Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolikiusamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolikiusamine, naerab, koguaeg, valitsema, õhkkond, motiveerida, lahke, arvavad, koole, vahetatudSUHTED KLASSIKAASLASTE VAHEL Tänapäeval on praktiliselt kõige olulisemad õppimise juures suhted klassikaaslaste vahel. Kui ei ole klassis head ja sõbralikku atmosfääri, on ka õppimine palju raskem, sest kes tahaks õppida kui sa tead, et keegi vaatab ja naerab su üle koguaeg. Klassis peab kindlasti valitsema sõbralik õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et nemad valitsevad klassis ja narrivad kõiki, keda vähegi võimalik. Tänapäeva noored on muutunud väga tundlikuks, paljudel tekib väga kergesti depressioon ehk pidev meeleoluhäire. See võib panna noori koolist puuduma või koguni enesetappu sooritama. Enamasti aga lahendatakse need asjad kergemini õnneks.
rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega.
ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
o Õpilaste probleemide käsitlemise viis; o Õppekava iseloom ja õpetajate õpetamisstiil; o Kodu ja kooli suhete iseloom. Seda loetelu tuleks käsitleda soodustava, mitte distsipliini kindlustava tegurite kogumina. Näiteks kinnitas P. Harti, A. Wearingi ja M. Conni (1995) uurimus, et üldjuhul on kooli üldise töökorralduse ja distsipliinipoliitika ning õpilaste korrarikkumiste ja sellest tingitud õpetajate stressi seos võrdlemisi tagasihoidlik. Töine õhkkond koolis on õppimiseks ja käitumiseks soodsa keskkonna loomise eelduseks kuid tegeliku õppimise ja käitumise korra kindlustab klassis ikkagi õpetaja. Kuigi õpilase valmisolek järgida kindlaid käitumisreegleid klassis eeldab enamat kui vaid üldise õpihoiaku olemasolu, formeerib käitumiseoskusegi õpilaste põhitegevus koolis õppimine. Kui õpetaja antavad ülesanded, nende töötulemuste hindamine ja võimaldatav
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4. peatükk vaeb tõhusa õpetamise aluseid ning toob välja vastavad põhiarusaamad ja os- Ma tänan professor söör Tim Brighose’i raamatu esimese väljaande lahke ja suuremeelse arvus- kused. Jällegi on tõhusa õpetamise aspektide, omaduste ja oskuste illustreerimiseks esitatud tuse eest (Times’i hariduseteemalises lisas). juhtumikirjeldused. Palju tänu ka neile teistele kriitikutele, kes end kannatlikult sellest raamatust läbi närisid ning 5
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma
kuidas õppimine aset leidis, arutleda rohkem õpilastega selle üle mis mõjutavad või mõjutasid õppimist. 5. Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmab õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. 20. Millised on vastandlikud arusaamad õppedistsipliini olemusest ja mida mõistetakse normaalse distsipliinina kaasaegsete arusaamade järgi? Millised on distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis? (14
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on va
tõsisemalt vesteldud ega ei ole tehtud järel kohtamist ( lk 77). Nendest viiest õpetajatest ainult Eesti keele õpetaja paneb reaalselt tahvlile (osa 1 min 14,04) klassi ja kooli reegleid ja eesmärke (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" Kehtestamisfaas lk 35 ), kuigi ei ole teada kas peale kirja panemist pandi neid reegleid ka paberile ja riputati kuskile klassi nähtavale kohale või mitte, et nad oleks koguaeg lastele nähtaval kohal, vajadusel peaks meelde tuletama ja saaks kuhugile osutada. Ei ole ju teada kuidas lapsed suhtuvad reeglitesse mida ei ole näha. Laps ju võib mõelda mida ei ole näha seda ka pole olemas. Osa 6. Jälgides saadet põhjalikumalt tahtsin näha ka laste seisukohti, kõige paremini torkas mulle silma õpilane nimega Tauri, kes jäi tuli Kuristiku Gümnaasiumisse teisest koolist. Kuigi eelmise aasta poissi keskmine hinne oli 2.6 on ta hetkel oma klassi üks
minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16
Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS?
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks. Asja tegi veel raskemaks see, et mul oli tehtud valik ainult koka erialale ja kui ma sinna sisse poleks saanud siis ei kujuta ettegi kuhu kooli ma läinud oleksin, sest igalpool olid juba katsed ja sisseastumine läbi
aitaks õpilasel meeles pidada kuidas õppimine aset leidis, arutleda rohkem õpilastega selle üle mis mõjutavad või mõjutasid õppimist. 5.Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmab õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. Konkreetsed meetodid info ammutamiseks ja õppimiseks kirjalikust ja suulisest tekstist: PQ4R meetod, märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R pn üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE................................................................ 9 KASUTATUD KIRJAN
Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus Vaenulikkus Armastus Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne(sekkuv) Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad. · On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid. · Usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda. · Usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini viiduna läheb endast välja ja hakkab karjuma. · Ei mõtle tulevikule · Nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist · Paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe(õpilased ei õpi käituma, kuna reeglid puuduvad)
seejuures hirmu hävimise ees (Riemann, 1999, 31) I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
seda endale lubada. Mõned ütleksid, et on alati võimalus võtta õppelaenu või muut moodi see raha leida, aga kes meist tegelikult tahaks hiljem pool enda elu seda laenu maksta? Paraku on hariduse kättesaadavus kõigile asi, mida Eesti riik peaks arendama. Teine väga oluline faktor, mis mõjutab meie õppimist on meid ümbritsevad inimesed. Selge see, et noor, kelle sõbrad või vanemad ei soosi tema õppimist või arvavad, et see on ajaraiskamine ja uskuge mind, et neid inimesi leidub küllalt ei hakka just suure õhinaga pabereid ülikooli viima. Meid ümbritsevad inimesed mõjutavad meid rohkem, kui me arvata oskame ja kurb tõsiasi on see, et mitte kõik inimesed ei suuda endale ja enda soovidele kindlaks jääda. Loomulikult ei tohiks vanemad ja teised meile olulised inimesed õppimist ka peale suruda, sest ka see ei vii kuhugi. Olen mitmeid
katsete korraldamisest sellisel puhul rääkida saab. Ma leian, et kõigile lastele tuleks tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks sõltumata elukohast ja vanemate seisusest ning rahakoti paksusest. Eliitkoolid, kus pööratakse tähelepanu andekatele lastele, on koondunud linnadesse, kuid ka maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes,
Mis on kooli/õpetajate roll? Teemad: Üleilmne säästev areng ja universaalsed inimõigused („Jätkusuutlikud koolid“) Aastatuhande arengueesmärgid Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline, religioosne, keeleline, etniline … Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel:
kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah!" Üheks tüüpiliseks käitumisviisiks toon välja selle, et kõigil on koguaeg nii kiire ning ei ole enam aega ega tahtmist kokkugi saada, rääkimata vabatahtlikult külastada oma vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma
Koolikiusamiste statistika Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik "Lapsed. Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul. Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 23 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal (protsentides)
lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest · Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire · Tunnustada last tehtud jõupingutuste , mitte lihtsalt ,,andekas olemise" eest · Mitte orienteeruda tulemusele, vaid tähtsustada protsessi · Aidata seada eesmärke
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
vähemalt mingilgi tasemel. Ideaalse kooli õppevahendid peavad olema kahtlemata nüüdisaegsed, töökorra ja neid peab piisama kõikidele õpilastele. Naeruväärseks peavad õpilased mõne kooli praegust olukorda, kus ühe arvuti taha peab mahtuma mitu õpilast. Pikalt peatuti kooli õhkkonnal, õpetajate ja õpilaste suhetel. Heas koolis, kuhu praegune õpilane paneks oma lapsed, peab valitsema soe ja sõbralik õhkkond. Nii õpetajate kui ka õpilaste endi vaheline terror ja konfliktid peavad olema välistatud. Eraldi väljatoomist väärib õppekava. See seostub ka koolitüübi valikuga. Mõned õpilased eelistavad panna oma lapsed tulevikus erakooli, väites, et hariduse kvaliteet on seal parem kui riiklikus keskkoolis. Erakooli klassides on vähem õpilasi ja sellest johtuvalt õpetajate suurem tähelepanu igale õpilasele. Kuid mõni eelistab riiklikku üldhariduskooli - ilma
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
Ebasoodsad sündmused, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemis-mehhanisme ja põhjustavad negatiivset pinget distressi. Distressi tulemusena tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm. Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib- olla isegi haiguslikku seisundisse ning võib kaasa tuua ka mitmesuguseid ohtlikke kõrvalmõjusid (1: 153-155, 2). 1.2 Depressioon Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Haiguslikuks võib teda nimetada siis, kui see on kujunenud juba depressiooniks. Depressioon on haiguslik meeleolu alanemine, mis
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla! 6. Põrgulik klass Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem. Lapsed näevad, kuidas teised klassid pääsevad halvasti käitudes karistamatult ning arvavad seetõttu, et ka nemad võivad niimoodi käituda. Autor pakub selles situatsioonis püüa teha oma klassit hea käitumise koht. Minu meelest, kui koolis puuduvad üldised käitumisreeglid, siis võib proovida luua oma isiklikke käitumisreegleid. Teiseks põhjuseks võib olla õppeainega seotud probleem. Ma arvan, et kui põhjus on selles, et õpilased ei ole huvitatud õppeaines, siis oleks hea uurida, mis lapsi tõeliselt motiveerib,
annaabi.ee 
