Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 3 - Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eksperimentaalne töö 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule.
Töö ülesanne ja eesmärk.
Le Chateier’ printsiip – Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaaside komplekt
Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused , tahke NH4Cl
Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad
Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine
Metoodika:
Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi.
Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti.
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada
a) FeCl3 kontsentratsiooni – saaduste poole, punasemaks
b) NH4SCN kontsentratsioon – saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul
c) NH4Cl kontsentratsiooni – algainete suunas, värv muutub heledamaks
Kokkuvõte või järeldused
Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid.
Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist
Töö ülesanne ja eesmärk
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Mõõteseadmed: büretid, termomeeter
Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas , elektripliit
Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi
Katse 1.
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad
Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrlemine
Metoodika:
8 katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paaris on väävelhappe lahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentaratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt:
  • Katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust
  • Katseklaasi 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett
  • Katseklaais 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett
  • Katseklaasi 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 vett
    Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörastes. Samal monendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida kõikide katseklaasidega .
    Katseandmed
    Katseklaaside paar
    Na2S2O3 maht cm3
    H20 maht cm3
    Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon
    Aeg minutites
    Reaktsiooni kiirus v = 1/t min-1
    1
    6
    0
    6
    1,15
    0,8696
    2
    4
    2
    4
    1,63
    0,6135
    3
    3
    3
    3
    2,38
    0,4202
    4
    2
    4
    2
    4,46
    0,2242
    Katseandmete töötlus
    Katse 2
    Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad
    Meetod: Erinevatel temperatuuridel toimuvate reaktsioonide kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine
    Metoodika:
    Võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtemoodi ja katseklaasid väävelhappe lahusega teistmoodi.
    Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid termomeetriga. Keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu.
    Katsed sooritada temperatuuridel 30C, 40C, 50C ja 60C.
    Kui temperatuur on jõudnud ~32C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võta kätte esimese paari katseklaasid, vala lahused kokku, sega kiiresti ning asetada siis katseklaas kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni.
    Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42C-ni. Siis võtta keeduklaas pliidilt maha ja korrata katset teise paari katseklaasidega. Oluline on, et hägu teket jälgitakse sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi teha kõik neli katset.
    Katseandmed
    Katseklaaside paar
    Katse temperatuur
    Aeg min
    Reaktsiooni kiirus
    v = 1/t min-1
    1
    30
    0,63
    1,5873
    2
    40
    0,367
    2,7248
    3
    50
    0,217
    4,6083
    4
    60
    0,1
    10
    van't Hoffi reegli põhjal
    Kokkuvõte või järeldused
    Reaktsiooni kiirus tõuseb temperatuuri 10 kraadi võrra tõstes keskmiselt 1,86 korda.
    Reaktsioon on Na2S2O3 suhtes esimest järku. Reaktsiooni kiirus langeb, kui langeb lähteaine Na2S2O3 kontsentratsioon.
  • TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 3 - Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule #1 TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 3 - Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule #2 TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 3 - Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikk narusk Õppematerjali autor
    Keemia aluste praktikumi laboratoorse töö 3 protokoll

    Sarnased õppematerjalid

    Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus
    4
    docx

    Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB Raili Allos Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Sergei Zari 26.11.2011 20.12.2011 arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip ­ Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja seaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid:Katseklaaside komplekt

    Keemia
    Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule
    18
    docx

    Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

    Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärgid Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Sissejuhatus Tasakaalukonstant aA + bB → cC + dD c d [C ] ∙ [ D ] K c= a b [ A] ∙[B] [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 A, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige:  lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale.

    Keemia alused
    Keemia 3 praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
    4
    docx

    Keemia 3.praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

    Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk: Le Chatelier' printsiip ­ reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA + bB cC + dD Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (KC) [A]...[D] ­ ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus a, b, c, d ­ koefitsiendid reaktsioonivõrrandist

    Keemia alused
    Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule
    8
    docx

    Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip ­ reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Keemiline tasakaal - fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu

    Keemia alused
    Ainete konsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule
    3
    docx

    Ainete konsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

    LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip ­ reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane

    Keemia alused
    Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus
    6
    docx

    Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus

    Sissejuhatus Keemiline tasakaal - ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Pöörduv reaktsioon: Tasakaalukonstant : [A]...[D] ­ ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c,ja d ­ koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp): pA...pD ­ gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kehtib seos: R ­ universaalne gaasikonstant J mol­1K­1 T ­ absoluutne temperatuur K n ­ gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsiooni Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele.

    Keemia alused
    Prax-ainete kontsentratsioon-reaktsiooni kiirus
    4
    doc

    Prax: ainete kontsentratsioon, reaktsiooni kiirus

    1) Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip ­ reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi (FeCl 3) ja ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni? b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni?

    Keemia alused
    Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule
    10
    doc

    Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule

    Eksperimentaalne töö 1 Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier` printsiip - reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus La Chatelier` printsiip- tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Kui tingimused ei muutu, saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus

    Keemia alused




    Kommentaarid (1)

    Toomas1337 profiilipilt
    Toomas1337: Hea
    14:51 27-11-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun