tekkisid segadused, mida kasutasid ära salaühingud. Salaühingute põhimõtete vastu olid tsaarivõim ja pärisorjus, mis Venemaal kehtisid. Mäss suruti veriselt maha ja salaühingute liikmeid hakati nimetama Dekabristideks. Eesmärgiks oli poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine. Ei toimunud ulatuslike reforme ja ümberkorraldusi – pinnapealsed. Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja olid süüdistasid Peeter veendunud, et I tsaaririigi Peeter I päästis eripärase Venemaa, arengutee pöörates tsaaririigi katkestamises. läänelikule arenguteele. Elanikkonnast moodustasid ligi 80% pärisorised talupojad, kes sõltusid täielikult mõisnikest.
Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise
Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia. Elanikkonnast ligi 80% talupojad, enamik eratalupojad ehk pärisorised talupojad, kes
Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara.
Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks
1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased. Venestamispoliitika Venemaa keisrid koos valitsusaja ja tegevuse kirjeldusega : KEISER VALITSUSAEG TEGEVUSE KIRJELDUS Aleksander I 1801 - 1825 Uued Reformid, tagurlus, keisrite eesõiguste järjekindel kaitsmine
Ajaloo kt pt. 21-25 Mõisted Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. Abolotism- eesmärk oli kaotada viivitamatult orjapidamine. Läänlased-Lääne-Euroopa arengutee pooldajad. olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. Slavofiilid- Venemaa ainulaadseuse kaitsjad.(slaavlust armastavad). Üldistasid venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles,et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati
eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne
Nikolai I(valitses 1825- 1855): Püüab ühtsustada äärealade Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra poliitilist ja kultuuripärast eripära säilitamine ja kindlustamine. Venemaaga. 1832.a kirikuseadusega piirati luteri Haritlaste seas ja salongides arutelu kiriku eesõigusi, ametlik usk Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk impeeriumis õigeusk, luterlus Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk lubatud usulahk. Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. Peeter I tegevuse hindamine. Balti erikord püsis ja tugevnes siiski. 1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine- 1845.a usuvahetusliikumine- usk
6)Reini Liit 1806 a. Napoleoni eestvedamisel loodud 16- st Saksa riigist koosnev ühendus, mis allus Prantsusmaale. 7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum. 9)Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. 10)Dekabrist salaühingu liige detsembrimässu ajal. 11)Läänlased Lääne Euroopa arengu pooldajad Venemaal 19. sajand. 12)Slavofiilid venemaa ainulaadsuse kaitsjad Venemaal 19. sajand. 13)Venestamine venepäraseks tegemine. Nikolai I püüdis venestada läänealasid. 14)Tsartism liikumine Inglismaal. Tulenes ,,Rahva Harta"- st. 15)Pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. 16)Teotöö koormiste liik, mille puhul talupoeg peab oma töövahenditega mõisas töötama.
vend- Nikolai. Segaduste tõttu jäi venemaa u. Kaheks nädalaks riigipeata ning seda otsustasid ära kasutada salaühingud, mis koosnesid haritud aadlikest ja sõjaväelastest. Nad tahtsid vähendada tsaarivõimu ning kaotada pärisorjus. Nikolai I surus veriselt salaühingute väljaastumised maha. Nikolai I- Erinevalt oma vanemast vennast ei loonud Nokolai reforme ja ümberkorraldusi. Tema peamine eesmärk oli säilitada olemasolev poliitiline kord. Läänlased ja Slavofiilid- Läänlasteks nimetati Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid ning slavofiilideks olemasoleva korra pooldajaid. Talurahvaküsimus- Venemaa elanikkonnast ligi 80% olid talupojad, kellest enamuse moodustasid eratalupojad ehk pärisorised talupojad. Nad sõltusid täielikult mõisnikest ning tegid nende heaks teotööd ja tasusid makse ja andameid. Riigitalupoegade olukord oli veidi kergem, sest neil tuli täita ainult koormisi. Pärisorjust ei kaotatud ka Nikolai I ajal.
Teadvusele ta enam ei tulnudki ning suri 6. novembri õhtul. Kui Paulile teatati, et ema on suremas , läks ta Talvepaleesse ja otsis keisrinna paberid läbi. Kui seal oligi mingi paber trooni pärandamisest Aleksandrile, siis Paul hävitas selle. 7 Lisamaterjal Troonijärglus pärast Peeter suurt 8 Kokkuvõtte Ajaloolised-slavofiilid tunnistavad küll, et Katariina laiendas impeeriumi ning muutis Venemaa suurriigiks, kuid halvustavad tema Saksa päritolu ja lääne aateid. Nõukogude ajaloolaste jaoks oli ta valitseja, kes tegutses aadli huvides ega teinud talurahvahulkade heaks midagi. Alates avalikustamise ajast on mõned Vene õpetlased võtnud Katariina suhtes heatahtlikuma hoiaku ning 1996 korraldas Venemaa Teaduste Akadeemia Katariina surma 200. aastapäeva tähistamaks isegi konverentsi
mängukire pärast. Teema oli ajalehtedes kirjas. Sealt võis lugeda kaksikmõrvast kirvega tapetud kahest vanast naisest. Dostojevski laenas päevasündmuste kroonikast ka mõned teised romaani episoodid. Romaani põhimeeleolu kahtlemine usus ja uue moraali hädavajalikkus iseloomustas kõiki Venemaa klubides ja teemajades aset leidvaid vaidlusi. Olid 1860. aastad. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed slavofiilid, kes nägid Venemaa iseloomu passiivsuses omaette väärtust, ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Dostojevski, kes igatses usu poolt pakutavat kindlustunnet, seisis kahe voolu vahel ja üritas kirjeldada, kuidas sedalaadi ideoloogilised võitlused, veendumused, kõhklused ja eneses kahtlemised inimhinge ja ühiskonda mõjutavad.
4. Saksamaal lõpetas tegevuse Frankfurdi parlament. Bonaparte sai presidendiks Prantsusmaal hiljem keisriks. §23 Lk.120 1. Suurem osa Varssavi hertsogiriigist loovutati Venemaale. Hellitati lootusi ja ootusi, et ka Venemaal kehtestatakse põhiseaduslik kord. 2. Kehtiva poliitilise korra säilitamine ja selle kindlustamine. 3. Püüti tõestada, et vene rahvas armastab oma isevalitsejat ja mõisnikke ning on rahul pärisorjuse, kui normaalse nähtusega. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee. Läänlased aga olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. 4. Tahtis rakendada venestuspoliitikat, et too kaotaks täielikult senise autonoomia. §24 Lk.125 1. Inglise valitsevad ringkonnad suhtusid Prantsuse revolutsiooni negatiivselt. 2
ametlikke ajalehti ,,Estinishe Govermanki Zeitung". Ruttenberg, et selle raamatu ilmumisega äratati sakslased oma rüütlikambritest ülesse. Venemaal peateemaks reformid, talurahva reformide 1861 koostamine, enne seda Baltimaadesse suhtutud kui edukasse reformijasse. Peagi ilmnesid varjuküljed talurahva rahutused Eesti kubermangus. Diskussioon Vene arenguteede vahendite üle, et panslavistlikku missiooni realiseerida. Venemaal suurmissioon nii läänlased kui Moskva slavofiilid. Peterburi läänlased reformidega kiiresti sama teed, mis Lääne-Euroopa suured riigid, moderniseerimine. Slavofiilid konservatiivid, Venemaa ettevaatlik ja minema talle määratud teed, tuginema tema rahvale ja vaimule ning õigusele, tugi patriarhaalsetest asjadest. Vene ajakirjanduses diskuteerivad, geograafiline arutelu Peterburi vs Moskva. Mihhail Katkov, kes muutus läänlasest slavofiiliks ja Juri Samarin. Juri Samari
Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (18881918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek
pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult, armastades lõbutseda ja kõikvõimalikke lõbustusi. Slavofiilid pidasid 19. sajandil Peetrit kaabakaks, kelle reformid kahjustasid Vene ühiskonda, sest lõikasid selle ära tema tavadest. Kuid vaatamata sellele kõigele on Peeter I isegi tänapäeval väga austatud ja hinnatud isik Venemaal ja terves maailmas. Sõjalaevastiku rajamine, trükikodade tekkimine, esimeste ajalehtede ilmumine, ametikoolide loomine, raamatukogude, parkide, teatrite tekkimine, kaubateede rajamine Euroopasse, Venemaa poliitika, sõjaväe, ajaarvamise ja igapäevaelu
Põhjaosariikidesse. 23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et kehtestada kodanlik monarhia ja slavofiilid olid slaavluse armastajad - isevalitsuse pooldajad. Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel. 25. Teadus ja kultuur 1789-1849 19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid. Tuli kasutusele ka uus kunstisuund klassitsism, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris
Balti kubermangudes – Balti erikord ja Soome suurvürstiriigis oma konstitutsioon. Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (1888–1918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Venemaa Keisririigi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Venemaa
see inimene, kes pooldas Peeter I reforme. Need reformid seostusid läänemaailmaga. Läänlastel olid vastased, kes nimetasid endid slavofiilideks nad arvasid, et Peeter eksis, tema reformid olid vägivaldsed ning polnud kooskõlas vene rahvuse traditsioonidega. Leiti, et Peeter eiras venelaste religioossust, ta tegi riigi tähtsamaks kirikust. Peeter pööras ka liiga suurt tähelepanu indiviidile, kuid tegelikult on venelastele tähtis hoopis kooslus, kogukond. Slavofiilid olid konservatiivid. T käsitleb vene rahvust oma teoses kui noort rahvust. Enamik lühijutte selles raamatus räägib talupoja ja mõisniku vahelistest suhetest. Turgenev on paljudes juttudes romantik. Ta pooldab sügavat psühholoogilist analüüsi. Tüüpilised olukirjelduste autorid mingi psühholoogiaga ei tegele. Vene talupoegi on kujutatud tekstides ,,Lauljad", ,,Kaks mõisnikku" jne. T rõhutab, et vene talupoja iseloom pole välja kujunenud. Tekib lõpetatuse puudumine
saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide)
terviklikku käsitlust ja juhtimist. Aga seda ei ole, kuna Vene riik koosneb paljudest erinevatest piirkondadest, kes ei ole omavahel mingil moel seotud. Kõige suurem probleem oli äärealadel. Suur riik on väga erinev. 71 Vene riik pärast 1860-ndate aasta reforme oli muutuste teel. Venemaa oli väga tagurlik riik, aga reformid olid suunatud tulevikku. Ka Venemaal olid mitmed poliitilised liikumised. Slavofiilid ja läänlased, kes otsisid erinevaid teid. Läänlased opositsioonis. Peale jäävad slavofiilsed ideed. Kõik tuleb nende kohaselt unifitseerida vene mustri alusel. Venestuse juurde kuulub ka võitlus erinevate orientatsioonide vahel. Kultuurilist venestamist osati juba serveerida nii, et kõik palvekirjad on tulnud provintsirahvastelt endilt ja nüüd keiser armatsava isana tõttab oma lastele appi. Vene keisri tiibadest räägiti ülistavalt.
annaabi.ee 
