Napoleon Bonaparte (0)

Napoleon a> Bonaparte
Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid , millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika , kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada . Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust . Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel) Napoleon oli ka tujukas . Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
Napoleon oli tõesti erakordne ja sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada) kui ka tema oskused meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi.
Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat , millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud , seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi ( kaitsetollid ,kontinentaalblokaad). Samas kaasnes sellega tõusiklikkuse üha laiem levik.
Napoleoni iseloomustades ei saa mainimata jätta ta pöörast tahtejõudu ja töövõimet.
Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue
põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal
ajal välja ka ta geniaalsus – suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada
endale pea kogu võimu riigis ja veel lihtrahvale meeldida (maavalduste puutumatusega
näiteks). Tahtejõu musternäiteks on aga ta tagasitulek Elba saarelt ning isegi tema vastu
välja saadetud vägede poolehoiu võitmine.
Niisiis oli Napoléon Bonaparte teotahteline ja võimeline,
tark ja inimlik, kuid samas
auahne ja tujukas valitseja.