õpilased mõne kooli praegust olukorda, kus ühe arvuti taha peab mahtuma mitu õpilast. Pikalt peatuti kooli õhkkonnal, õpetajate ja õpilaste suhetel. Heas koolis, kuhu praegune õpilane paneks oma lapsed, peab valitsema soe ja sõbralik õhkkond. Nii õpetajate kui ka õpilaste endi vaheline terror ja konfliktid peavad olema välistatud. Eraldi väljatoomist väärib õppekava
käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest siis tekib mul kõige parem motivatsioon, ma tean, et just selles ajaks peab mul kõik valmis olema ja ma saan sellele keskenduda korralikult. Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest ega ka klassile mingi kodutöö ettekandmisest. Kui ma seisan klassi ees ja näen kõike neid pilke, mis mind vaatavad tabab mind seesmine paanika, ma lähen näost tulipunaseks. Loomulikult viin ma alustatu lõpule kuigi ma ei tunne end mugavalt. Minu kuidas nüüd öelda miinus või pluss on ka see, et punaseks lähen ka spikerdades. See pärast võin ma neid küll kirjutada, et paremini õpitu meelde jääks kuid kasutada pole ma neid kuigi osav eriti peale seda kui põhikoolis õpetajale korra vahele sai jäädud. Seepärast katsun ma alti kõigega nii hakkama saada, et hiljem parandama ei peaks
Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2). 7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6 Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on
ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Alois Podhajsky (,,Minu hobused, minu õpetajad") Kiire elutempo ja rohke õpilaste arv klassis on koolis suureks probleemiks. 24 õpilast klassis on ilmselgelt ka kutseõppeasutuse jaoks liialt palju. Õpetaja peab tegema mööndusi ning kõigiga ei saa tegeleda. See tähendab, et õpilaste tööd saavad vaid punase hinde ning plussid- miinused küsimuste-vastuste taha. See ei anna aga õpilasele muud teadmist kui, et kas ta vastas küsimustele õigesti või mitte. Õpilane, kes soovib oma töid analüüsida, vajab rohkem tagasisidet. Isegi õpilased, kel on mõne aine või teemaga raskusi, sooviks rohkem tagasisidet kui pelgalt plussid ja miinused. Lisaks sooviks õpilane, et teda hea töö eest tunnustataks. Õpilased ,,töötavad" justkui ,,piitsa ja prääniku" meetodil: natuke piitsa ning samas ka natuke präänikut, et muidu üsna laisk õpilane ka tööle saada
õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist. Kõikide ühe latiga mõõtmine, kehaliselt vähemvõimekate alandamine sageli paljudele ülejõukäivad harjutused ja hingelised traumad on asjad, mis ilmselt iseloomustavad paljude koolide kehaliste klasside tunde. Kehaline kasvatus võiks olla suuresti vabatahtlik ja mitte hindeline, kahjuks ei saa programme muuta. Kui mina ise oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, siis toetuksin põhimõttele, mida peaksid kõik õpetajad järgima, teha kehalise kasvatuse tund õpilastele ja ka õpetajale endale meeldivaks ja huvitavaks. Väga tähtis oleks tunda õpilasi, nende probleeme ja
neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud kooli elu puudutavatest küsimustest. Vanemate klasside tüdrukud, kellel olid patsid, nagu kõigil tüdrukutel ikka, lõikasid omale ükskord tukad ette. Nad häbenesid tukki ning kammisid need patside peale, et tukad välja ei paistaks. Kooli direktor oli pahane sellise eputamise pärast ning pilkas tüdrukuid
ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane telerivaatamine mõjub õppeedukusele pärssivalt, seega kui eesmärgiks on head õpitulemused, ei tohiks lubada lastel piiramatult teleri ees istuda. Igapäevane pikaajaline telerivaatamine tekitab vaimset loidust ja pidurdab kehalist arengut, muuhulgas soodustab ülekaalu teket. Väga tähtis on juba varakult kehtestada telerivaatamise reeglid. Peaks piisama tunnist vaatamisest päevas. Kujutlusvõime ja loovuse arenemise seoses on telepilt liiga intensiivne. Näiteks animafilmi, milles on reeglina kasutusel erksad värvid ja võrreldes reaalse maailmaga ei näe laps pooltoone, varje jms. Taas on tegemist liigselt tugeva ärritajaga ning laps, kes on telepildile iseloomuliku visuaali sees, on ühtlasi ka väga tugevate aistingute käes: ,,Tajutava
tegevused, mis inspireerivad loovad sisemist tasakaalu. Rasketel õppeperjoodidel paluge oma lähedastelt toetust ja mõistmist. Jagage omi rõõme ja probleeme, mis kaasnevad teadmiste omandamisega. Samuti on äärmiselt tulutoov leida endale mõttekaaslased, kellega saab õpitava aine valdkonnast arutleda. Läbi vestluste ja analüüsi kinnituvad teadmised eriti hästi. Kui mõnes ainevaldkonnas ei lähe ootuspäraselt vaid kisub lausa viltu, siis on kasulik varakult hakata abi otsima. Sõltuvalt võimalustest leidke endale koduõpetaja või hakake sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama. Kui õpetaja isiksus on oma loomuselt väga võõras ja raskesti mõistetav, siis võimaluse korral leidke endale uus õpetaja. fKõik inimesed lihtsalt ei sobi kõigiga ning kui inimeste vahel on tugev antipaatia või suisa konflikt siis uute teadmiste omandamine edeneb visalt. Vastupidist näidet tuues
käima. § 7. Kooliarstid on kohustatud õpeaja vältusel iga päev üks nädal haigeid õpilasi oma alla kuuluvatest koolidest ambulatooriliselt vastu võtma. § 8. Kooliarstid seavad kindlaksmääratud kava järele iga aasta aruande oma tegevuse kui ka nende järelvaatuse alla kuuluvate koolide tervishoiu seisukorra kohta kokku. Õpeaasta aruanne antakse kohalikule tervishoiu-osakonnale ära mitte hiljem kui 1. juuliks. § 9. Uute koolimajade ehituse puhul vaatavad kooliarstid koha üle, tutvustavad end maja plaanidega, niisama ka kõigi ettevõetavate muudatustega plaanides ja annavad selle kõige kohta oma otsuse. § 10. Kooliarstid võtavad osa kommisjonidest, mis uusi koolimajasid kui ka koolimajadeks ümberehitatud hooneid vastu võtavad. § 11. Kooliruumide üürimise korral vaatavad kooliarstid neid lühi ja annavad nende kõlblikkuse kohta oma otsuse, niisama näitavad nad, missugused ümberehitused ja muudatused nendes ette tulevad võtta. § 12
...........................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
tervet pikka koolipäeva vastu pidada ja minnakse varem koju. Sellepärast kannatavad õppimistulemused. 2. Noorte toitumisharjumused välismaal Väge paljud välismaa noored on ülekaalulised, ja selle põhjuseks on see, et nad ei söö tervislikku toitu, neile on juba väikesest peale sisse söödetud igasugused hamburgereid ja friikartuleid. Nende vanematel on suva sellest, nad ei mõtle absoluutselt enda laste terviste peale. On olnud ka dokumentaalfilme, kus noored inimesed saavad juba varakult lapse ja juba esimesel eluaastal talle hamburgerit suhu topivad, see oli väga julm vaatepilt ja siis nad imestavad, et miks nende lapsed nii ülekaalulised on. Ülekaalulisusega kaasnevad veel teised tervisehädad, liigne kehakaal takistab inimesel korralikult liikuda ja üldse tegutseda. Selliseid inimesi noritakse sageli koolis, tänavapeal ning see võib veel omakorda tuua vaimseid koormuseid, mis võib viia selleni et inimene võib teha enesetapu
On ka klient, 7 kellel on skisofreenia. Iga päev keskuses töötavad 3 hooldajat ja öösel on 2 hooldajat. Öösiti hooldekodus töötab ka valvur. Hooldekodus töötab ka sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja tegeleb pangadokumentidega, suhtleb sugulastega ja täidab igasuguseid lepingud. Sotsiaaltöötaja veel jälgib seda, et kõik kliendid käisid arsti juures igal ajal. Hooldekodus on puhke toad. Puhke tubades saavad kliendid puhata, telerit vaadata ja suhelda teiste klientidega. On olemas ka suur tuba, kliendid saavad pidusid korraldada, käsitööd teha ja lihtsalt suhelda. Hooldekodu kõrval asub ka päevakeskus. Päevakeskuses käivad inimesed psüühiliste erivajadustega. Nad kogunevad päevakeskuse üks kord nädalas. Kui nad saavad kokku nad suhtlevad oma vahel, teevad käsitööd ja sööki, filmid vaatavad, lauamänge mängivad ja lihtsalt veedavad aega heas ühiskonnas. Kolmapäev Diakooniahaigla
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
Meie koolis pole kehtestatud koolivormi. Poisid kannavad tavaliselt teksapükse, fliisi ja särki. Tüdrukud kannavad seelikut ja pluusi. Jalas kantakse sandaale, sest botased on keelatud. Koolikotid on meil ülearu rasked, sest õpikuid on suhteliselt palju. Õpikute õmber on jõupaber ja vihikute õmber on kilest kaaned. Neid kõiki kantakse moodsates koolikottides. Koolimööbel on meil kole, sest seda rikutakse pidevalt. Mööbel on aga kallis ja koolil pole nii palju raha, et uut mööblit osta. Minu lemmikõppeained on kunstiõpetus ja muusika, sest need on huvitavad. Seevastu ei meeldi mulle reaalained, sest need on rasked ja vajavad rohkem arusaamist. Mulle ei meeldi ükski õpetaja, sest nad ei mõista õpilasi. Kooliveerandi viimasel päeval, kui tavaliselt tehakse midagi õppetööst erinevat, siis meie alati lahendame ülesandeid või tegeleme muu õppetööga. Koolitunde rikutakse pidevalt. Meie vahetunnid kestavad 15 minutit
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja
olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa.
kliimast ja lõpetades kommetega. Loodus ja püramiidid olid omamoodi, kuid ei Vpustanud mind nii, kui lootsin. Põramiidid olid küll tohutult suured, ja Sfinks oli võimas, kuid peale liiva seal midagi erilist vaadata ei olnudki. Kõige rohkem meeldis mulle puhkus Norras ja Rootsis. Seal olid vapustavad mäed ja fjordid, loodus oli väga omapärane mägedes ja põhja pool oli metsikult palju põhjapõtru. Suve tuleb nautida, suve tuleb võtta kui puhkust, ja kui saab puhata koos vanemate või sugulastega, teeb see asja ainult positiivsemaks. Seda ei saa võrrelda küll puhkusega, mis on veedetud sõpradega, kuid kummagi ei saa ühe eest eelistada, sest mõlemad on täiesti omamoodi. Mulle isiklikult meeldivad mõlemad, vanematega ei pea mõtlema rahale, sõpradega tunnen ennast vabamana, kuid kui kõiki tegureid ette lugema hakata, läheks tekst üksluiseks ja koosnekski ainult positiivsest ja negatiivsest. Puhkus on tähtis ja ilma selleta ei saaks
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
