Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partner, kiindumus, lähedus, minapilt, hoolitsus, julgus, ärev, karda, kirg, pühendumine, atraktiivsus, inimeseõpetus, soojätkamine, püsimine, eksistentsiaalne, seksuaalfunktsioon, seksuaalsuse, aruka, tööelu, õpetamine, abikaasad, vahendamine, kiindumusstiilid, armastada, usaldada, lapseea, seoseid, ambivalentne, adekvaatne, enesehinnangInimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimesest silmapilgust
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et
ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada).
püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe
" ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soov anda endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Uurimused on näidanud, et just hoolitsus on pikaajalises armusuhtes väga oluline, mitte niivõrd kirg.
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus.
toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene,
jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga 2. PEREKOND 2.1. Perekonna ülesanded SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ... SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus, sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE- inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina
sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
täiesti vastuvõetamatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud. 4.4 Emotsionaalsed seisundid Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsest põhjusest. Neis avalduvad nii isiksusele tüüpilised kui ka ebatüüpilised jooned. Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu- mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Kujuneb enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureis, mis meeleolu kujundavad on palju: inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. Afekt- emotsionaalne plahvatus, tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Kuna
3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
7) Masohhist tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud
Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne
STORGE, PRAGMA: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad seotusest, füüsilisest meeldivusest, eneseavamisest oma partnerile ja nad väljendavad ka rahulolu oma lähedase suhtega. Siin peetakse oluliseks füüsilist veetlust, seksuaalsust. Iga uus inimene, kes vastab meeldivuse ideaalile, kutsub esile veetluse. Tähtsal kohal on kirg ja emotsionaalsed läbielamised. Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud. Altruism ja kohusetunne jumaldatud inimese suhtes on selle stiili põhitunnus.
16- aastastel on oluline romantiline armastus, suhted on olulised/tähtsad, ,,kõik või mitte midagi" (kui armastab, siis on kogu aeg päike, kui ei, siis on kõik must). Hakkab tekkima enda ülelaiendamine (ta pani need riided selga selge, ma meeldin talle, ta tegi mulle ukse lahti selge, ma meeldib talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga. Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971, 1991) Viisid, mis on püsivad
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
..............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine.........................
2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad.
Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890). Nt kui keegi ütleb: ,,Väga vahva tüdruk/poiss", ja kui tajun end hästi, siis on see seelik/pintsak osa minust. Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan. Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest arvatakse, et minapilt on peegeldus sellest, kuidas teised seda peegeldavad. Küpse isiksuse puhul kriitiline pilk selle suhtes, kuidas teised hindavad mind, korrigeerimine positiivse enesehinnangu suunas (peeglit tuleb korrigeerida). Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab Mina ja roll. Roll kui ühiskonnas väljakujunenud käitumismudel, mis on põlvest-põlve edasi antavad ja aktsepteeritavad (laps, üliõpilane, kaitseliitlanee). Roll on käitumisreeglite kogum.
armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad seotusest, füüsilisest meeldivusest, eneseavamisest oma partnerile ja nad väljendavad ka rahulolu oma lähedase suhtega. Siin peetakse oluliseks füüsilist veetlust, seksuaalsust. Iga uus inimene, kes vastab meeldivuse ideaalile, kutsub esile veetluse. Tähtsal kohal on kirg ja emotsionaalsed läbielamised. Ei eksisteeri armukadedust ja teist kutsutakse tihtipeale ,,kullake, kallis". Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
..109 15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? . 111 15.1.10. Tailorism ja fordism................................................................................ 111 15.1.11. Post-Fordism............................................................................................113 15.1.12. Fordism vs Post-Fordism.........................................................................113 15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine............................................ 114 15.1.14. Naised ja töö............................................................................................ 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu....................
oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün- dinud laste IQ on kõrgem kui hilisema sünnijärjekorraga lastel ja laste IQ sõltub vanemate haridustasemest rohkem kui näiteks nende varandusli- kust seisust. Nii pärilikkus kui ka hoolitsus ja eeskätt aktiivne tegelemine (inglise Pärilikkus, hoolitsus keeles kena sõnamäng “nurture & nature”) mõjutavad laste intellektuaal- ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intel- set arengut. Aktiivse suhtlemise mõju laste IQ arengule juba väga varases lektuaalset arengut.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
annaabi.ee 
