Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VK protokoll (0)

3 HALB
Punktid

TTÜ keemiainstituut



TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060  Instrumentaalanalüüs Vedelikkromatograafia Kofeiini ja teobromiini määramine jookides kasutades vedelikkromatograafiat Õpperühm: Töö teostaja:  Õppejõud:   Töö teostatud:   


1 Töö eesmärk
Eesmärgiks on määrata kofeiini ja teobromiini kontsentratsioon joogis (antud juhul
rohelises tees) vedelikkromatograafia meetodil. 2 Töö käik Uuritav proov: ROHELINE TEE 1. Valmistada standardlahused (dest. vees) kontsentratsiooniga 3, 10, 15 ja 30  μg/mL (ruumala 1mL)g/mL (ruumala 1mL)  3 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,1 mL lahust + 0,9 mL vett  10 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,3 mL lahust + 0,7 mL vett  15 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,5 mL lahust + 0,5 mL vett  30 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 1 mL lahust  2. Kaaluda 2 g teed keeduklaasi, lisada 150mL kuuma vett ja lasta jahtuda  toatemperatuurini. Seejärel pipeteerida 1 mL Eppendorf’i sisse ja 
tsentrifuugida 5-7 min. 3. Lahjendada tsentrifuugitud proovi 5x ja tsentrifuugida veel kord. Filtreerida  süstalfiltriga. 4. Programmeerida aparatuuri tarkvara vastavalt parameetritele, jooksutada  eluneti baasjoone stabiliseerumiseni. 5. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse standardlahustega (kaks  paralleeli iga kontsentratsiooniga). Alustada väiksemast kontsentratsioonist. 6. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse lahjendatud ja filtreeritud  teega (kaks paralleeli). Vajadusel lahjendada veel. 3 Tulemused 3.1 Kalibratsioonigraafiku ehitamine Märkus 1: Kontsentratsiooni 3 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks 
ebaõnnestusid, seega kalibreerimiseks on kasutatud ainult ühte. Kontsentrastioon, μg/mL (ruumala 1mL)g/mL Piigi pindala@273nm Teobromiin Kofeiin 3 170,6 163 3 vt märkus 1 vt märkus 1 Keskmine väärtus 170,6 163 Standardhälve 0 0 2


10 544,1 530,8 10 530,8 528,7 Keskmine väärtus 537,5 529,8 Standardhälve 9,4 1,5 15 919,7 898,4 15 913,8 876,1 Keskmine väärtus 916,8 887,3 Standardhälve 4,2 15,8 30 1754,2 1695,8 30 1801,2 1731,7 Keskmine väärtus 1777,7 1713,8 Standardhälve 33,2 25,4 0 5 10 15 20 25 30 35 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 170.6 537.5 916.8 1777.7 f(x) = 60.13 x − 21.27 R² = 1 Kontsentratsioon [μg/mL]μg/mL]g/mL] P ii g i  p in d a la Graafik 1. Teobromiini kalibratsioonigraafik. 3


0 5 10 15 20 25 30 35 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 163 529.8 887.3 1713.8 f(x) = 57.89 x − 15.86 R² = 1 Kontsentratsioon [μg/mL]μg/mL]g/mL] P ii g i  p in d a la Graafik 2. Kofeiini kalibratsioonigraafik. Kalibratsioonivõrrandid: teobromiiin y = 60.133x - 21.272 kofeiin y = 57.885x - 15.863 3.2.  Kromatograafiliste parameetrite arvutamine (T – teobromiin, K-kofeiin) (arvutatud kasutades analüüsi tulemusi, mis olid saadud kontsentratsiooniga 10 
μg/mL (ruumala 1mL)g/mL) Algandmed: Surnud aeg, t0 = 2,332 min Retensiooniaeg, tR, min Piigi laius, min Teobromiin 2,67 0,105 Kofeiin 4,762 0,1496 Pii
k Mahtuvustegu
r Efektiivsus Lahutuvus Selektiivsus T 0,14 10346 16,4 7,2 K 1,04 16212 4


 Arvutused teobromiini näitel:
Mahtuvustegur: k’ = (tR – t0) / t0 = (2,67 – 2,332) / 2,332 = 0,14 Efektiivsus: W = 0,105
N = 16 ∙ (tR / W)2 = 16 ∙ (2,67 / 0,105)2 = 10346 Lahutuvus: R =  ∆ t R ( W 1 +W 2)/ 2 = 4,762−2,67 ( 0,105+0,1496)/2 =¿  16,4 Selektiivsus: α = (tR2 – t0) / (tR1 – t0) = (4,762 – 2,332) / (2,67 – 2,332) = 7,2 3.3. Kofeiini ja teobromiini määramine reaalses proovis Märkus   2:   Teobromiini   sisaldus   proovis   on   liiga   madal   ning   kalibratsioonialast
väljas, seega ei ole võimalik seda antud standardidega kalibreerides määrata.  Proov Kaalutis , g Lahjendu s Kofeiini pindala Teobromiin i pindala Kofeiini sisaldus proovis mg/g Teobromiin i sisaldus proovis mg/g Tee 2 15x 1334,9 vt märkus 2 26,3 <0,003 vt märkus 2 15x 1302,9 25,6 Keskmine väärtus 1318,9 26 Sisalduse arvutamine: piigi pindala (y) = 1334,9
y = 57,885x – 15,863
  x = (y + 15,863) / 57,885 = (1334,9 + 15,863) / 57,885
x = 23,34 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL  (kofeiini kontsentratsioon 15x lahjenduses) 23,34 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL   ∙ 15 = 350,1 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL  (kofeiini sisaldus 1mL-s algses lahuses) Algselt oli 150 mL lahust (teed)
 350,1 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL  ∙ 150 mL = 52515 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g = 52,515 mg (kofeiini algses lahuses) Kaalutud oli 2 g teed
52,515 mg / 2 g = 26,3 [mg/g] 5


4 Kokkuvõte ja järeldused Töö tulemusena saadi kofeiini sisalduseks rohelises tees ca  26 mg/g. Teobromiini
sisaldus   proovis   oli   liiga   madal   (<   0,003   mg/g),   et   seda   saaks   antud
kontsentratsioonidega standardeid kasutades määrata.  6

Document Outline

  • 1 Töö eesmärk
  • 2 Töö käik
  • 3 Tulemused
  • 3.2. Kromatograafiliste parameetrite arvutamine (T – teobromiin, K-kofeiin)
  • 4 Kokkuvõte ja järeldused

VK protokoll #1 VK protokoll #2 VK protokoll #3 VK protokoll #4 VK protokoll #5 VK protokoll #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 209933 Õppematerjali autor
TTÜ Instrumentaalanalüüsi kursuse praktikum. Vedelikkromatograafia

Sarnased õppematerjalid

Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia
Analüütiline keemia
12
pdf

Analüütiline keemia

Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle ti

Analüütiline keemia
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia
TÜ biokeemia õpik
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e

Keemia
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Ehitusmaterjalide praktikumide kogum
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun