looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist. Toimumise eeltingimused:
või monokulaarselt. Binokulaarne uurimine eeldab foropteri ja diaprojektori kasutamist. Prooviraamidega võib samuti binokulaarselt uurida, kuid selleks vajatakse polariseeritud filtreid. Järgnev nägemiseuurimise järjestus on ettepanek. 7 ABINÕUD ENNE SUBJEKTIIVSET REFRAKTSIOONI MÄÄRATLEMIST 1. anamnees 2. peitetest + silmade liikuvustest 3. konvergentsi lähipunkti mõõtmine 4. visus olemasolevate prillidega ja vaba visus 5. objektiivse refraktsiooni määramiseks lisada retinoskoopialäätsed +1,5 6. visusarvu kontroll; enne retinoskoopiat peab visus koos retinoskoopia-läätsedega olema 0,3 – 0,1 7. retinoskoopia või autorefraktomeetria 8. visusarvu kontroll refraktsiooniga ja koos retinoskoopialäätsedega. Kui retinoskoopia on tehtud hästi, peab visus olema 1,0 või rohkem ilma
Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7. DNA järjestiku sarnasus 8. Resistentsete liikide tekkimine
tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet
Adaptiivne radiatsioon-evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Analoogilised elundid-eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis.
·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. ·Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. ·Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Broca Afaasia (motoorne afaasia) Globaalne afaasia(segu) Spontaanne taastumine Ravi Patsiendi individuaalsed probleemid Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A. (2011) Magistritöö Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis
organismidele. Konvergents seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. Nt. delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused (põsisoojasus, poegade sünnitamine ja toitmine emapiimaga, õhuhingamine), ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga. Ka mõned üksikud sarnase funktsiooniga elundid võivad konvergentsi tulemusena võrdlemisi sarnaseks muutuda. Väljasuremine üksikute liikide või tervete rühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 miljonit aastat. Fooniline väljasuremine mõni liik lihtsalt hääbub kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu.
Mikroevolutsioon on näiteks... Liigisisesed evolutsioonilised muutused. Alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval. Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust.
poole. 23. Nimeta kolm silmajuhtivuse tüüpi? Silm, mis on parima nägemisteravusega, kontrastitundlikkusega vms; Silm, kus rivaalitsev stiimul tuleb sagedamini esile; Silm, mis määratakse silma juhtivuse määramise testidega. 24. Nimeta juhtsilma määramise meetodeid. Kirjelda ühte meetodit. MILES - kaks väljasirutatud kätt koonuses PORTA siruta käsi välja pöidla ja sõrmega ring DOLMANi meetod kaardis auk, pärast toob kaardi endale lähemale Konvergentsi lähipunkti test see silm, mis väjapoole hüppab ei ole juhtiv silm Läätse udususe meetodiga - aseta +1,5D klaas vahelduvalt parema ja vasaku silma ette kumma silmaga vaadates on kaugele udusem pilt on juhtsilm (lähi juhtivust -1,50ga) 25. Mida pead hindama monovision KL määramisel - Erinevat tüüpi silmade juhtivust; juhtivust nii kaugele, kui lähedale; kas silmajuhtivus on tugev või nõrk.
· nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest · analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse
Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale. Akommodatsioon saavutatakse kolmel erineval viisil: 1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja divergentsi(silmamunade pöördumine väljapoole) teel. Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas
Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3
juba ligi 5 °C. Sademeid palju juunist novembrini, veebruarist aprillini suhteliselt kuiv. Sügiskuudel harilikud üleujutused ja paduvihmad. Aasia mussoon M Eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus A lisanduvad passaatkliima ja A ekvatoriaalse konvergentsi- vööndi mõjutused. T Talvel kuiv, suvel äärmiselt E sademeterohke (üle 650 mm A kuus). Temperatuur aasta- ringselt ühtlaselt kõrge, pisut D madalam suvel mussoon-
paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti: · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. · Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. · Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. · Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed,
eelispaljunemine. Levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Liigis toimub geneetiline mitmekesistumine. Alamliigid võivad eristuda (Läänemere räime kaks rassi) Mikroevolutsioon/makroevolutsioon Mõlema protsessi tulemuseks on mitmekesistumine. Mikroevolutsioon toimub kiiremini. Makroevolutsiooni puhul muutuvad geenid, mikroevolutsiooni puhul alleelid Divergents/konvergents Divergentsi puhul kujunevad ühest rühmast uued rühmad Konvergentsi puhul tekivad ühes keskkonnast sarmased kohastumused Evolutsiooniline progress/regress Progressi puhul muutuvad organismid keerukamateks Regressi puhul muutuvad organismid lihtsamateks Analoogilised elundid/Homoloogilised e. Analoogilise puhul sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogilise puhul ühise päritolu ja tekkega, mõneti erinev ül Inimene/Inimahv Inimene kõnnib kahel jalal. Inimahv toetab rusikatele ka. Inimese kolju on suur, ümar ajukolju ja väike näokuju
lümfotsüütide aktivatsiooni algfaasis. 4 44. PI-PLC ja „virgatsmolekulide” osalemine T-rakkude aktivatsioonil 4 45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e. ARH-1 järjestuste ) osast T- lümfotsüütide aktivatsioonil. 2 46. Transkriptsioonifaktorite NFB ja NFAT aktiveerimine ja osalus T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil.4 47. G-valkude osa T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil 4 48.IL-2 transkriptsiooni aktivatsioon kui konvergentsi punkt T- lümfotsüütide aktivatsiooni erinevatele radadele aktivatsiooni algfaasis. 4 49. Immunoloogiline sünaps T-lümfotsüüdi ja APC vahelisel „inteface`l” 4 50. T-rakkude aktivatsioon superantigeenidega. 2 51. Põhilised abi (helper)-T rakkude alamhulgad ja nende osa immuunvastuse kujunemisel. 2 52. Erinevused tüümus sõltuvate ja tüümus sõltumatute antigeenide poolt tekitatud immuunvastuste vahel. 2 53. B-lümfotsüütide komplekse antigeense retseptori struktuur (
põhjustest hõlmavad just need kolm eelmainitud faktorit. 29. Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi? Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?
Valitsuse institutsionaalse kvaliteedi tähtsust on rõhutanud mitmed uurijad. Näiteks Aage märgib, et olulisem kui valitsuskulutuste suurus on nende kasutamise otstarve ja tulemuslikkus. Sealhulgas on mitme muu abinõu hulgas erilise tähtsusega maksude efektiivse kogumise tagamine (Aage, 1997). Teine väga tähtis küsimus on, milline peaks olema Eesti fiskaalpoliitika ühinemisel Euroopa Liiduga ja kuidas peaks meie fiskaalpoliitikat harmoneerima. Vastavalt Maastrichti lepingu fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%, riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal
mingis osas. Hemianopsia on nägemisvälja ühe poole väljalangemine (Kauba 2009). · Ignoreerimissündroom (mõjutab samuti nägemist) tegemist pole nägemisvälja väljalangemisega vaid pigem tähelepanu puudumisele konkreetsele poolele. See häire võib esineda koos eelmisega. Samuti võivad esineda topelt nägemine, silmade kiire väsimine lugemisel, konvergentsi probleemid, silmade värelused, kuiva silma sündroom, valguskartus, nägemismälu probleemid (inimene pole enam võimeline ära tundma või nimetama tuttavaid objekte, nägusid, sõnu või tähti). (Windsor) Nägemise uurimisel võivad afaasia ja hemipareesiga kliendiga töötades tekkida suhtlemisel või piinlikud momendid paludes inimesel midagi ise teha. Inimesega esmaselt kohtudes tasub suurt tähelepanu pöörata tema kehale, et varakult selliseid probleeme ette näha ja vältida
rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. Silmade väsimine Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 1 m. Optimaalne kontrast on umbes 10:1. Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
Kesk-Atlandi mäestik on ookeani keskahelik Atlandi ookeani keskosas.See jagatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi mäestikuks. Mäestiku tekkepõhjus on laamade eemaldumine. Kesk-Atlandi mäestikul on palju vulkaane, sealhulgas vulkaanitekkelised saared (Island, Jan Mayen, Assoorid, Sāo-Paulo saar, Ascension, Tristan da Cunha saared, Bouvet' saar ja teised). Piirkonnas toimub tihti nõrku maavärinaid. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna- Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3
Kui on teada, et riikide A ja B puhul y*B < y*A , siis võib riigi B kasvutempo olla aeglasem kui riigil A, kuigi riigi B kogutoodang per capita on väiksem kui riigil A. Sellisel juhul on tegemist suhtelise konvergentsiga. Suhteliselt ühtlase arengutasemega riikide gruppide eksisteerimine (Euroopa Liit enne laienemist) ja samaaegne püsivalt suur lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel näitab nii absoluutse kui suhtelise konvergentsi eksisteerimist. Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1
Kui on teada, et riikide A ja B puhul y*B < y*A , siis võib riigi B kasvutempo olla aeglasem kui riigil A, kuigi riigi B kogutoodang per capita on väiksem kui riigil A. Sellisel juhul on tegemist suhtelise konvergentsiga. Suhteliselt ühtlase arengutasemega riikide gruppide eksisteerimine (Euroopa Liit enne laienemist) ja samaaegne püsivalt suur lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel näitab nii absoluutse kui suhtelise konvergentsi eksisteerimist. Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1
Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas
7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest · analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse
investeerima T&A-sse, innovatsiooni. Majanduse konkurentsivõime arengus omavad üha tähtsamat rolli tugev teaduslik baas, tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon. Nimetatud tegurite arendamine peab kiiresti muutma Eesti T&A struktuuri ning innovatsioonikeskkonda, mille tänane ülesehitus ja toimimine ei toeta majandust. Selline areng tagaks Eesti tõrgeteta integreerumise Euroopaga. Kuidas ning milliseid tegureid esmalt arendada, arvestades kiire ning tasakaalustatud konvergentsi vajadusega, on tänase poliitika sõlmpunktideks.4 Tänasele T&A riiklikule süsteemile pandi alus 1990. aastal alanud teadus- ja kõrgharidussüsteemi reformiga, mille käigus loodi T&A-d reguleerivad seadused ning täiustati rahastamise süsteemi. Eesmärk oli viia teadustegevuse suunad vastavusse Eesti majanduses ja sotsiaalsfääris toimuvate muudatustega. Valitsuse nõustajana T&A küsimustes loodi 1990. aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga
Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama
Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi.
arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et
potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne
Eesti majandus on kiiresti kasvanud
Seni on Eesti majanduse edu aluseks olnud 1990. aastate makromajanduslikud reformid, mis
aitasid kaasa majanduse kiirele ümberstruktureerimisele ja võimaldasid hästi ära kasutada
meie kulueelise.
asju ning on määratletavad eri alustelt. Rõhuerinevus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on teineteisega lähedalt seotud, kuid rõhutavad erinevaid aspekte. Lähenemine – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika teostuvad inimeste interaktsioonis, mille tõttu nad lähenevad teineteisele, on teineteisega seotud lähialad ning moodustavad praktilise terviku Näitlikustamaks difrerentsi-, konvergentsi- ja identsusteoreemi olemust, on Roland Merten koostanud lihtsustatud maatriksi: Diferentsiooniteoreem lähtub suuresti sellest, et pedagoogika ja töö märgivad mõistetena tegevusena kaht eri asja ning et sotsiaaltööl ja sotsiaalpedagoogikal on kummalgi oma arengulugu. Konvergentsiteoreemi järgi on sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö erinevusja erilisus aja jooksul vähenenud ning alad lähenenud teineteisele.
suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8. Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 18.9. Uue liigi tekkeks ja püsimajäämiseks on vaja isolatsiooni, see võibolla geograafiline või bioloogiline 18.10. Eukarüootne ehitustüüp lahknes taimedeks, seenteks ja loomadeks. 18.11. Delfiin, haikala ja kalasisalik, kes elavad vees ja on välimuselt sarnased, on näitena sarnastumise ehk konvergentsi kohta ( mis protsessi?) 18.12. Väikseimaks evolutsioonivõimeliseks organismirühmaks peetakse populatsiooni 18.13.Terve organismirühma kindlasuunaline pöördumatu muutumise peamiseks teguriks on…………………….....teke 18.14. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõttes uute liikide tekkele, nimetatakse mikroevolutsiooniks 19. Vasta küsimustele 19.1. Loodusliku valiku vormide iseloomustus.Täida tabel!
Otsustatakse eemaldada erinevad piirangud, suur samm edasi integratsiooni osas 1993- Ühisturg sai reaalse alguse Muudatused Negatiivne integratsioon: Piirangute elimineerimine, Mingid erinevused on siiski alles Positiivne integratsioon: Uute regulatsioonide loomine, Regulatsioonide ühtlustamine Institutsioonid: Euroopa Parlament, Riikidel siiski palju võimu Rahandus Rooma leping 1969 Haag: Esimesed plaanid, BW probleemid 1990 Faas 1: Piirangute kaotamine 1994 Faas 2: Konvergentsi kriteeriumite loomine 1999 Faas 3: Ühisraha kasutuselevõtt Konvergentsikriteeriumid!!!!!!!!!!!! Eurotsooniga liitumise eeldus: Sisuliselt kogu rahaliidu alus Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst Paigas inflatsioon: Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst
mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning nende kohaselt täitis Eesti kõik euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid, s.o vahetuskursi, valitsussektori eelarvepositsiooni, pikaajaliste intressimäärade, hinnastabiilsuse ja õigusliku konvergentsi kriteeriumid. Euro kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamiseks ja ülemineku planeerimiseks seati töösse seitse töögruppi Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna töögrupp, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku töögrupp, tarbijakaitse töögrupp, õigusloome töögrupp, kommunikatsiooni töögrupp, ning eurole ülemineku kriteeriumite täitmise seire ja arvestuse töögrupp. Eurole ülemineku
suveräänsete riikide tasand, kus on probleemiks riikide suuruse ebavõrdsus ning Luxemburg,mis oma suuruse poolest ei peaks kuuluma riikide tasandile. 2. Tasandil NUTS 1 ei jaotu Taani, Luxem ja Iirimaa 3. Tasand NUTS 2 samuti ei jaotu 4 tasand NUTS 3 liigestatakse kõiki peale Luxem ning osa GB ja Hisp prov. Regionaalsel haldamisel on probleemiks veel riikide lahusterritooriumid. 37) EL regionaalpol eesmärgid ja sekkumise põhjendatus. Eesmärk on soodustada maj konvergentsi ja SKT ühtlustamist rikkamate ja vaesemate riikide vahel. Üldise arengu edendamiseks arendab ühendus tegevusi, mis viivad maj ja sots kohesioonile. Spetsafiilsuse eesmärgiks on erinevate regioonide arengulõhede ja ebasoodsate regioonide mahajäämise ületamine. Inimestele, kes ei ela keskustes võimaldada heaolu, tasakaalustatud areng, hoida ära linnastumist, maapiirkondade ressursside kasutamine, rakendamine . tööstuspiirkondade probleemid: saastatus ja tööpuudus.
(WIID, 1999) Siirderiikides oli siirdeperioodi alguses tulujaotus küllaltki erinev (vt. tabel 1). Seetõttu pakub huvi, millised muutused on siin edaspidi toimunud. Tabelis 2 toodud Gini indeksid on arvutatud tuludetsiilide põhjal, seetõttu ei ole need näitajad otseselt võrreldavad eelmises tabelis toodutega (samade andmete põhjal arvutatud Gini indeksi väärtus on siin väiksem). Tabelist võib välja lugeda nii stabiilsust (Ungari, Valgevene, Rumeenia, Leedu) kui ka riikide konvergentsi. Tsehhi ja Slovaki vabariigile on iseloomulik tulujaotuse ebaühtlustumine, Eestile ja Bulgaariale aga ühtlustumine. Vaid Poolas, kus ka perioodi alguses oli tulujaotus keskmisest ebaühtlasem, on see veelgi süvenenud. Riikidevaheliste erinevuste vähenemine tõstatab hüpoteesi, et tõepoolest eksisteerib mingi konkreetsetes oludes optimaalne 138 tulujaotuse ebaühtlus. Eesti tulujaotus on vaatlusalusel perioodil küll tublisti teiste
Hinnakujunduse vabastamine 1991. aastal koos majanduslike reformidega oli samuti kiiret hinnatõusu tekitav faktor, millega kaasnes teatud hinna-palgatõusu spiraal. Inflatsiooni tipp leidis aset 1992. aasta juunis enne rahareformi (keskmine muutus 1992. aastal 969%). Aastatel 1995-1998 toimunud inflatsiooni astmeline aeglustumine on toodud tabelis 1. Eesti kaupade hinnatase on võrreldes Lääne-Euroopa hindadega täna veel ca 60-65% tasemel, teenuste hindade osas veel madalamal, seega kestab konvergentsi protsess veel aastaid. Tööjõuturg. Turumajandusele ülemineku perioodil, alates 90. aastate algusest, on tööturul toimunud olulised muutused. Residentne elanikkond on vähenenud 1990. aasta 1,57 miljoni inimese tasemelt ligi 100 tuhande inimese võrra ehk ca 6%, seda suures osas tänu mittekodanike emigreerumisele Venemaale. Töökohtade arv vähenes 800 tuhande tasemelt 1992. aastal 635 tuhandeni 1997. aastaks
Vaestel riikidel, kui neid valitsetakse hästi, peaks olema selge eelis. Kui kapitali on vähem, peaks ju selle tootlikkus olema kõrgem. See peaks stimuleerima säästmist ja kapitali sissevoolu teistest riikidest. Vahe rikaste ja vaeste riikide vahel peaks seetõttu vähenema. Peaks toimuma konvergents (üksteisele lähenemine). Kuid viimaste aastate statistika sellist arengut ei kinnita. Kui arenenud tööstusriikide vahel võib veel mingit konvergentsi täheldada, siis arengumaade ja arenenud tööstusriikide vahe aina suureneb. Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna-Itaalia ja Põhja- Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele ikka vaba. Viimased arengud näitavad,
Vaestel riikidel, kui neid valitsetakse hästi, peaks olema selge eelis. Kui kapitali on vähem, peaks ju selle tootlikkus olema kõrgem. See peaks stimuleerima säästmist ja kapitali sissevoolu teistest riikidest. Vahe rikaste ja vaeste riikide vahel peaks seetõttu vähenema. Peaks toimuma konvergents (üksteisele lähenemine). Kuid viimaste aastate statistika sellist arengut ei kinnita. Kui arenenud tööstusriikide vahel võib veel mingit konvergentsi täheldada, siis arengumaade ja arenenud tööstusriikide vahe aina suureneb. Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna- Itaalia ja Põhja-Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents – vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele – ikka vaba
algset ainulaadsust. Näiteks film Digitaliseerimisel põhinev tehnoloogiline lähenemine ainult tugevdab seda tendentsi. (selged (piirjooned meediumide vahel on ähmastunud Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja .tavasid Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad .meediumid ühe katuse alla, mis soodustab konvergentsi teisel viisil Meedia ja ühiskonna vahelistel suhetel on tavaliselt nii poliitiline dimensioon kui ka normatiivne ja .sotsiaalkultuuriline aspekt .Poliitiline keskseks küsimuseks on vabadus ja kontroll Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste .funktsioonidega Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida .ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme
D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 61 10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust. 3 punkti ............................................................................................ ............................................................................................
...... Mutatsioonide teke ....... Geograafiline isolatsioon ....... Ristumisbarjääri teke 10.14. Millised alljärgnevatest protsessidest iseloomustavad makroevolutsiooni ja millised mikroevolutsiooni? Märkige tabelisse sobivad tähed. 4 punkti A- liigisisesed evolutsioonilised muutused B- uute geenide teke C- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 62 10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust. 3 punkti ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ...................................................................................
Keele struktuur Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi.
Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused: vabalt ujuvad kursid fikseeritud valuutakursid reguleeritult ujuvad kursid ühisvaluuta süsteemid 31. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur: kapitali paigutamise efektiivsuse kasv tänu konvergentsi-kriteeriumite täitmisele stabiilsem majanduskeskkond euroala riikide valuutariski kõrvaldamine valuutavahetamise ja arvelduskulude vähenemine ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute kasv) hindade läbipaistvus: EL sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv Ühisvaluutaga kaasnevad puudused: usaldusväärsus: stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne
õhumassi puhul on 1863 Troopiline front – (nn troopilise vertikaalne segunemine konvergentsi tsoon) asub troopilise ja minimaalne Frontolüüs, frontogenees. ekvatoriaalse õhu vahel b) Ebatasase maapinna ja Frontogenees – tugevama frontide
väljasuremise põhjustest hõlmavad just need kolm eelmainitud faktorit. 29. Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi? Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?
y hindab kohastumuste eri vormide tähtsust ja toob näiteid; y kavandab eksperimendi, mis tõestab kohastumuste suhtelisust; y analüüsib liigi erinevaid määratlusi; y seostab geograafilise ja bioloogilise isolatsiooni liikide püsimisega; y selgitab erinevate evolutsioonitegurite osa erimaises (allopatrilises) liigitekkes; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust; y võrdleb inimahvide ja esmaste inimlaste tunnuseid; y võrdleb perekond inimene ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust; y hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis; y seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
2. Mis võimaldab kirjelda elu arengut Maal? Selgitage 3. Mis on rudimendid? Tooge näiteid inimese rudimentidest. 4. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. 5. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid. 6. Mis on kohastumused? Tooge näiteid taimede ja loomade kohastumustest. 7. Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näiteid. 8. Mis on liik? Selgitage liigiteket. 9. Selgitage evolutsioonilist progressi, divergentsi, konvergentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 10. Nimetage inimese sarnasused ja erinevused inimahvist. 11. Nimetage inimese eellased. 12. Nimetage inimlaste evolutsiooni peamised suunad. Iseseisva töö juhend 1. Koosta õppematerjalis antud bioloogia teemadest ristõna. Selleks võib kasutada järgmist lehekülge: http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/
"konvektsioonvoolustena". Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandristja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang. Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad
annaabi.ee 
