Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONFLIKT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
brait, lahkheli, arusaamatus, jäine, vaikus, boikott, apaatia, loidus, olemuselt, arvamusi, põhjenda, läbirääkimisiKonflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata
või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Kuid kramplik vastandumisest hoidumine eeldab enamasti oma tunnete allasurumist ja probleemidele läbi sõrmede vaadates pole võimalik neid lahendada. Negatiivsed emotsioonid hakkavad kumuleeruma ning ühel hetkel, kui ,,klaas on ääreni täis", võib kõige tühisemgi tõuge vallandada tohutu vihapurske. Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis
Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne
Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Konflikti vaatlemine vaid erimeelsusena on liiga lihtsustatud. Iga inimese elus ilmneb pidevalt olukordi, kus teised ei jaga temaga sama arvamust, ent ometi ei arene igast lahkarvamusest konflikti. Seega on konfliktil vähemalt veel üks komponent - emotsioonid.
Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lahenduse stiilid, viisid ja reeglid. Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga. 1. MIS ON KONFLIKT ? Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt, kus avaldatakse omi seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke. Püütakse üksteist nende realiseerimisel 4 võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt on võimalus. Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist
MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB? Erinevast informeeritusest, erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest, erinevatest eesmärkidest, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus (Katsan). 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID Isikusisene konflikt: Inimese sisemuses võivad esineda nn motiivide konfliktid. Nende puhul astuvad võitlusse kaks tegevusajendit, millest õiget leida pole sugugi kerge ega lihtne. Inimeste sisekonflikte võib olla kolme liiki: · Esiteks võib tekkida selline konflikt, kui inimese ette kerkib kaks võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab ainult ühte
Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse kolleege leeridesse jagada, pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga.
Heast meeskonnast võib olla kerge rääkida, kuid elus tuleb ikka aeg-ajalt konflikte ette. Inimesed on erinevad: kuigi kõik võivad tahta häid tulemusi, on igal inimesel mõnevõrra erinev ettekujutlus sellest, mida tähendab hea tulemus. 1 Mis on konflikt? Lacey sõnul võib konflikti defineerida kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; huvide arvamuste või eesmärkide vastuolu; vaimset võitlust; heitlust. Oma raamatus ,,Organisatsiooniline käitumine" väidab Kotkas, et konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Eestikeelses tähenduses võiks sõna ,,konflikt" kõrval kasutada ka sõna ,,tüli", ,,vastakuti minek" ja ,,teineteise mittemõistmine". Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi,
keerulisem osa. Sellest annavad tunnistust arvukad ja aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide, rahvaste ja kultuuride vahel. Olen kirjutanud selle kursusetöö arusaamises, et mõistmine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. See tähendab, et kirjapandu eesmärk on aidata paremini mõista, mis on ja kuidas toimib konflikt. 3 1. Konflikt Konflikt on kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab
eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohaloleku ärritav mõju, samuti jäine viisakus või boikott või ka apaatia, üldine loidus ja passiivsus töörühmas. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 91) 5 2 KONFLIKTIDE TEKKIMINE Töökohal võib töötaja olla konfliktiga seotud kahel moel: otseselt ja kaudselt. Otseselt seotud on siis kui konflikt on tekkinud kahe töötaja või töötajate vahel. Kaudne seotus on siis kui konflikt on tekkinud ülemuste, alluvate, erinevate osakondade või klientide
Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 5 1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne." ,,Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Oluline on see, kuidas me seda käsitleme. Ilma vastandile arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Eriarvamusi võime aga väljendada nii positiivselt kui ka negatiivselt.
......................8 4 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................9 SISSEJUHATUS Käesolevas refereeringus, analüüsin konflikti ja tema lahendamist. Kuna see teema huvitab mind isiklikult, sest tänapäeva elu on inimestel täis raskusi ja pingeid. Nad ümbritsevad meid igal pool ja praktiliselt iga päev ja seega mõjutavad meie igapäeva tegemisi. Nii tööl kui kodus. 1 MIS ON KONFLIKT Konflikt (ld keeles conflictus) on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis paneb osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Ehk võib öelda kui kahel inimesel on erinevad arvamused, seisukohad, huvid, eesmärgid, siis võib nende vahel tekkida konflikt, kus igaüks üritab läbilüja oma versiooni, et jääda võitjaks. (Konflikt kui väljakutse, 2011)
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti
KOKKUVÕTE.......................................................................................Error: Reference source not found 1 KONFLIKT *Lahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. *Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist. *Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema. KONFLIKTIDE PÕHITÕED · Ükski konflikt ei lahene iseenesest. · Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. · Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal. KONFLIKTIDE TÜÜBID
K Ä I T U M I S V I I S 5. Õ I G U S 6. M E E L E S P E A 7. Z E S T I D 8. K O N F L I K T 9. K E H T E S T A V 1. Situatsioon 2. Repliik, korralekutsumine 3. Õelutsemine 4. Eneseväljenduslaad 5. Võimalus, luba 6. Meeldetuletus 7. Käeliigutused 8. Lahkheli 9. Käitumisviis Lahendus: Eneseväljendus, tegutsemine, olek. III. Meelespea o Oskan öelda, mida tunnen. o Oskan öelda, mida soovin. o Seisan enda eest nii, et keegi ei saa haiget. o Julgen avaldada oma arvamust. o Julgen olla erinev. IV. Ülesanne Selgita mõisted. Agressiivne käitumine- Kiusamine- Zest- Irooniline märkus-
tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb konflikti kui lahkheli, arusaamatust või huvide ühitamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Iga suhe võib areneda konfliktiks, kui üks osapooltest hakkab tunnetatud erinevuste tõttu teist osapoolt alla suruma. Eeltoodud määratluste põhjal võib välja tuua konflikti kolm põhilist tunnust: 1. konflikt puudutab suhteid 2. konflikt toimib osapoolte vahel 3. konfliktil on põhiküsimus
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks üldse kä
Grupp on teatud viisil organiseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Grupisuhetes tuleb eristada funktsionaalset(tööjaotuse), emotsionaalset, kommunikatiivset(teabe leviku viisi) ja hierarhilist(alluvussuhete) aspekti. Grupiliikmete võimalikud rollid Probleemi lahendamisele suunatud liikmed: · Algataja pakub pidevalt uusi lahendussuundi ja võimalusi · Infokoguja küsib alati kõigi arvamusi, otsib asjakohast teavet · Loots näitab kõrvalekaldumist probleemist või valitud eesmärkidest · Viimistleja koordinaator ei lase minna isiklikuks, eristab isiklikud suhted lahendatavast probleemist. Püüab koordineerida allgruppide tööd. · Tehnik täidab rutiinseid kohustusi: jagab materjale, koristab ruumi, teeb protokolle Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult
eesmärgini jõudmist.konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus. Konflikti põhiomaduse: o pöördumatu ja parandamatu kõikides suhetes, ükski konflik ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflik genereerib uusi, iga lahendamata konflikt tuleb esile uute konfliktide taustal.liigid Osaleja arvust sõltuvad konfliktid: isiksuse vahelised, isiksuste vaheline, grupi konflikt, grupivaheline, organisatsiooniline, ogr vaheline, riiklik, riigi vaheline. Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. 43. Konfliktide põhjused Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõjutab seda, kuidas me sõnasta
seonduv. - Eneseületamise-eneseupitamise tasand - isiklike huvide laiendamisega seonduv, mille tõttu eelistavad ennas pingutada eesmärkide saavutamiseks. - Hoiak (отношение) - seadumus või kalduvus vastata või hinnata positiivselt või negatiivselt; üldine ja suhteliselt püsiv hinanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiaku komponentid: 1) Kognitiivne (tunnetuslik) - sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või onfot mingi nähtuste kohta. 2) Emotsionaalne - moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. 3) Käitumuslik - moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakule. - Kongitiivne dissonants - hoiaku komponentide omavaheline või kognitiivne komponendi sisemine lahknevust. Sisemise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et kontrollib ise oma elu ja tegevust.
tähelepaneliku kuulamise oskus - see hoiak sisaldab teadlikku püüdlust hoiduda teist rääkimise juures segamast. Tähelepaneliku kuulamise kindlaks koostisosaks on pauside pidamine. Püütakse võimalikult täpselt aru saada, mida teine ütleb. ümbersõnastamistehnikad - ümbersõnastamisel oma mõtteid ega tundeid ei lisata ja lähtutakse vaid sellest, mida suhtluspartner ütles või mida väljendas, ei lisata oma arvamusi, hinnanguid ja seisukohti.Tunnete ümbersõnastamine, väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine, 2) Endast lähtuv tehnika - mille korral arvestatakse ennast enam suhtlemispartneri teadlik ignoreerimine küsimuste kasutamine vestluse juhtimisel – kas küsimused, lahtised küsimused, kaudsed küsimused, suunavad küsimused 3) Argumenteerimistehnika - kõige olulisem reegel teisele oma seisukohtade selgitamisel on: jutt olgu lühike ja konkreetne. 16
Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse tagamine Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud. Osalus on pigem psühholoogiline (vaimne, emotsionaalne) kui füüsiline. Juhid teevad sageli vea sellega, et käsitlevad füüsilist osalust tõelise osalusena. Nad peavad koosolekuid ja küsivad alluvatelt nende arvamusi, kuid viimastele on kogu aeg täiesti selge, et juhti nende arvamused ei huvita. Selline osalus pole tõeline, vaid pseudoosalus.Eeltingimused osaluseks:piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel; osalusest saadav käsu peab olema suurem sellega seotud kulutustest;osalus ei või takistada põhitöö tegemist;osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav;alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
3. kõrgemal positsioonil olevate isikutega 4. ediste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu-)positsioonile 5. vanemate inimestega Olukorrad, kus ei peaks/võiks ennast kehtestada: 1. suhtlemisel tundlike inimestega (hakkab nutma, füüsiline rünnak) 2. keerulises olukorras oleva inimesega (nt praktikant, õpilane) Kehtestamise tüübid: Basic – inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. „Vabanda, aga ma ei ole nõus selle väitega, et ... Ma arvan teisiti.“ Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes. „Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et...“ Eskaleeruv – samm-sammult kasvav/tugenev kehtestamine „Ei, ma ei soovi osta.“; „Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta.“; „Ma olen juba mitu korda ...“. Kehtestava sõnumis sisu: Suhte säilitamisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine,
kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: Kahtlev kõnemaneer Segane eneseväljendus Enda ärakasutamise pakkumine Avaliku konflikti vältimine (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html)
vajadusest oma käitumist muuta Ennast näitav suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähelsel määral. Ennast näitavat stiili kasutades ollakse suhtlemisele ning teistele inimestele avatud, avaldatakse harva 2 arvamust tesite kohta. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. Positiivseid arvamusi leides tuntakse ennast hästi, negatiivsed hoiakud kutsuvad esile ebameeldivuse ja pinge Ennast teostav kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. Kasutades ennast teostavat stiili, annavad inimesed spontaalselt hulga informatsiooni endast, ootavad tagasisidet teistelt ning annavad seda aktiivselt ka ise. Ennast teostavat stiilikirjeldatakse kui
ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu kui kõrvale, pigem dikteerib vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma olukorda uurida. «See armastusest sündinud vaikus ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. See enesesuhtluse positiivne valdus. Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust, nii on vaikus ka see, mis laseb meil kuulda südamelööke» (H. Luccock). Suhtlemispausi ajal teeb hea kuulaja järgmist: 1) Paneb teist tähele. 2) Jälgib teist. 3) Mõtleb selle peale, millest tiene räägib. 5 Neli peegeldava kuulamise oskust
Eesmärk on motiveerida inimesi tegema kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Selle definitsiooniga kaasneb kolm tähtsat ideed – kaasamine, panustamine ja vastutus. Kaasamine. Osalus on eelkõige vaimne kaasatus. Osalev inimene on kaasatud egoga, mitte lihtsalt tööülesande täitmisega. Mõned juhid eksivad selles, et peavad tööülesande täitmist tõeliseks osaluseks. Nad peavad koosolekuid, küsivad arvamusi jne, kuid töötajatele on täiesti selge, et nende juht on autokraatlik boss, kes ei soovi mingeid ideid. Motivatsioon panustada. Osaluse teine kontseptsioon on , et ta stimuleerib inimesi panustama. Nad on võimustatud kasutama oma algatusvõimet ja loovust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel. Osalus erineb oluliselt nõustumisest. Nõustumise praktikas kasutatakse üksnes juhi loovust, kes toob ideed rühma ja püüab selle liikmed nõustuma saada. Nõustujad ei panusta
kaitsereaktsioonide ettenägemise ja nendega toime tulemise õppimist. Ühe suhtleja kaitsehoiak kaldub ka teises suhtlejas kaitsehoiakut esile kutsuma (see lõpeb agressiooni või võõrandumisega). Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. ettevalmistus 2. kehtestamissõnumi saatmine 3. vaikus 4. kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine 5. protsessi kordamine 6. lahendusele keskendumine. KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi: loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodi. Need on kõige sobivamad siis, kui ei teie ega teine inimene ei ole eriti stressis ning kui kehtestus ei kutsu tõenäoliselt teises eile erilist pinget.
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel
töötaja arvestuskaardile või andmepanga failile. Töötaja vallandamiseks peab olema seadusandlik alus. Korrektiivsel mõjutamisel tuleb juhinduda "kuuma ahju" reeglist: distsiplinaarmenetluse tunnused peaksid sarnanema tagajärgedega, mida kannatab kuuma ahju puutunud inimene. Mõjutus peab andma hoiatuse ja olema viivitamatu, kokkusobiv ja erapooletu. 22.Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. Konflikti tasandid:
annaabi.ee 
