Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõnetegevuse psühholoogia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häälik, ütlus, võima, operatsioon, kujutlus, verb, keeleüksus, liigutus, operatsioonid, loome, rist, eluaasta, oimu, luge, lauset, dialoog, motiiv, verbaalse, suhtlemine, intellekt, sisekõne, süntagma, moodustav, pedagoog, kujutlust, operatsioonide, teadliku, fraas, tuletis, otstarbekas, hargne, lauseid, laad, foneem, kajasta, süntaks, kujutluseNaeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?
Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui käitumist. Probleem seisnes selles et koolkond ei selgitanud kuidas tekib spontaanne kõne, nad käsitlesid kõnet kui reaktsiooni millelegi(inimesel aga tekib ka ise reaktsioon/stiimul midagi öelda ilma et keegi peaks teda n.ö pudeliga viskama
pähe tuleb. Vajadus uurida : · kõnemehhanismi kujunemist- kuidas aju osaleb lapse kõne arengus, kuidas seotud kõneloomega, mis kindlustab kõneloome mõistetavuse, kenaduse · Kõnemehhanismi ja keelesüsteemi seos, keelesüsteemi roll- nt liitsõnade moodustus (erivajadustega lastele tuleb palju moodustust õpetada, kuna väga konkreetse tähendusega  pudel vs veepudel). · Kõneloome ja -taju operatsioone, nende sõltuvus keelest- keeltes erinevad operatsioonid (nt R-häälik- ei saa öelda, et ütle õigesti, peab teadma, millistest operatsioonidest koosneb just eesti keeles (v vene keeles nt) kõnefunktsioon- eesmärk, milleks kõneleme, mida me saavutada tahame. Õpetaja peab teadvustama põhifunktsioone. Laps peaks oskama keelt kasutama erinevatel eesmärkidel (motiveerimine, ergutamine, valetamine, fantaseerimine, palumine, nõudmine) · mõtte (pragmaatika) ja tähenduse(semantika) vahekord- MÕTE EI OLE TÄHENDUSE
üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele (värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale, pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita) nende ühtsuses.  Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus. Lauset käsitledes selgitatakse välja sõnavormi ja sõnajärje semantiline (tähenduslik) roll. Lauseid rinnastavalt seostades ja üksteisesse sisestades omandatakse oskus moodustada keerulisemaid struktuure (Pall on punane. Pall veeres kapi alla —> Punane pall veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all
? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ---------------------------------- Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema. Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja Âtaju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja
sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet Suhtlemisvahend Suhtlemisviis
7. eluaasta- Võõrsõnade hääldamine (krokodill, rabarber). Diktsioon: vanasõnad, liisusalmid. Teistest pikema hääliku eristamine sõnas. 8. eluaasta- Hääldab kõiki emakeele häälikuid. Sõnad, laused kõlavad arusaadavalt, selgelt. Häälikuanalüüsioskus. Hääliku ja tähe ühendamine. Häälikute arv, olemasolu, asukoht ja järjekord sõnas. 23. Mis on häälimine? (hääldamine) Häälimine on iga hääliku venitatud hääldamine (nii et iga häälik kõlaks ülipikana, oleks nagu omaette silp). Sõnade häälimine annab võimaluse tajuda, et sõna koostisesse kuuluvad just need häälikud ja nad on just sellises järjekorras. Kõiki häälikuid tuleks hääldada sõnas sujuvalt, et häälikute vahel poleks pause- hääl ei katke! 24. Õppimine kahes tähenduses. Üöekandmisvõime. Õppimine koolieelses eas Õppimine laiemas tähenduses haarab tegevust, mille tulemuseks on uute keerukamate seoste loomine, uue kvaliteedi tekkimine
protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled  nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad  stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE  EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................
Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koo
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus (
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
laste jutustamisoskuse arengut. Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis vastavalt logopeedilisele diagnoosile kannatavad kõige rohkem. Uurimismeetodiks valisin tegevusuuringu, kuna see meetod on suunatud probleemi (antud juhul lapse kõne mahajäämus eakaaslastest) lahendamisele (Laherand, 2008): tuvastatakse probleem, tehakse midagi, et seda lahendada, jälgitakse, kui edukaks osutus antud panus ning kui ei olda tulemusega rahul, siis proovitakse uuesti. Tegevusuuringut iseloomustab tegevuse
On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine  sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a  lepatriinu; Tista  Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid  mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
seda. Selles vanuses lapse passiivne sõnavara mitte palju erineb aktiivsest ning nende vastavus kolmeaaastases vanuses on umbes 1:1,3. Laused. Esialgul kasutab laps ühesõnaliseid lauseid, millised väljendavad mingit lõplikut mõtet. Sellised sõnad-laused tekivad seoses mingi konkreetse, nägemuslikult omandava olukorraga. Pärast ilmuvad laused, millised koosnevad kahest sõnast, kus on olemas nii alus, kui öeldis.Selliste kahesõnaliste lausete mõte on sama: mingi mõte või terviklik ütlus. See on tavaliselt subjekt ja selle tegevus ("ema tuleb"), tegevus ja tegevuse objekt ("anna sai", " tahan kommi") või tegevus ja tegevuse koht (" raamat on seal") Selles vanuses õpivad lapsed kombineerida sõnad, ühendudes neid väikestele kahe- kolmesõnalistele fraasidele, kusjuurest sellistest fraasidest kuni terviklikutele lausetele nemad edenevad väga kiiresti. Lapse teise eluaasta teine pool iseloomustatakse iseseisvale
 Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata  Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele  Mõtlemine jääb piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.  Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine  A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem?  Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vai
Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.  7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool
- h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees]. Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased. EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik) - häälik ei tule kasutusele kõigis positsioonides (näit kaashäälikuühendites hiljem) - hääliku artikuleerimise tugevus ei pruugi olla küllaldane - esineb totaalset palatalisatsiooni (põhjuseks lihaste nõrkus) - võõrsõnades võivad ära jääda sõnaalguse rõhutud silbid, aga ka oma sõnadel võib alguskonsonant ära jääda [Katril ko=trikoo] Dasinger (1997) Pikkusopositsioon Eesti keele kohta Vihman 1971,1976
ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet. Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega  ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit
Õige Vale 34. Käitumuslike häälepuuete põhjusteks võivad olla: kasvajad hääle vale kasutus häälepaelte põletik traumad halb psüühiline seisund 35. Õige või väär? Afaasia korral häirub alati vaid keeleliste sümbolsüsteemide mõistmine ja kasutamine Õige Vale 36. Millised soovitused aitaksid vähendada kogelejal pinget suhtlemisel: hoia kogelejaga silmsidet soovita kogelejatel kogeldud sõna või ütlus uuesti sujuvalt korrata näita välja, et sul on kogelejast kahju anna kogelejale vastamiseks aega tee enne dialoogi jätkamist kõnesse pause 37. Närviteede orgaanilise kahjustuse tagajärjel tekib: düsartria afaasia düslaalia kogelus 38. Millised tunnused mõjutavad insuldist paranemise prognoosi? patsiendi sugu patsiendi emotsionaalne seisund patsiendi käelisus (parema- või vasakukäeline) inimese kognitiivne võimekus afaasia vorm patsiendi vanus 39
ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja
o Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks o K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Kõne areng raskendatud tingimustes o Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film- Ame ja Yuki) o Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie) ï‚· Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) ï‚· Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE ï‚· Ãœhe-sõna periood:
Samamoodi ruumisuhetega ka – vasakul ja paremal, üleval ja all – see sõltub vaatepunktist. Selle tajumisega on probleeme ka tavaarenguga lastel. Aja ja ruumisuhete tajumisel on olulisem kui teiste konkreetsete asjade tajumisel kõne. Sest asi iseenesest ei ole nii konkreetne, võib ajas muuta oma asukohta või ruumis suhet muuta teiste asjade asjadega võrreldes. Aja ja ruumisuhete mõistmiseks on oluline sõna sinna juurde. Et see kujutlus tekiks lapsel. Miks see on olulisem kui kassi ja maja tajumisel? Sest kass ja maja näevad alati suhteliselt sarnased välja. Seal ei ole sõna niivõrd oluline. Isegi kõnearengu probleemidega lapsed ei aja kassi ja maja segamini omavahel. Kuigi neil sõnu selle kohta ei ole. Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest asjadest püsib kenasti mälus ja seda saab alati tajumisel kasutada. Selletõttu tuntakse majad ja kassid ka siis ära kui sõna pole
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid  psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib  tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele  varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle  tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine  õppimine – ◦ Pavlovi koer, condition reflex, koer suudab seostada kella tiksumise toiduga, refleksetoorne
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng t
nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna
1. Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). 2. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). 3. Uurima peab midagi, mida ei näe. 4. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. 5. Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha) 6. Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. 5. Strukturalismi mõisted: 1. keeleüksus e -element  ühe keele kategooria esindaja; 2. distributsioon e jaotumine  mingi elemendi kõikide kontekstide summa; 1. distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist); 3. süntagma  sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend 4
- lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine - 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine
annaabi.ee 
