Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik)
· Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks: kontaktsed herbitsiidid hävitavad vaid neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Kuna juurte kaudu toimivad taimemürgid võivad kergesti sattuda põhjavette ja selle reostada, üritatakse nende kasutamist võimalikult piirata. süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid sisenevad taime lehtede või juurte kaudu ning liiguvad koos taimemahlaga taime teistesse osadesse, põhjustade taimes talitlushäireid. Peetakse reeglina ohutumateks kui kontaktseid herbitsiide.
Niisama vahetult ja viisakalt nendega ka käituma paeks. Vahetevahel näivad nad meile võib-olla liiga temperamentsed, isegi agressiivsed või vastupidi, liialt vaoshoitud, kinnised, siis teame, et igal rahvusel on oma "rahvuslik iseloom", mis eristab kultuure kolme põhilisse kultuuriruumi: · lineaar-aktiivsed kultuurid (vaoshoitud, kannatlikud, vaiksed, armastavad privaatsust); · multi-aktiivsed kultuurid (jutukad, uudishimulikud, suured suhtlejad, kontaktsed); · reaktiivsed kultuurid (kontaktsed, kuid väljapeetud, väärikad, kannatlikud, head kuulajad). Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri 1 esindajad olla edukad
Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt
Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk sojakohupiim, mereannid, teraviljatooted, kaun- ja puuviljad. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima liha, piimatooteid, aedube, nisutooteid. Head teevad aedviljad, sojatoidud, ananass. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on vitamiinid C, E ja B12, foolhape, viirpuu, päevakübar ja piimohakas
kuivatamisel. Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud ning korras põlde väetada. Herbitsiidide toime 1. üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; 2. valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; 3. kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; 4. süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; 5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt
44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1
44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1
· Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha hoolduse aspektid (1) Sügeliste puhul tuleb patsiente õpetada kuidas süptomeid leevendada. · õhutada tube, jahe õhk leevendab sügelust;' · sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast; · lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega läbi riideeseme. Naha hoolduse aspektid (2) Vältida tuleb nakkuse levikut · kõik pereliikmed ja kontaktsed (saastatud voodipesu, riiete ja mööbliga kokku · puutunud inimesed) vajavad ravi ühel ajal, olenemata tunnuste olemasolust; · kasuta kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike patsientide ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel. · Ravimit manustatakse kogu kehale (välja arvatud peapiirkond täiskasvanutel), erilist · tähelepanu tuleb pöörata kubemele, sõrme ja varbaküüntele.
Eelpool nimetatud meetodid on ühtlasi ka ainukesed viisid, kuidas mahetootjad saavad umbrohuga võidelda. Tavatootjad saavad kasutada ka keemilist tõrjet, mida pritsitakse põldudele kas enne külvi või siis peale külvi ja enne kultuuride tärkamist. Külvi tulemusel ergutatakse taaskord esmalt umbrohud kasvama ning seejärel pritsimise tulemusel nad hävitatakse enne kui põhikultuurid jõuavad tärgata või kasvada teatud suuruseni. Taimekaitse kemikaalid, herbitsiidid, on kas kontaktsed- nad toimivad ainult selle taime pinnal, kuhu nad pritsitakse või siis süsteemsed, mis kanduvad edasi praktiliselt tervesse taime kohast, kus kemikaal taimega kokku puutub. Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks
toimespektriga). Kõik kõrrelised taimed on üheidu lehelised, ülejäänud on kaheidu lehelised. Kasvuregulaator – Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine. Putukamürgid ehk insektsiidid – Ülesandeks on hävitada kõik taimedest toituvad putukad. Kõik insektsiidid mõjuvad putukatele erinevalt. Süsteemse toimega insektsiidid imenduvad taime kudedesse ja muudavad taimemahla putukatele mürgiseks. Kontaktsed insektsiidid tungivad läbi kahjuri organismi söötmürgina või hävitavad kahjurit läbi tema kehapinna. Fungitsiidid – Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavad vahendid. Seni on arvatud, et see pole mesilastele kahjulik, kuid üha enam on tulnud esile tõendusmaterjali, et see mõjutab ka mesilasi. Neonikotinoidid – Putukate närvisüsteemile mõjuv mürk, mis levib iseseisvalt üle kogu taime ning on putukatele on surmav
8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel Tööoode vaheaeg päevades tkv kasutamise ja taimede hooldustööde alustamise vahel
Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust).
osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt. Enamlevinud preparaadid on Fastac, Karate, Decis, Malasiin jt. Taimede hilisemas kasvufaasis hakkavad taimede lehtedele lööbima mitmed haigused - jahukaste, laiktõved, roosted. Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ( fungitsiidid) on nii kontaktsed kui süsteemsed, samuti raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Varajane külviaeg saabub mulla tehnoloogilise küpsusega (muld ei kleepu harimisriistade külge)
Orgaaniline multš parandab niiskussisaldust, ei teki koorikut, meelitab ligi vihmausse, pärsib umbr teket, tuleb pidevalt juurde panna. Iselagunev multš on paberisarnane toode. 90. Bioloogiline umbrohutõrje, mükoherbitsiidid. Umbrohtudele levitatakse haigusi, kahjureid, mis neid ennast ei kahjusta. Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad--- odra vastu kärsakas. Mükoherbitsiidid – kemikaalid, mis hävitavad seeni? 91. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed,mullaherbitsiidid, taime ja mulla kaudu mõjuvad, taime kaudu mõjuvad). Herbitsiidide toimespekter. Herbitsiidide kasutamine. Hommikul vara pritsitakse. Toime järgi jagatakse kaheks: 1. Üldhävitava toimega Mitteselektiivsed Surmavad kogu taimeestiku- Kasutatakse peale kultuuride koristamist. Toimeaineks on glüfosaat. 2. Valiva toimega- Hävitab ainult ühtesid liike, teisi ei mõjuta. (selektiivsed)
kaob, siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. AISTINGUTE LIIGID JA ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Aistinguid saab liigitada erinevatel alustel. Valdavalt tehakse seda retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1. kontaktset ja taktiilset, 2. distantset retseptsiooni. Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks
Mikroobi sissetungimine; Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema); Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika. Näidustused: (1)Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit); (2) Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks; (3) Infektsioossete kõhulahtisuste vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse. Ravimiresistentsus. Loomulik resistentsus: mikroobi liigile omane tunnus, mis on seotud ründepunkti puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele. Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas
· Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine Keemiline -Preparaatide,herbitsiidiega tõrjumine 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate. · Kontaktsed. Kahjustavad taime kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded. Herbitsiide kasutusviisid Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale 41. Taimekasvatussüsteemid (tava , integreeritud, maheviljelus) Integreeritud taimekasvatussüsteem - Kasutatakse kemikaale ainult vastavalt vajadusele - luuakse tingimused, mis suurendavad taimede vastupidavust - Integreeritud taimekasvatus hõlmab ka agrotehnilisi võtteid,
rangelt jälgida b) suur vedeliku kulu, mis tõstab töötlemise hinda nt 1 ha viljapuuaiale kulub 1000 l vett, põllukultuuride juures 150-600 l c) aparatuuri korrashoid IGA KASUTUSKORRA JÄREL · Tolmutamine EESTIS KEELATUD!!! Keskkonnale kõige vaenulikum Kuni 50% preparaadist läheb kaduma · Puhtimine seemnete töötlemine seemne pinnal, kesta all ja mullas olevate haigustekitajate ning kahjurite vastu (Süsteemsed preparaadid, kontaktsed preparaadid) Enamasti pulbrilisel kujul, parema kattuvuse saamiseks lisatakse 1% vett puhitava seemne kogusest · Inkrusteerimine e hüdrofobiseerimine e drazeerimine seemnete katmine polümeerse kilega, millesse on lisatud taime algarenguks vajalikud mikroelemendid ja taimekaitsepreparaadid Seemnete katmine Nõuded · Puhtimispunktidpeavadolemaelu-ja loomakasvatushoonetest söödahoidlatest, lahtistest kaevudest ja veekogudest vähemalt 150 m kaugusel
Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud Kontaktsed vahetus kontaktis (kompimine, maitsmine,puudutusaisting) Distantsed ei ole vahetus kontaktis (nägemine, kuulmine,haistmine) Eksterotseptiivsed retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine , kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,kehatemperatuuri-, tasakaalu-jmt aistingud)
Hiinlased seevastu eelistavad istuda üksteise kõrval ja tunnevad end ebamugavalt kui neid sunnitakse üksteise vastas istuma. Üldiselt Araabiamaades ja Ladina-Ameerikas on inimeste vahel suhtlemisel väiksem vahemaa kui Põhjaameeriklastel ja eurooplastel. Selle järgi, kui suur on inimeste vaheline distants suhtlemisel ja kui tihti nad üksteist puudutavad, saab kultuure jaotada 56 kontaktseteks ja mittekontaktseteks. Kontaktsed kultuurid on need, kus inimeste omavaheline kaugus suhtlemisel on väike, silmside oluline, puudutavad teineteist sagedamini ja räägivad valjema häälega. Huvitav on see, et kontaktsed kultuurid on need, mis paiknevad sooja kliimaga maades ja mittekontaktsed jaheda kliimaga maades. Kontaktsed kultuurid: Araabiamaad; Vahemere regiooni maad, k.a. Prantsusmaa, Kreeka ja Itaalia; Ida-Euroopa maad ja venelased. Vähekontaktsed: Põhja-Euroopa (Skandinaavia, Saksamaa, Inglismaa).
kiiruga teisele poole , ilmselt linna turule. Arendasime veterinaarseid mõttekäike, mis probleemid on selle või teise lehma udara või toitumusega ja missugust jalga see või teine hobune lonkab (või missugust ühte jalga ta EI LONKA)! Ja siis, keset üldist Daciate ja Equuste- liiklust ta lähenes, SUUR Ja VALGE, nagu emaarmastus, meie armas buss nagu teisest maailmast, ees rõõmsalt vehkivad kogud. Igiliikur Urmas ja Karu-bussijuhid olid ka ainukestena kontaktsed , kõik teised magasid kuidas juhtus. Tegime siis teed käte-jalgade segadikus ja nihutasime endki kuhugi pinkidele, bussijäänud asju otsides. Pool tunnikest õndsat und.. ja siis algas Suur Tõusmine ehk Karu Soolo Ceausescu Juurde Külla. Woow, see oli juba midagi! Mujale ei saanud sõita kui aina üles ja VÄGA üles! Mõtlesin õudusega, kui keegi sama suur vastu tuleb! Koos päikesekiirtega jõudsime kurule, läbisime tunneli ja kella üheksa paiku jäime bussiga
suhtes probleem: multiresistentne tbc Resistentsuse vältimiseks/pidurdamiseks: · Kasuta a/b nii sageli kui vaja · Mõelda kas tegemist seen või bakteriaalse infektsiooniga · Soovitav võtta enne empiirilise ravi alustamist materjal mikrobioloogilseks uuringuks · A/b resistentsus on seotud a/b liigkasutamisega: Antibiootikumprofülatika Näidustused: 1. Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit) 2. Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks 3. Infektsioossete diarröade (kõhulahtisus) vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse STRESSORID JA STRESS STRESS (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e. Neuro- Endokriin-Immuunsüsteemi ( NEI ) kaitse -kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e
tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Keemilist umbrohutõrjet hakati tegema Prantsusmaal 1896. , selleks oli vasksulfaat. Tänapäevased herbitsiidid jagunevad mürgisuse järgi nelja rühma : a) tugeva toimelised surmav annus 50 mg kg kohta b) väga mürgised 50-200 mg 1 kg kohta c) ohtlikud 200-1000 mg/kg d) vähe ohtlikud üle 1g/kg Toimimisviisi järgi jagatakse herbitsiidid kahte rüha : 1) universaalsed e. mittevalivad hävitavad kogu taimkatte 2) selektiivsed e. valivatoimega a) kontaktsed e. põletikku tekitavad , kahjustavad ainult lehti b) süsteemsed hävitavad kogu taime Herbitsiidi toime sõltub taime liigist, vanusest ja ilmastikust. Toime on kõige suurem päikesepaistelisel, kuival ja tuulevaikse ilma korral. Kõrge temperatuur suurendab herbitsiidi mõju. Ohutustehnika : a) töötada tohivad täiskasvanud ja terved inimesed b) herbitsiidid peavad olema kindlalt suletud ruumides c) töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid
vähendada intiimsust. Nt liftis ei vaata teist, vaid suuname pilgu mujale. Distantsi hoitakse, kui astutakse tagasi. Naised suhtlevad omavahel lähemal olles, kui mehed. Valguse käes on distants suurem ja pimedas väiksem. Intiimdistants ema ja laps. Personaalne distants lauas suhtlus. Sotsiaalne distants algul hoitakse vahet, kuid kui tuled pannakse hämaraks siis liigutakse lähemale. Kultuuri osas suured erinevused. Nt ladina-ameerikas väiksemad distantsid (kontaktsed kultuurid) puudutatakse palju ja ollakse lähemal. Mittekontaktsed kultuurid põhja-ameerika, Jaapan. 20. KRONEEMIKA Kui me uurime seda kuidas inimesed suhtlevad läbi ajakasutamise, siis me räägime kroneemikast. Meie kultuuris on selged arusaamad, mis on hiline ja mis varane. Nt mis kellane võib lauatelefonile võib helistada mitte peale 9 õhtul. On eristatud monokroonilist ja polükroonilist aja kontseptsiooni. Eestis pooleks. Venelased enam polükroonsed
erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Füüsikaline selektiivsus Morfoloogiline selektiivsus Biokeemiline selektiivsus Fotosünteesi pidurdavad Hingamist pidurdavad Kasvuained rakud hakkavad vohama, taimed kasvavad surnuks Mitoosi pidurdavad Biosünteesi takistavad 33 Valiva toimega herbitsiidid võivad olla laia või kitsa valivusega, näiteks laia valivusega hävitab kas ühe- või kaheidulehelisi. Täiendavalt lugeda Kemira koduleheküljelt! 1) kontaktsed herbitsiidid kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Mõju on lühiajaline kuid seda on ka kohe näha. 2) Süsteemsed herbitsiidid kanduvad taimed laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või vastupidi. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu
erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad
kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Kui HBsAg ja anti-HBs puuduvad, tasuks otsida anti-HBc IgMi. Ravi ja profülaktika. Pärast ekspositsiooni nädala jooksul hep B immuunglobuliini manustamine, vastsündinutele ka takistab või kergendab kulgu. Kroonilist infektsiooni võib ravida polümeraasile suunatud ravimitega (nukleosiidanaloogid näiteks). IFNalfa võib ka efekti omada. Profülaktikas on oluline veretoodete skriinimine, sugulise leviku tõkestamine, ettevaatusabinõud meditsiinitöötajatel. HBV kandjate kodused kontaktsed on ka kõrgendatud riskiga grupis, nagu ka hemodialüüsipatsiendid, meditsiinitöötajad, vastsündinud. Vaktsineerida tuleb. Vaktsiin on subühikuline, geneetiliselt modifitseeritud (HBsAg). 95% 3-kordselt vaktsineeritutest kaitsev immuunsus. Viirused mõmm :) 05/06 Hepatiit C viirus Struktuur.
Patsiendi informeerimine Isolatsioonimeetmete parema rakendamise eesmärgil on vaja patsiendile teatada: · miks teda isoleeritakse · milline on nõutavate isolatsioonimeetmete olemus · patsient ei tohi väljuda isolatsiooni piirkonnast (-palatist) · hea isiklik hügieen (eriti käte pesemine) aitab kaasa nakkuse lakkamisele. Osakonna personal peab hoolitsema selle eest, et kõik isolatsioonis oleva patsiendi kontaktsed on teadlikud isolatsioonireziimist ning täidavad vastavaid nõudeid. Analüüside võtmine ja käsitsemine Ettevaatusabinõud analüüside võtmisel ja käsitsemisel kehtivad kõikidele, kes sellega tegelevad. Analüüsivõtjat teavitatakse kehtivast isolatsioonikategooriast vastava märkusega analüüsi tellimislehel. Kui isolatsioonikategooria nõuded ei ole isolatsioonipalati uksel, tuleb analüüsivõtjat nendest informeerida. Analüüsivõtja peab kasutama patsiendi juures nõutavaid
* taimede väljakurnamine b) termiline * leegitamine, elektrivooluga, kiiritamine c) keemiline Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis-morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. d) bioloogiline * teiste taimedega
Alkoholist eelistatakse kangeid jooke, alkoholitarve tekib kiiresti. Juuakse tihti mälukaotuseni ja nii muututakse agressiivseks. Narkootikume ei kasutata. On salakavalad; enesetapukatseid panevad toime harva. Neil on sügav uni, armastavad hästi süüa. Düstroofiaga võib kaasneda püromaania. Meeldib materiaalsus, spordis jõud. Nad kohanevad kergesti aktivistid omakasupüüdlikkus, julmus alluvate suhtes. Kontakti otsimine düstroofias pole kontaktsed. Vaja pehmet tooni, arvestades huvi tervise vastu, tähenärijalikkust, samuti kõrgenenud materiaalset huvitatust. Tuleb korrigeerida nende suhet ümbritsevaga. Töötempo on aeglane. Esineb palju (11%). · Sensitiivne Lapsena arad ja kartlikud, kiinduvad kergesti. Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas. Avaldub tundlikkus, kaua sõltutakse vanematest. Ollakse kohusetundlikud, kõrgete moraalsete eelistustega
Narkootikume ei kasutata. On salakavalad; enesetapukatseid panevad 48 toime harva. Neil on sügav uni, armastavad hästi süüa. Düstroofiaga võib kaasneda püromaania. Meeldib materiaalsus, spordis jõud. Nad kohanevad kergesti aktivistid omakasupüüdlikkus, julmus alluvate suhtes. Kontakti otsimine düstroofias pole kontaktsed. Vaja pehmet tooni, arvestades huvi tervise vastu, tähenärijalikkust, samuti kõrgenenud materiaalset huvitatust. Tuleb korrigeerida nende suhet ümbritsevaga. Töötempo on aeglane. Esineb palju (11%). · Sensitiivne - Lapsena arad ja kartlikud, kiinduvad kergesti. Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas. Avaldub tundlikkus, kaua sõltutakse vanematest. Ollakse kohusetundlikud, kõrgete moraalsete eelistustega.
annaabi.ee 
