Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SINGALI KEEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

SINGALI KEEL #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M M Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Takuu keel

1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või sõnatüve kordamine, et kujutada pidevat või korduvat tegevust, näiteks: Kata ­ kata-kata (naerma-naerab). (Wikipedia, 2014) 6

Keeleteadus alused
thumbnail
1
odt

Eesti keele KT vastused - 10.klass - keeled

1. Kui palju on maailmas keeli? - 6000-700, kuid on pakutud ka 3000 ja 10000. 2. Missugune on eesti keele koht ja tähtsus? - Maailma mastaape arvestades on eesti keel suur keel. 1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) ­ Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6

Eesti keel
thumbnail
5
docx

Anindiljakva keel

Anindiljakva keel ­ Austraalia ürgne keel 1. Nimi ­ eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond ­ Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv ­ Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid ­ 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3

Keeleteadus
thumbnail
6
docx

Kairiru keel

Kairiru keel 1. Üldine 1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate

Keeleteadus
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale ­ hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) ­ avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei ­ thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline? Physei pooldajad: keel on jumalate poolt antud, laps õpib

Keeleteadus
thumbnail
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

Panini) *Vana-India: Panini (3saj eKr) - Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. *Vana-Kreeka Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses „Kratylos” keeleteaduslike probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik. Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis). Ta lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) b)keskaja Euroopas *Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) *Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused.

Keeleteadus
thumbnail
3
doc

Eesti keele murded

EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei

Eesti keel
thumbnail
4
odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: ­ keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine ­ keel kui suhete hoidja ­ keel kui mõtlemisvahend ­ identiteedi kandja ­ emotsioonide väljendamine ­ DNA kood ­ maagia ­ kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal ­ sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil.

Keeleteadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun