Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolikiusamine Jaanikese kooli näitel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reporter, tudrukud, psühholoog, koolikiusamine, agnes, kaasik, jana, steven, kaio, koolivagivald, nägemus, aktuaalne, seltskond, televisioon, internet, ohtulehtTartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega.
hoolitseja (Tulva 2001:35) Lapsed, kelle põhihooldajatel ei jätku soojust, kalduvad olema eemaletõmbunud. Kodus hooletusse jäetud või ahistatud lapsi varitseb oht muutuda passiivseks ja eemaletõmbunuks. Perekondlikud lahkhelid teevad lapsed õnnetuks ja võib-olla ka võimetuks looma või säilitama suhteid klassikaaslastega. Kõikidel inimestel on omad vajadused. Selleks, et elada, loob inimene mitmesuguseid materiaalseid ja vaimseid väärtusi, need omakorda loovad uusi vajadusi. Psühholoog Abraham Maslow on loonud teooria inimeste vajaduste mõistmiseks. Tema järeldus oli, et inimene ei ole motiveeritud kõrgema taseme vajaduste poolt enne, kui madalama taseme vajadused on täidetud. Näiteks kui keegi on näljane, siis on tema esmane huvi leida midagi süüa ning ta pole niivõrd huvitatud näiteks tunnustuse saamisest, mis on kõrgemat sorti vajadus. Joonisel on toodud Maslow' vajaduste püramiid, kus on näha madalamad ja kõrgemad vajadused ning vastavad ilmingud, mis
- Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik. - Õpetaja oli kardetud, austatud- temaga arvestati alati. Oli ka õpilasi, kes nö katsetasid piire, kuid nemad olid enamasti istumajäänud ja neist hoidis üldjuhul kaugemale terve klass. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi. - Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, ,,pommiti", noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud. - Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll.
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks määrtatud teatud normide põhjal liigid. Emotional and/or behavioral eripedagoogiline. Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
annus 1 annus 2 annus 3 Joonis 7.3. Jadaprogrammi blokkskeem. Kontrolli- ja vastamise protseduurid on kujutatud "K"-dega tähistatud rombidena Õppematerjal on paigutatud nii, et õppimisel oodatav vastus ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel. Mõned aastad pärast Skinneri kasutusele võetud jadaprogrammi pakkus teine ameerika psühholoog Crowder välja idee õppematerjali ülesehitamiseks hargprogrammina. Annus 21 K21 Annus 1 K1 Annus 2 K2 Annus 22 K22 Joonis 7.4. Hargprogrammi blokkskeem. Valikvastuselised testiküsimused on kujutatud K-dega tähistatud ovaalidena.
(metadoon) koos rehabilitatsioonimeetmetega jne. Osakond töötab välja ambulatoorsete raviprogrammide erinevad variandid. Osakond suunab näidustuste olemasolul statsionaarsele ravile. Meetoditeks on juhtumi- ja võrgustikutöö. Ravimeeskond annab soovitusi rehabilitatsiooniprogrammidesse lülitumiseks sotsiaalhoolekande päevakeskustes ja ravikommuunides. Personal: psühhiaater, lastepsühhiaater, psühholoog, psühhiaatriaõde, sotsiaaltöötaja. 2. Statsionaarne akuutravi osakond. Statsionaarne diagnostika ja ravi akuutosakonnas on näidustatud juhul, kui psüühilise seisundi hindamiseks ja ravi määramiseks on patsienti vaja teatud aja jooksul ööpäevaringselt jälgida või kui ta on seisundist sõltuvalt ohtlik endale või teistele või kui ta pole võimeline oma seisundi tõttu ambulatoorset ravikuuri edukalt läbima. Laste sõltuvuspsühhiaatrilise akuutravi
10.15 Rühmatöö Teema: Kui tervislikud on noorte söömisharjumused? märksõnad: toitumisharjumused, noorte toitumine, tervislikud toitumisharjumused, tervislik toit; hea tulemuse andnud märksõnad: `toitumisharjumused' ; `noorte toitumine' ; halva tulemuse andnud märksõnad: `tervislikud toitumisharjumused' ; `tervislik toit' ISE 1. `noorte toitumine' , 2. pealkiri, kategooriaks meditsiin ja tervishoid 3. 1: Noored propageerivad tervislikku elu/ Agnes Kuus ; (Agnes Kuus 2005) ESTER 1. `noorte toitumine' ; `tervislik toitumine' 2. sõna `toitumine' ja `noorte toitumine' 3. 0 Google 1. `noorte toitumise tervislikkusest' ,' tervislik toitumine' , `noorte toitumine', 2. eesti keel, 3. Noorte teadlikkus toitumisest (Meribel Sinikalda, 2014), Muutunud toitumisharjumused ja kehvem tervis (Angela Ling, 2014) jt.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ...........................................................
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
Argliku lapse jaoks on agresiivne laps suur vaenlane.“Agresiivne käitumine väljendab lapse rahuldamata vajadust“(M.Parijõgi) Vanematel on tänapäeval võetud väga palju kohustusi ja eesmärke,unustades seetõttu oma lapsed, mis on väga kurb. Iga laps meie ühiskonnas peaks olema ju oodatud ja armastatud, seepärast peab aega lapse jaoks lihtsalt leidma, pärast on juba hilja teha korrektuure ja üritada „taime“ kasvusuunda muuta. Mänguekspert Jana Saluoks pakub välja artikli lõpus mänguteraapia võimaluse, mis aitab lastel toime tulla tunnetega, elumuutustega, enesehinnanguga. Mulle tundub, et see on üks tänuväärne võimalus suunata ja aidata last, sotsialiseeruda viisil, mis on kohane ja tõhus. Sotsiaalne areng toimubki läbi õppimise ja mängu.(„Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“ E.Kikas) Igal sõnal oma lugu (Õpetajate leht 2014 3.09 M.Klein)
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine. TAASTUSRAVI: Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogiline kompleksuuring, psühhoteraapia, massaaz (mõõduka
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
õpilasele on jõukohane õppida konkreetse klassi programmi alusel ehk kooliküpsuse hindamise testid. Kui see skaala sai tuntuks Am. Üh.-s, siis kohaldati see kohalikele oludele ja võeti laialdaselt kasutusele. 1916.aastal tänapäevastas seda L. Madison Terman Stanfordi ülikoolist. Standford-Binet’ skaala on algne individuaalne IQ test, mille küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras - lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
rusmedserv.com/psychsex/teens/psihvikt.htm]. 7. Märts 2009 a. 17 sagedamini vanemda peksavad oma lapsi, seda sagedamini need lapsed lähevad kallale mitte ainult õdedele ja vendadale, vaid ka oma vanematele. Äärmiselt agressiivsed noorukid kalduvad tõenäoliselt reageerima eriti agressiivselt, kui neid löövad isa või ema. J. Raid, Oregoni Sotsiaalsete uuringute keskuse psühholoog, tõestas seda perekondlike interaktsioonide statistilise analüüsi tulemustega. Tema poolt uuritud valimis ligikaudu vaid ühel juhul seitsmest normaalsed lapsed reageerisid oma vanemate punitiivsetele toimingutele mõningase agressiivsusega. Noorukite puhul aga, kellele on omane asotsiaalne käitumine, agressiivse reageerimise tõenäosus oli tunduvalt kõrgem (ligi 35%), ning moodustas üle 50% antisotsiaalsete laste valimis, kelle suhtes nende vanemad kasutasid julmi karistusi. 34
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
annaabi.ee 
