- oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele
Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel: ● Jõulisus, intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass ● Füüsiline atraktiivsus (esteetiline aspekt, steretüüp, et ilus on ka hea, sotsiaalsed oskused e enesekindlus, ilu ülekanne temaga suhtlemisel) Sõprus- kahe isikus vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine. ● vabatahtlik ● avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● toetuse pakkumine ● vastastikusus
Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3
bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne toetus (väljendub nt julgustamises, usaldamises), informatiivset toetus nt. nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut
Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn): -Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus. -65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad) -Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv
mis ei ole teile kättesaadavad, seega need, mid ate ise ei pane t ähele. Kuidas paistad teistele alates ninahõõrumistest ja muudest parasiitlikest harjumustest, mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt.
Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib
sõber, kohtumõistja. Tuleb ette kujutada, kellena kujutab teda ette klient. Enesetaju harva kooskõlas sellega, mis mulje me jätame. Supervisioonis/kovisioonis saab kohe tagasisidet. Millise rolli täitja peab nõustaja olema. Nõustaja puhul on rõhutatud ootus anda nõu. Millal mitte nõu anda? · Siis kui kliendi probleemist tulenev otsustamisdilemma on vastuolus nõustaja väärtusarusaamadega. Näiteks suitsiid · Kui jutt viitab psühhootilistele häiretele, siis tuleks kaasata teised spetsialistid · Kui tegemist on väga raske või pikaajalise probleemiga, millega tegelemiseks pole nõustajal kogemusi näiteks erinevad haigused · Kui kliendi otsustamisdilemma lahendamisega vaikimisi nõustumine seab kliendi elus toimetuleku kahtluse alla näiteks perevägivald, otsustab et ei jäta ja jätkab sama probleemiga.
oluliseks kuuluvust. Mõned uurijad on täheldanud, et mõned kultuuris kultiveeritakse rohkem nint'I ja mõnes rohkem naff'I (nt kirjanduse ja traditsioonide kaudu). · Sotisaalne ebakindlus/ärevus(social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast. · Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu.
Kui projektiga on seotud mitu inimest, erguta meeskonna vaimu: 'me ei saa seda projekti valmis ilma igaühe panuseta'. · Täna. Kui võimalik, pane töötaja nimi projektile kirja. Kui ei ole, saada talle tänukiri selles projektis osalemise eest ja saada sellest koopia ka enda ülemusele ja tema ülemusele. 15 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Mis on konflikt? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita
vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone. Sealhulgas süütunnet, segadust ja reetmist. Pope, Bouhoutsos (1986) 10 tavalist stsenaariumit, kuidas terapeudid kliendiga suhtesse satuvad. 1. Rollivahetus. Terapeudist saab patsient, keskendutakse tema vajadustele. 2. Seksuaalteraapia. Terapeut esitab terapeudi-kliendi vahelist seksuaalset intiimsust kui osa teraapiast. 3. Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse, paneb endasse kiinduma. 4. Uimastid 5. Vägistamine 6. Lähedus läheb liiga intensiivseks. 7. Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu 8. Emotsionaalse kaitstuse tunde tagamine (hoia mind). 9. Tõeline armastus 10. Terapeut lükkab positiivset muutumist tingimustega edasi. Kolmanda osapoole maksed nt. kindlustuspinnad, ettemaksed, järelmaksed. Nõustamispsühholoogia 18.02 Nõustaja isik · Guy (1987) uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
a) Ohtliku või ähvardavana b) Haigeks tegevana c) Raskesti kontrollitavana d) Enesehinnangut ohustavana Probleemide jaotus: otseselt kontrollitavad probleemid( probl. mis on seotud minu enda käitumisega), kaudselt kontrollitavad porbleemid( mis on seotud teiste inimeste käitumisega) ja kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik). 1.Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon
Kõige parem variant oleks, kui nähakse oma partnerit realistlikult, koos kõigi tema vigadega, sest mitte keegi pole ideaalne. Lähedusaspektide täitmine. Läheduse aspektid: - partneri mõistmine (mentalisatsioonivõime) – partneri tundeelu, tunnete sisu ja muutuse ja sisemaailma mõistmine, sellest aru saamine. Võib olla väga erisugune. - vaimne ja esteetiline lähedus (huvide ja harrastuste jagamine) – ei tähenda, et kõik huvid peaksid olema samad, kuid mingi ühine huvi võiks olla, et koos vaba aega veeta ning realiseerida olulist läheduse komponenti. Liiga vähe ning samas ka liiga palju ühist aega on halb. - füüsiline lähedus – seksuaalne lähedus – omapärane ja keerukas valdkond, usalduse maksimaalne
kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. Neli hoiaku, mis hävitavad kõik suhted: kritiseerimine(sa jäid jälle hiljaks, sa mõtled ainult iseendale) halvustamine(vaene mees, miimiksa, käitumine) Viivad südame kaosesse Vasturünnak(kättemaks) Täielik taganemine( suhte lõppfaas, üks tõmbub tagasi, ja neine kasutab vägivalda, et end kuulama sundida) 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon
taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad.
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
suuda välja mõelda head alternatiivi sellele käitumisele, et ta saaks oma vajadusi edasi rahuldada 2) Kui in. ei võta omaks, et tema käitumine mõjutab sind konkreesel käegakatsutaval viisil (tegu võib olla väärtuskonfliktiga) 3) Kui teine tajub sõnumis süüdistust 4) Kui sinu sõnum ja tunne või kehakeel on vastuolus 5) Kui unustad kehtestamisel ära selle, et ka teisel võivad olla omad seletused ja põhjendused. 1.9 Konfliktkäitumine KONFLIKT lahkheli või arusaamatus vähemalt kahe osapoole vahel, mille põhjustavad erinevused vajadustes, väärtuste, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktile on iseloomulikud: o tugevad emotsioonid ja agressiivsuse tõus o tähelepanu ahenemine o stereotüüpse mõtlemise esilekerkimine o objektiivsuse vähenemine o ei kalkuleerita hinda o kaitsekäitumise suurenemine o väliskonfliktid tugevdavad sisekonflikte ja vastupidi o manipuleerimise osakaalu tõus o energiakulu suurenemine
Kreatsionism arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil) Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab inimest teistest iseenda kõrvalt vaatamine, teamine olemasolust. Loomad ei käsitle end kõrvalt vaadates. Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Rühmasõltuvus ja autonoomia Küsimus: kust pärit meie tänased suhtemustrid? Evolutsioonist, ajaloost ühisest ajaloost Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! Inimrühm kui algne subjekt. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...)
põhjus ära. Kui ei ole põhjust, pole muud valikut kui muuta hoiakut. Ebakõla võib tekitada: - õigustamine - kas on olemas põhjus millega inimene suudab õigustada oma käitumist mis pole kooskõlas tema käitumisega. Kui suudab põhjendada, siis hoiakud ei muutu. - valikuvabadus kui inimest sunnitakse tegema midagi mis ei ole kooskõlas tema isiklike hoiuakutega, siis suudab ta tegu seletada ja dissonantsi ei teki. - panustamine, seotus tugevam hoiak mõjutab rohkem inimese mina-pilti ja suurem on ka dissonantsi efekt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Tugevad inimesed oma hoiakute osas moonutavad ja ignoreerivad. Kas reklaamid töötavad? Veenmise kaksikprotsessi mudel (Dual-Route models of persuasion). Sellel kaks alammudelit: - väljatöötamise tõenäosuse mudel - heuristilis-süstemaatiline mudel Sisu sarnane, rõhuasetused erinevad.
armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Bartholomew (1990) on välja toonud 2 erinevat liiki mitteturvalist kiindumusmudelit. Need mitteturvalised kiindumusmudelid kujunevad välja justkui enda kaitseks tehtava kompromissina, kus kas siis autonoomia või emotsionaalne lähedus on ohverdatud füüsilise läheduse säilitamise nimel. *hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. Nendel on mall endast ja teistest negatiivne. Nad on harjunud sellega, et kui teisi vaja on, siis ei ole nad kättesaadavad ja et nad ka ise ei ole väärt teiste armastust. Nad tahavad küll teiste heakskiitu ja on teadlikud oma kiindumusvajadustest, kuid nad ei julge tulla
Juht peab lähenema töötajale individuaalselt. Mida keegi tunnustuseks peab? Mis kellegi jaoks töötab on seotud väärtushinnangutega, isiklike vajadustega. Raske rakendada. Positiivne- juht peaks teadma, mida alluv vajab Negatiivne- ei ole leidnud palju empiirilist kinnitust ERG teooria (C.Aldefer): Kattub paljuski Maslowi hierarhiaga Lühem/madalam 3 vajaduste kategooriat: E- eksistents- vajalik ellujäämiseks (M 1+2) R- seotus (M 3+4) G- areng (M 7) Nägi ette edasi-tagasi liikumist hierarhias. Kui inimene ei jõua uuele astmele, langeb uuesti alla. Täiendus M ideele Kahe faktori teooria (F.Herzberg): Uuris insenere I rahulolust mitterahuloluni- s.o motivatsioonifaktor II rahulolematusest mitterahulolematuseni- s.o hügieenifaktor Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand, tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades.
omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period
Eneseteostus Esteetilisus Tunnetus Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused 17 ERG TEOORIA (C. ALDEFER) Kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega. Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) – vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) kuuluvus ja tunnustus. G - areng (growth) - (Maslow 7) eneserealiseerimise vajadus. Põhimõtteline täiendus Maslow teooriale, kõigepealt eksistentsi vajadused , siis eotuse ja siis arenguvajadused ja hakkan pingutama nende rahuldamise nimel, AGA aldefer tõi lisaks Maslowle sisse, frustratiooni ja regressiooni komponenti (Maslow nägi progressiooni komponenti, et üle üle üle üle.). Aldefer rääkis et võib ka tagasi, et
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
54.koosneb 4 komponendist: 55.SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 56.MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 57.SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 58.ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 3. Kirjeldage suhtlemisstiile. 59.kirjeldatakse kahe tunnuse abil: - Avatus suhtlemises. - Tagasiside märkamine. 60.Viis suhtlusstiili: - Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) ...kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. - Ennast kaitsev (II) ...kujunebmadala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. - Ennast näitav (III) ... suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. - Ennast teostav (IV) .
toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17
loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused Inimsuhete ajalooline areng • Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
