Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt filosoofia algkursuse arvestuseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, õiglus, iseloomustage, kunstiteooria, rawls, printsiipi, esteetiline, määratlus, uskumus, rawlsi, printsiipe, nozick, metafüüsika, ratsionaalne, esitage, vastavusteooria, uskuda, eetikas, asjaolud, jaanil, jaotav, algolukord, loor, esteetika, defineerimine, formaalne, kunstiteose, berlini, teoreetilise, epistemoloogia, tunnetusekingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust
44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. Õiguse mõiste toetub erinevatele väärtustele: Individualistlikud, liberaalsed Äärmuslikult individualistlikud, liber Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele.
… kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu
4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes.
-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes
metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? --
: Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 6. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil: a) Kas ikka valitakse need (vabadus-, erinevus- /sots.ja.majanduslik.ebavõrdsus-) printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c)
Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid
piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldi võetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4
vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. 1. F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. 2. F-esteetika kui esteetilise filosoofia – reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel:
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Tln. Thoreau, H. D. 1994. Walden ehk elu Filosoofia leksikon. 1985. Tln. metsas. Tln. Peamised küsimused: Jerusalem, W. 1922. Sissejuhatus Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised Mis on ilu? filosoofiasse. Tln. uurimused. Trt. Mis on kunst? Lill, J. 1877. Jutt ilma päälkirjata. Mis on esteetiline kogemus? Maritain, J. 1987. Filosoof ühiskonnas. Mis on kunsti tõlgendamise kriteerium? Looming 8: 1085-1090. Russell, B. 1951. An Outline of Philosophy
Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika. Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud
1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek
millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam
·analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Inimene mõistmine filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia- inimest vastandatakse mõtleva loomaga. Kõige enam kasutatav seisukoht nii antiikaja loogikaõpikutes. Inimene kulub loomade hulka, mõtlemine ja kõrgelt arenenud aju eristab inimest loomadest. Keel on Aristotelese arvates oluline, eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama ja mõistma sõnade kuri, hea, õiglus tähendust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia- inimest on liitsubstantsi, mis koosneb kehast ja hingest, ühendades neid omavahel. Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab
ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762).
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Teised kes alati on varje vaadanud hakkavad teda mõnitama selle eest, et ta vahepeal oli nende juurest eemal kuskil mujal maailmas. 5. nädal 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Eetika üritab vastata küsimustele, milline on hea elu ja kuidas seda saavutada. Samasuguseid küsimusi saab küsida ka õnne kohta. Näiteks, mis on õnn ja kuidas saavutada õnne. Uusaja paradigma kohaselt tulevad 18. sajandil sisse küsimused, mis on õiglus ja mis on õiglane tegu. 2. Mis on õnn? Õnn on Aristotelese järgi õitseng, mis teeb elu inimesele elamisväärseks. Õnn on see kui inimene leiab endale eksistentsialistliku eesmärgi ja hakkab selle järgi elama. Osad eesmärgid on sellised mida on vaja nende enda jaoks. Näiteks terav nuga on õnnelik kui ta saab midagi lõigata. Siis kui asi täidab oma ülesande siis on nuga õnnelik. Nii on ka õnnelik inimene kui ta mõistuse päraselt elab. 3. Mis on hüve?
horisondis, et näha nii enda kui teise horisonti. Miks kaks horisonti? See on vaja, sest pinge on olemas – mineviku horisont on teistsugune. Seda pinget ei tule ära kaotada. Objektiivne mõistmine kui inimolemise karakteristik; teostub nii ontoloogiliselt. Subjektiivselt saame teadvustada, et see juhtub; teame, mis inimolemuses aset leiab. Iseendale oma inimolemust teadvustada – filosoofia identieet. Mis on ka ühtlasti fundamentaalseks ontoloogiaks, kust saab mõista teisi valdkondi nagu kunst ja teadus. Seminar 5. Charles S. Peirce. Kuidas muuta meie ideid selgeks. Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus
Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2
aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt. Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx). Muidugi on see õige ja isegi küllalt konkreetselt ,,kombatav" määratlus, ent proovige oma ajastut mõistete ja mõtete diskursiivsesse (loogilisel arutlusel põhinevasse sidusasse) võrku püüda! Ilmselgelt domineerib toodud määratluses püüdlemine universaalse teadmise, terviku teadmise poole. Taoline püüdlemine on keeruline protsess, mille käigus ületatakse erinevad arvamused terviku kohta. Filosoofia on üks teoreetilise mõtlemise viise. Antiik-Kreeka orjandusliku demokraatiaga linnriikides 6.-4. sajandil ema sündinud uus sotsiaalne fenomen -
printsiibi kaalumine interneti-sõimu-juhtumi suhtes) teabe võrdlev täpsustamine (tm kahe osaliselt kattuva sisuga dokumendi võrdlemise tulem) jt 5) Teoreetiline rekonstrueerimine ja modelleerimine (kompleksmeetodid) Põhimõtteliselt on teaduslikud teooriad uuritava reaalsuse abstraktsed idealiseeritud mudelid või skeemid, mis toimivad nii uurimise objektidena kui ka uurimisvahenditena. 21. Mis on diskursus – lihtne määratlus tähendusüksuste loetelu kaudu? Nimetage mõned diskursused. Diskursus – lausest suurem keeleline tähendusüksus. Arutlused, põhjendused, jutustused, kirjeldused, tõendamised, õigustamised. 22. Mis on lause tähendus ja osutus? Mis on lause propositsiooniline ehk „loogiline tähendus“ ja mis on lause „vestlustähendus“? - Tähendus o Propositsioon e püsitähendus – see millest lihtsalt aru saab, kui loeme teksti. –
teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab nö valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on välja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jäljendus endast täpsemalt “nähtava maailma” jäljendust, “nähtav maailm” oli aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jäljendus, nimelt ideede jäljendus
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn? Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt rikkus; asjad. Hea partner, maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi Platon & Aristoteles rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne
annaabi.ee 
