tekkisid segadused, mida kasutasid ära salaühingud. Salaühingute põhimõtete vastu olid tsaarivõim ja pärisorjus, mis Venemaal kehtisid. Mäss suruti veriselt maha ja salaühingute liikmeid hakati nimetama Dekabristideks. Eesmärgiks oli poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine. Ei toimunud ulatuslike reforme ja ümberkorraldusi – pinnapealsed. Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja olid süüdistasid Peeter veendunud, et I tsaaririigi Peeter I päästis eripärase Venemaa, arengutee pöörates tsaaririigi katkestamises. läänelikule arenguteele. Elanikkonnast moodustasid ligi 80% pärisorised talupojad, kes sõltusid täielikult mõisnikest.
Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise
Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia. Elanikkonnast ligi 80% talupojad, enamik eratalupojad ehk pärisorised talupojad, kes
Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara.
Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks
1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased. Venestamispoliitika Venemaa keisrid koos valitsusaja ja tegevuse kirjeldusega : KEISER VALITSUSAEG TEGEVUSE KIRJELDUS Aleksander I 1801 - 1825 Uued Reformid, tagurlus, keisrite eesõiguste järjekindel kaitsmine
Ajaloo kt pt. 21-25 Mõisted Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. Abolotism- eesmärk oli kaotada viivitamatult orjapidamine. Läänlased-Lääne-Euroopa arengutee pooldajad. olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. Slavofiilid- Venemaa ainulaadseuse kaitsjad.(slaavlust armastavad). Üldistasid venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles,et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati pöörduda parlamendi poole oma nõudmistega, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas''. Selle järgi sai liikumine endale nime. Reservaat-Põhja-Ameerika indiaanlastele määr...
1.Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka ...
Nikolai I(valitses 1825- 1855): Püüab ühtsustada äärealade Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra poliitilist ja kultuuripärast eripära säilitamine ja kindlustamine. Venemaaga. 1832.a kirikuseadusega piirati luteri Haritlaste seas ja salongides arutelu kiriku eesõigusi, ametlik usk Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk impeeriumis õigeusk, luterlus Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk lubatud usulahk. Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. Peeter I tegevuse hindamine. Balti erikord püsis ja tugevnes siiski. 1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine- 1845.a usuvahetusliikumine- usk
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4)................................................................................................................................................... Tulemused:1)............................................................ 2) .........
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukir...
mängukire pärast. Teema oli ajalehtedes kirjas. Sealt võis lugeda kaksikmõrvast kirvega tapetud kahest vanast naisest. Dostojevski laenas päevasündmuste kroonikast ka mõned teised romaani episoodid. Romaani põhimeeleolu kahtlemine usus ja uue moraali hädavajalikkus iseloomustas kõiki Venemaa klubides ja teemajades aset leidvaid vaidlusi. Olid 1860. aastad. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed slavofiilid, kes nägid Venemaa iseloomu passiivsuses omaette väärtust, ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Dostojevski, kes igatses usu poolt pakutavat kindlustunnet, seisis kahe voolu vahel ja üritas kirjeldada, kuidas sedalaadi ideoloogilised võitlused, veendumused, kõhklused ja eneses kahtlemised inimhinge ja ühiskonda mõjutavad.
4. Saksamaal lõpetas tegevuse Frankfurdi parlament. Bonaparte sai presidendiks Prantsusmaal hiljem keisriks. §23 Lk.120 1. Suurem osa Varssavi hertsogiriigist loovutati Venemaale. Hellitati lootusi ja ootusi, et ka Venemaal kehtestatakse põhiseaduslik kord. 2. Kehtiva poliitilise korra säilitamine ja selle kindlustamine. 3. Püüti tõestada, et vene rahvas armastab oma isevalitsejat ja mõisnikke ning on rahul pärisorjuse, kui normaalse nähtusega. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee. Läänlased aga olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. 4. Tahtis rakendada venestuspoliitikat, et too kaotaks täielikult senise autonoomia. §24 Lk.125 1. Inglise valitsevad ringkonnad suhtusid Prantsuse revolutsiooni negatiivselt. 2
ametlikke ajalehti ,,Estinishe Govermanki Zeitung". Ruttenberg, et selle raamatu ilmumisega äratati sakslased oma rüütlikambritest ülesse. Venemaal peateemaks reformid, talurahva reformide 1861 koostamine, enne seda Baltimaadesse suhtutud kui edukasse reformijasse. Peagi ilmnesid varjuküljed talurahva rahutused Eesti kubermangus. Diskussioon Vene arenguteede vahendite üle, et panslavistlikku missiooni realiseerida. Venemaal suurmissioon nii läänlased kui Moskva slavofiilid. Peterburi läänlased reformidega kiiresti sama teed, mis Lääne-Euroopa suured riigid, moderniseerimine. Slavofiilid konservatiivid, Venemaa ettevaatlik ja minema talle määratud teed, tuginema tema rahvale ja vaimule ning õigusele, tugi patriarhaalsetest asjadest. Vene ajakirjanduses diskuteerivad, geograafiline arutelu Peterburi vs Moskva. Mihhail Katkov, kes muutus läänlasest slavofiiliks ja Juri Samarin. Juri Samari
Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (18881918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek
pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult, armastades lõbutseda ja kõikvõimalikke lõbustusi. Slavofiilid pidasid 19. sajandil Peetrit kaabakaks, kelle reformid kahjustasid Vene ühiskonda, sest lõikasid selle ära tema tavadest. Kuid vaatamata sellele kõigele on Peeter I isegi tänapäeval väga austatud ja hinnatud isik Venemaal ja terves maailmas. Sõjalaevastiku rajamine, trükikodade tekkimine, esimeste ajalehtede ilmumine, ametikoolide loomine, raamatukogude, parkide, teatrite tekkimine, kaubateede rajamine Euroopasse, Venemaa poliitika, sõjaväe, ajaarvamise ja igapäevaelu
Põhjaosariikidesse. 23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et kehtestada kodanlik monarhia ja slavofiilid olid slaavluse armastajad - isevalitsuse pooldajad. Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel. 25. Teadus ja kultuur 1789-1849 19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid. Tuli kasutusele ka uus kunstisuund klassitsism, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide)
terviklikku käsitlust ja juhtimist. Aga seda ei ole, kuna Vene riik koosneb paljudest erinevatest piirkondadest, kes ei ole omavahel mingil moel seotud. Kõige suurem probleem oli äärealadel. Suur riik on väga erinev. 71 Vene riik pärast 1860-ndate aasta reforme oli muutuste teel. Venemaa oli väga tagurlik riik, aga reformid olid suunatud tulevikku. Ka Venemaal olid mitmed poliitilised liikumised. Slavofiilid ja läänlased, kes otsisid erinevaid teid. Läänlased opositsioonis. Peale jäävad slavofiilsed ideed. Kõik tuleb nende kohaselt unifitseerida vene mustri alusel. Venestuse juurde kuulub ka võitlus erinevate orientatsioonide vahel. Kultuurilist venestamist osati juba serveerida nii, et kõik palvekirjad on tulnud provintsirahvastelt endilt ja nüüd keiser armatsava isana tõttab oma lastele appi. Vene keisri tiibadest räägiti ülistavalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
