Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut
YKA0060 Instrumentaalanalüüs
LAAS
Leek -aatomabsorptsioonspektrofotomeetria
Õpperühm:
Töö teostaja:
Õppejõud:
Töö teostatud:
  • Töö eesmärk


    Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil.
  • Töö käik


    Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi.
    Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest:
    1000 mg/ml – x ml
    5 mg/ml – 100 ml
    Kaliibrimislahuse 5 mg/l jaoks on vaja võtta 0,5ml standardlahust ja
    (100-0,5)=99,5ml vett.
    Mõõtmine toimus leek-aatomabsorptsioonspektroskoopilisel meetodil. Proov imetakse koos kütte- ja oksüdeerijagaasidega läbi toru segistisse. Segistis proov pihustub. Proov aurustub ja seejärel atomiseerub leegis, kus temp. on 2100- 2400 kraadi. Õõneskatoodlambist tulev kiigus läbib leeki, kus Zn elemendi aatomid neelavad kiirgust, mille käigus lähevad need aatomid ergastatud olekusse. Seejärel saadetakse see kiir monokromaatorisse. Monokromaatoris oleva difraktsioonivõre abil selekteeritakse kindla lainepikkusega kiir. See kiir saadetakse detektorisse, kus info töödeldakse ning spektroskoobi ekraanil kuvatakse tulemus.
  • Tulemused

  • Mõõdetud neelduvused


    Lahuse konts (mg/L)
    A
    SD n=9
    RSD (%)
    1.
    5
    0,076
    0,0172
    22,733
    2.
    8
    0,112
    0,0183
    16,249
    3.
    10
    0,128
    0,0306
    23,968
    4.
    18
    0,244
    0,0237
    9,7075
    5.
    25
    0,345
    0,0224
    6,4768
    6.
    50
    0,601
    0,0395
    6,5655
    Vitamiini-vesi
    0,086
    0, 0175
    20,341
    Põhjavesi
    0,127
    0, 0206
    16,211
  • Teisenda ühikud


    Molaarsus
    Arvutuse näide kontsentratsiooni puhul 5 mg/l
    Zn standardlahus 1000mg/l → 1 g/l
    M(Zn)=65 g/mol
    ppm
    ppb
    Lahus
    mg/L
    M
    ppm
    ppb
    1.
    5
    0,77·10-4
    5
    5000
    2.
    8
    1,23·10-4
    48
    8000
    3.
    10
    1,54·10-4
    10
    10000
    4.
    18
    2,77·10-4
    18
    18000
    5.
    25
    3,85·10-4
    25
    25000
    6.
    50
    7,69·10-4
    50
    50000
  • Kalibratsioonigraafikud ja tundmatute lahuste Zn kontsentratsiooni leidmine


    Esimene kalibratsiooni graafik kõikide punktidega (paranduskoefitsient R2 ja sirgevõrrand). Punktid ei klapi kontsidega
    Teine kalibratsioonigraafik väljavalitud 3-4 punktiga (paranduskoefitsient R2 ja sirgevõrrand), millest arvutage välja tundmatute lahuste Zn kontsentratsioonid.
    Kalibratsioonigraafik 2., 3. ja 4. lahuse punktidega eelnevalt kalibratsioonigraafikult

    Sirge võrrand y=0,0009x+0,0015 → et leida tundmatute lahuste kontsentratsioon, tuleb avaldada x, kuna konts. asub x- teljel → , kus y- absorptsioon .
    Tundmatu lahus 1 (vitamiinivesi) =9,4·10-5 mol/l
    Tundmatu lahus 2 (põhjavesi) 1,39·10-4 mol/l
    Leidke ka avastamis- ja määramispiirid graafiku andmete järgi. Kasutage LINEST funktsiooni sy arvutamiseks.Ärge unustage ühikuid!
    Avastamispiir (ka detekteerimispiir) ( limit of detection, LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Eristatakse metoodika avastamispiir ja instrumendi avastamispiir. Määramispiir (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata.
    LoD – avastamispiir
    LoQ – määramispiir
    sy – eksperimendipunktide standardhälve kalibratsioonisirge signaali suhtes
    S – sirgetõus.
    . Nüüd asendasin kitsamalt, võtsin samad punktid, millega tegin täpsema kalibratsioonigraafiku, ehk punktid 2-4.
  • Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Zn kontsentratsiooni leidmine tundmatutest lahustest


    Ekstintsioonikoefitsent ɛ
    Lahus
    Kontsentratsioon(mol/l)
    A
    (M·CM)-1
    1.
    0,77·10-4
    0,076
    98,7
    2.
    1,23·10-4
    0,112
    91,1
    3.
    1,54·10-4
    0,128
    83,1
    4.
    2,77·10-4
    0,244
    88,1
    5.
    3,85·10-4
    0,345
    89,6
    6.
    7,69·10-4
    0,601
    78,2
    Keskmine:
    88,1
    SD:
    7,02
    RSD:
    8%
    Tundmatu1
    9,76·10-4
    Tundmatu2
    1,44·10-5
    Keskmine ɛ
    Standardhälve
    (98,7-88,1)2=112,36
    (91,1-88,1)2=9
    (83,1-88,1)2=25
    (88,1-88,1)2=0
    (89,6-88,1)2=2,25
    (78,2-88,1)2=98,01
    SSH
    Tundmatute ainete kontsentratsioonid
    Kokkuvõte ja järeldused
    Kalibratsioonigraafikuga
    Keskmist ɛ kasutades
    Vitamiinivee konts. (μmol/l)
    94
    Põhjavee konts. (μmol/l)
    139
    Vitamiinivee pudelil kirjas, et Zn sisaldus on 0,9mg/ 100ml → 9mg/l
    M(Zn)=65(g/mol)
    Võrreldes pudelil märgitud Zn kontsentratsiooniga välja arvutatud ja kalibratsioonigraafikuga saadud Zn kontsentratsioone, on need tulemused üsna erinevad. Tulemuste erinevus võib tuleneda ebatäpsetest lahjendustest või siis masina valesti mõõtmisest.
    Peale kalibratsioonigraafiku parandamist tulid tulemused üsna sarnased, mis näitab, et mõlemad meetodid metalli kontsentratsiooni määramiseks lahuses on usaldusväärsed.
  • Vasakule Paremale
    Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #1 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #2 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #3 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #4 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #5 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #6 Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ker5ti Õppematerjali autor
    YKA0060 Instrumentaalanalüüs

    Sarnased õppematerjalid

    AAS protokoll
    6
    docx

    AAS protokoll

    TalTech keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs AAS Aatomabsorptsioonspektromeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärk Määrata uuritavas veeproovis magneesiumi sisaldus kasutades kalibratsioonigraafikut ja molaarse neeldumiskoefitsienti. 2 Töö käik Tundmatu lahus: tundmatu kontsentratsiooniga Mg veelahus. Lahjendused: Töölahus: 100 mg/L (Mg; vees) Kasutame nt 100mL mõõtkolbi. Pipeteerime vajalik kogus töölahust ja viime veega kriipsuni. x mg / 0,1 L = 0,5 mg /1L  x = 0,05 mg (peab pipeteerima mõõtkolbi) Kui 1000mL-s on 100 mg ainet, siis 1mL on 0,1mg ja 0,1mL on 0,01mg. Seega tuleb võtta 0,5mL töölahust. Vajalikud lahjendused: o 0,5 mg/L (0,5 mL TL-i) o 1 mg/L (1 mL TL-i) o 2 mg/L (2 mL TL-i) o 5 mg/L (5 mL TL-i) o 10 mg/L (10 mL TL-i) o 20 mg/L (20 mL

    Instrumentaalanalüüs
    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    14 4. Analüüsi meetod 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS) Analüüsimeetodina on antud magistritöös kasutatud aatomabsorptsioon- spektraalanalüüsi (AAS). AAS-I meetod põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Määratakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemine proovi sisaldava mõõteraku läbimisel, mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjust saadav kuumade gaaside pilv. Joonisel 4 on toodud ühekiirelise leegi põhimõttel töötava AA-spektrofotomeetri põhimõtteline skeem. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen (propaan). Kiirgusallikaks (2) on õõneskatoodlamp, mis kujutab endast silindrikujulist kvartsist eesaknaga klaasanumat. AAS on vaba spektraalsetest segajatest, kuna õõneskatoodlambist lähtuvat valgust

    Bioloogia
    SFM protokoll
    11
    docx

    SFM protokoll

    0.12 0.203 0.626 0.08 0.268 0.106 0.16 0.200 0.699 0.12 0.322 0.184 0.20 0.147 0.852 0.16 0.415 0.224 0.24 0.124 0.948 0.20 0.551 0.309 0.28 0.102 1.061 0.24 0.612 0.319 Segu 525 nm 350 nm Absorptsioon 1.033 1.467 Absorptsioon 0.565 0.77 (lahjendus 1:1) Joonis 9. Segu spekter 3.2.2 K2Cr2O7 ja KMnO4 kontsentratsiooni leidmine kontroll-lahuses kasutades kalibratsioonigraafikuid 3.2.2.1 K2Cr2O7 lahused A (lahjendus 1:1) = 0.77 = y y = 2.7975x + 0.2777  x = (0.77 – 0.2777) / 2.7975 ≈ 0.176 mmol/L 0.176 ∙ 2 ≈ 0.35 mmol/L (K2Cr2O7 kontsentratsioon segus) 1.2

    Instrumentaalanalüüs
    Spektrofotomeetria protokoll
    20
    docx

    Spektrofotomeetria protokoll

    TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

    Keeled
    SFM-protokoll Spektrofotomeetria
    10
    docx

    SFM-protokoll Spektrofotomeetria

    TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

    Instrumentaalanalüüs
    Kordamisküsimuste vastused aines-Rakenduskeemia
    28
    pdf

    Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia" ;

    Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. 53. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. 54. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale (eksotermiline protsess). 55. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). 56. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed ei saa luua sidemeid veega (vastastikmõju veega puudub), hüdrofiilsed saavad(vastastikmõju veega olemas) 57. Mis on pindpinevus? Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.

    Rakenduskeemia
    Keskkonna analüüsi konspekt
    36
    pdf

    Keskkonna analüüsi konspekt

    · Mineraalide analüüs · Suurte sisaldustega bioloogilised proovid · Elementide jälgede analüüs ­ elektrotermiline AAS, kus lahust kuumutatakse grafiitküvetis, siis tõstetakse kiiresti temperatuur väga kõrgeks, aine aurustub ja atomiseerub 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) Aatomid ergastatakse kõrgel temperatuuril. registreeritakse aatomite poolt emiteeritud kiirgust, lainepikkused on UV-Vis spektrialas. Atomiseerimiseks : leek (1700-3200K) stabiilne elektrikaar (4000-5000 K) ebastabiilne elektrisäde (40 000 K) ebastabiilne plasma (6000-8000 K) stabiilne 4.6 Aatom-massispektroskoopia Induktiivseotud plasmas tekitatakse ioonid, mis kantakse spetsiaalse liidesega massi- spektromeetrisse ja eraldatakse. ICP-MS Hea: väga madalad avastasmispiirid võimalik peaagu kõik elemendid korraga määrata

    Keskkonnaanalüüs
    Kordamisküsimused aines-Keskkonnakeemia
    10
    docx

    Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

    Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ; mol/ dm3

    Keskkonnakeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun