mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia
senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. *diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja siis kuulus talle piiramatu võim. *rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riigikogu koosnes umbes 300 liikmest
aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal.
Suurenes vastuseis Robespierre'i hirmuvalitsusele Kuidas oli Napoleoni võimuletulek seotud revolutsiooni lõpuga? Napoleon surus maha rojalistide mässukatse ning paistis silma eduka väejuhina. Temast sai pariisis granisoni ülem. Ta valmistas ette riigipööret. 9. Nov 1799. A hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe surverl võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim jäi kolmele konsulile (Napoleon). Riigipöördega lõppes revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu, Napoelon püüdles ainuvalitsemise poole.
Selline suhtumine levis eriti sõjaväelaste hulgas. Ka rahvas hakkas nõudma tugevamat võimu. Kuni otsiti sobivat kandidaati, viis kindral Napoleon Bonaparte, kes oli tuntuks saanud oma sõjakäikudega Itaaliasse ja Egiptusesse 18. brümääril (9. novembril 1799) läbi sõjalise riigipöörde. Ametlikult säilis vabariik. Viiesajanõukogu aeti laiali (molli, noh!), siis aga aeti uuesti kokku (nats veel molli), et saadikud võtaksid vastu dekreedi võimu üleandmise kohta kolmele konsulile, kellest esimene pidi olema Napoleon Bonaparte. Sellega püüti anda riigipöördele seaduslikku ilmet, kuid tegelikult tähistas 18. brümäär Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Võim vabariigis läks niisiis üle kolmele konsulile, kellest tuntud on Emmanuel Joseph Sieyes ja mainitud Bonaparte. Sieyes leidis, et uue valitsuse eesotsas peaks seisma tema kui kogenud poliitik. Ometigi läks tegelik võim sõjajõude käsutava kindral Bonaparte'i kätte (üllatus-üllatus). 1799
rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole.
revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis kukutas jakobiinid Direktooriumi valitsusaeg 18. Brümäär riigipööre. Võim läheb kolmele konsulile. Mida siis saavutati? Absolutism Demokraatia Piiramatu võimuga Valitsus täidab rahva monarh. tahet. Valitseja on haaranud võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine. Valitsejal ei ole rahva ees Valitsus teenib rahvast. kohustusi. Revolutsiooni tagajärjed
võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus
Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2. Rooma õigus- tähendas seda, et riiki juhiti avalikult ja õiglaslikult. Inimesed, kes olid elanud Roomas kutsuti kodanikkudeks ning neil kõigil olid võrdsed õigused. Kõiki koheldi võrdselt. Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale. Preetor- neid oli8. Nad järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsam ül oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Diktaator määrati ameteisse konsulite ja senati kokkuleppel, vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Kuid prst ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama. Senat- aristokraatlik vanamate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiilgeajal
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina.
ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise
Nende valitsemisajal hukati üle 50 000 inimese. Kuna nende terroripoliitika teostamisel ilmnesid nende endi seas vastuolud, siis kauaks nad võimule ei jäänud. Peale seda jäi Prantsusmaa vabariigiks ja võimuorganiks sai direktoorium, kuhu kuulusid uurikkad, kes ei olnud huvitatud monarhia taastamisest. Rahulolematus ühiskonnas aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus
-poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine -dekreet- võimalused piiramatuks terroriks -1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine: -algas jakobiinide kukutamisega -kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia -1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11.1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja
Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis
Senat aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike elukommete järele. Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim.
iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga
1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need teised kogud nagu kattevari vms. 1804 aastal Napoleon sellest kattevarjust loobus. Siis ta kroonis ennast keisriks.
Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 6. oktoobril 1789 sunniti Louis XVI koos perekonnaga Versailles'st Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda
a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
· Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid · Püksid taljejoonest kõrgemal traksid, jalas kanti puukingi · Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast · Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni. Tema kätte koondus tohutu võim : ta nimetas kõik tähtsad ametiisikud, oli sõjaväe ülemjuhataja. Ümberkorraldused: · Konstitutsioon, mille kohaselt võim koondub tema kätte · Kohaliku halduse muutmine parandatakse kohalikul tasandil valitsemine · Kehtestab tsiviilkoodeksi seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele
vabariik.Revolutsiooni üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus.Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides.Kuid revolutsioon tõi kaasa ka endaga vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. 8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks"-mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist
kutsusid oma poolehoidjaid selle isikuvõimu algust. Oli viidud läbi mõrva eest kätte maksma.Kõrgem sõjaline riigipööre ning selle peamisel Olevus- poliitika ja jumala liitmine, korraldajal Napoleonil polnud mingit ajupesu.Direktooriumi aeg 1795- kavatsust saadud võimu enam kellelegi 1799, algas peale Robespierre surma- loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus jakobiinid kukutati.1795- uus tegelik võim kuulus esimesele konsulile põhiseadus- taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis
reziimidele Sündmused: Bastilles´vallutamine (bastille oli monarhia sümbol. Vihatud rahva seas)- >kuningas põgeneb->konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine (monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon). 5. Industriaalühiskond: Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. sajandi Inglismaalt. 19. sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. sajandi II poolel). 19.sajandil tabas inimesi tööpuudus- masinad tulid asemele.
tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld
1799 aasta kevadel alistati Prantsuse väed Itaalias, mis sundis Prantslasi andma alla suure osa poolsaarest. Prantsusmaal rahutused järkusid ja 1799. a. juunis riigipöörde tulemuseks võtsid Jacobiinid direktooriumi üle kontrolli. Oktoobris pöördus Napoleon tagasi Prantsusmaale. Samal aastal korraldasid Napoleoni ustavad väed Pariisis järgmise riigipöörde, mille käigus kukutati direktoorium täielikult ning täidesaatev võim läks üle kolmele konsulile. Sellega algas Prantsusmaal konsulaadi ajastu, mis valmistas ette 1804 aastal Napoleoni ainuvalitsemise algust. Algselt esimene ning alates 1802.aastast eluaegne konsul Napoleon, kuulutati 1804 Senati poolt keisriks e imperaatoriks. Kuna Napoleon soovis olla võrdväärne monarh teiste Euroopa valitsejate hulgas, rajas ta endale hiilgava õukonna. Probleeme tekitas ainult troonijärglase küsimus. Seetõttu senine lastetu abielu esimese abikaasa Josèphinega lahutati ning Napoleon
a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
vaadaku kuidas ise pääsevad. Napoleonil olid ju tugevad küljed. Tal oli mälu ja terav mõistus ja suutis kõiki vastaseid lahingutes üllatada ja raskeid olukordi kiirelt lahendada, aga see põgenemine jättis temast küll halva mulje. Peale Egiptuse sõjaretke naases Napoleon tagasi Pariisi ning sai konsulaati ning teenis seal 1799- 1804.aastani. Võim läks Prantsusmaal ametlikult kätte kolmele konsulile pärast 18.brümääri riigipööret, mis tähistas SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kuigi konsulaadi aktid ja korraldused vormistati esijalgu kolme mehe allkirjaga, kujunes tegelikuks riigijuhiks sõjajõude käsutav kindral Napoleon Bonaparte. 1799.aastal koostati ka uus põhiseadus, mis sai nimeks Code Napoleon ehk Napoleoni koodeks. 1802.aastal kuulutati kodanik Napoleon Bonaparte eluaegseks konsuliks. Enne seda viidi läbi rahvahääletus, mille käigus anti Napoleoni uue
a. juulis. 3) Danton- rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, hukati tänu M. Robespierre`ile 1794.a. aprillis. 4) Marat- Ta oli revolutsiooni populaarne juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, tapeti 1793. a. juulis. 5) Napoleon Bonaparte- edaukas väejuht, 1799. a. sai temast Pariisi garnisoni ülem, 9.nov. 1799.a. hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone, mille tagajärjel läks võim kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Ta püüdles ainuvalitemise poole. 1802.a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a. kuulutas Senat ta "prantslaste keisriks" e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga
Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 9. Novembril 1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon? Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. 19.Mis on Viini kongress?
Negatiivsed jooned · Meeletu terror ja · Rahvaga ei arvestatud massilised hukkamised · Kujunes tõusiklus 12. 9. nov. 1799. riigipööre. Rahulolematus ühiskonnas ei kadunud, sest rahva olukord jäi endiselt viletsaks. Esile hakkas kerkima Napoleon, kes 9. novembril 1799. aasta (18. brümäär) viis läbi sõjalise riigipöörde. Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ja võim läks kolmele konsulile. 13. Revolutsiooni vastukajad Euroopas (TV 60). Prantsusmaa vastane 1. ja 2. koalitsioon. Esialgu pooldati revolutsiooni kui valgustusideede täideviimist, hiljem revolutsiooni süvenedes, see vaimustus vaibus, kuna hukati kuningas, kes oli veresugulane paljude teiste kuningatega. (kehtestati terror) Samuti kardeti et revolutsioon levib ka teistesse riikidesse ja praegused valitsejad kukutatakse troonilt. Alustati sõda Prantsusmaa vastu, et lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia
Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Suure Prantsuse revolutsiooni maailmaajalooline tähtsus. sätestas, et kõigil inimestel on õigus vagadusele, omandile, välja astuda rõhumisele kehtestas sõna-, trüki- ja usuvabaduse andis inimestele õiguse kas ise või esindajate kaudu osaleda
Siiski suutis valitsus nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil maha suruda, kes hakkas aina rohkem populaarsust koguma. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem, millest talle siiski ei piisanud ning ta hakkas kaaslastega planeerima riigipööret. 9. novembril 1799 hõivasidki Napoleoni väed Seadusandliku Kourpuse hoone ning sõjaväe survel pidid saadikud Direktooriumi laiali saatma. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Selle riigipöördega lõppes ka Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu. Prantsuse revolutsiooni vastukajad mujal Euroopas Saksamaal võeti Bastille' vallutamiseteade vastu vaimustusega ning Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas, mida Saksa valgustajad veel teha polnud suutnud. Positiivset vastukaja ning poolehoidu leidis revolutsioon maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti esialgu sellesse rahulikult.
rahumeelselt laiali minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. KOKKUVÕTE Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena või puudus selle "osade" vahel üldse seos, veelgi enam aga algus- ja lõpudaatumite üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutmaisest 14
c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks
kultuuriväärtusi. Saab alguse egüptoloogia. Sõjalises mõttes oli Egiptuse sõjakäik Prantsusmaale mõttetu. Napoleoni ajal muutuvad Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks. Konsulaat 1799-1804 Napoleoni tagasi tulles Prantsusmaale ei rahulda Direktoorium enam kedagi. 9. novembril 1799 (18. brümäär) teostab Napoleon riigipöörde. Hõivab Seadusandliku Korpuse ja saadab Direktooriumi laiali. Võim läheb kolmele konsulile Bonabarte, Sieyes ja Ducos. Direktooriumi asemel moodustatakse Konsulaat. Seadusandlik aktiivsus esimesel konsulil, teda nõustavad teine ja kolmas konsul. Riiginõukogu nimetab ametisse ohvitserid, ametnikud ja kohtunikud ning Senati 80 liiget. Seaduseelnõusid arutab Tribunaat ja Seadusandlik Korpus kinnitab. Seadused kuulutab välja esimene konsul. Sellega on revolutsioon lõppenud. Rakendatakse ranget tollipoliitikat. Alustab tegevust Prantsuse riigipank.
21. septembril kaotati monarhia ja Prantsusmaast sai vabariik. Pärast jakobiinide võimult kõrvaldamis püüti vabariiki kindlustada konstitutsiooniga e. 5 liikmeline Direktoorium. Sõja- ja majandusraskuste pärast arvati, et Direktoorim ei valitse piisavalt efektiivselt. 9. novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik ametlikult säilis. 18. brümäär tähistas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Võim vabariigis läks 3 konsulile. 1799 lõpul uus konstitutsioon. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu märgib trükivabaduse kaotamine ja tsensuuri kehtestamine. 1802. kuulutati Napoleon Bonaparte eluagseks konsuliks. 1804. sai Napoleon I keisriks. Pidulik kroonimine toimus Pariisis, kuhu tuli ka Rooma paavst lõppes rooma vabariik. Rõhutati rahvuse ühtsust. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Napoleon I taastas aadlitiitlid
Seadusandlik Korpus kartis jakobiinide ülestõusu, sellepärast viidi istungid üle ühte pealinna läänerajooni. 9. novembril 1799. aastal piirasid Bonaparte'ile ustavad väed selle hoone, kus töötas Seadusandlik Korpus, ümber. Napoleon esitas saadikutele nõudmise põhiseaduse muutmise kohta. Seadusandjad lükkasid selle tagasi, mille peale toodi saali sõdurid. Lõpuks võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Võim anti üle kolmele konsulile, kelleks olid Bonaparte, E.J. Sieyes ja R. Ducos. See riigipööre pani alguse Napoleoni ainuvalitsemise kujunemisele ning seda peetakse tavaliselt Suure Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Kogu Euroopa jälgis mure ja hirmuga , mis toimub Prantsusmaal. Eriti mures olid monarhid, levis väljend: ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus". Kuna Suur Prantsuse revolutsioon oli suunatud
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid-2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid-neid oli 8, järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada.Preetorite tähtsaim ül oli korraldada õigusemõistmist,kuid võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks,ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.Nad valvasid ka kod elukommete järele.Seda ametit peeti väga auväärseks. Sellesse valiti eakad ja autoriteetsed mehed,kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal
tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus. Magistraadid jagunesid : Konsulid ( neid oli 2) , olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajadusel asendada. Neile tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist , kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge. Tensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Seda ametit peeti väga auväärseks, sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed , kelle sõnal oli riigiasjades otsustamisel suur kaal.
Tähtis oli jõukust demonstreerida. Riigivõim: vabariik, konsulaat. Louis XVI kukutati, kaotati monarhia ja Prm-st sai vabariik. Jakobiinid kõrvaldati võimult. Vabariiki püüti kindlustada konstitutsiooniga (Seadusandlik Korpus, Viiesajanõukogu, Vanematenõukogu). Tekkis arvamus (eriti sõjaväes), et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Kindral Napoleon viis läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas kehtima uus konstitutsioon (seadusandlik võim jaotus 4a asutuse vahel, täidesaatev konsulitel). Säilis rev.aegne maa jagunemine. Lepiti ära vaimulikega. Keisririik. Avastati vandenõu, mille sihiks oli Nap-i tapmine ja monarhia taastamine (ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse
Enamuse sellest kümnest aastast oli Prantsusmaa territoorium, mis oli endaga liitnud mitmed Euroopa riigid erineval moel. III Sada päeva / 1815 (Napoleoni pagendusest Elba saarelt naasmisest kuni Waterloo lahingu kaotuseni) Napoleoniaegsed olulisemad ümberkorraldused ja sisepoliitika: Kuigi Konsulaadi ajal oli Prantsusmaal tegemist vabariigiga, oli Napoleonile omane absolutistlik valitsemisviis. Reaalne võim vabariigis kuuluski esimesele konsulile (1799. aasta põhiseadusesse oli kirja pandud punkt, et võim kuulub nimeliselt esimesele konsulile Napoleonile). Napoleon oli selle ise koostada lasknud ja teised olid nõus, sest Direktooriumiaeg ei rahuldanud neid, oli vajadus võimsama valitseja järele. Mõnevõrra hiljem täiendati seda nii, et konsul on ametis eluaeg ning tal on õigus nimetada omale järglane. Prantsusmaal oli olemas ka rahvaesindus, kuid selle võim oli pigem näiline, et luua pilt valitsevast demokraatiast
Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed.
Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse, rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati rahvakoosolekule. Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised: konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12 auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks). Preetorid ehk õigusemõistjad,(neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ning vajadusel asendasid konsulit, nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusmõistmist kuid vajaduse korral võisid nad ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite sealst viieks aastaks, kelle ülesanne oli kodanike loendus, senaatorite nimekirja koostamine ja elukommete kontrollimine. Neid peeti väga auväärseteks ja ametisse valiti üldiselt eakad ning auväärsed mehed, kellel oli riigiasjades suur kaal.
mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 6. oktoobril 1789 sunniti Louis XVI koos perekonnaga Versailles'st Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda
minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena või puudus selle "osade" vahel üldse seos, veelgi enam aga algus- ja lõpudaatumite üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14
direktooriumi laiali saata. Napoleoni ajajärk. I 1799-1804 Konsulaat II Suur impeerium kuni troonist loobumiseni aprillis 1814 Sada päeva alates lakumisest Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 18.juunil 1815 1799 võeti vastu Napoleoni koostatud konstitutsioon. Prantsusmaa oli endiselt vabariik, kehtestati üldine valimisõigus millest palgatöölised välja jäeti. Seadusandlik võim oli aetud laiaks Täidesaatev võim kuulus komele konsulile Ümberkorraldused: Absolutistlik valitsemisviis napoleon otsustas kõik ise, rajas uue aadli. Loodi tugev keskvõim keiser määras prefektid ja linnapead Trükisõna ja ajakirjanduse üle kehtestati range tsensuur töötati välja politseiaparaat Loodi lütseumidest ja ülikoolidest koosnev kesk ja kõrgharidussüsteem rohkem oli vaja haritud ametnikke ja ohvitsere. Kirik allutati riigile 1801 a konkordaadiga katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid
vaesemad kodanikud. Vabastatud olid seetõttu et ei suudetud relvastust hankida. Proletaarlasi kutsuti vabatahtlikena sõjaväkke vaid erakorralistel juhtudel. Varase vabariigi ajajärgul kehtis Roomas viie varandusliku grupi süsteem, sõjaväele tähendas see seda, et see kuipalju peab keegi sõdureid välja panema sõltus varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks. Igas leegionis oli 10 maniipulit.iga maniimul jagunes omakorda kaheks allüksuseks tsentuuriateks ehk sadakondadeks. Jaguneti ka relvaliikide jäegi: kergejalavägi, raskejalavägi, ratsavägi. Varase vabariigi ajal oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. Hiljem see arv tõuseb. Augustuse ajal oli 6100 jalaväelast 720
annaabi.ee 
