Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõne koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eiche, juhendaja, tiits, edastamine, suhtlemine, kuulaja, veenmine, mõttetera, pahupidi, tuglas, tunned, lapsevanemale, sõbrale, hommikul, mõjutamine, veenmiskõne, deklaratsioon, reklaamkõne, intervjuu, väitlus, vestlus, seminar, teadaanne, kuulutus, hiilga, söök, kõneldaMis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? ................................................................
KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks? Info edastamine Suhtlemine Kuulaja veenmine Õnnitlemine Teadmiste jagamine Millest? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale Millal? Hommikul Lõunal Õhtul Öösel NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus: Hea hääl
väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid. Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana. Meeldejäävalt esitatud kõnel võib olla sügav mõju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Kes suudab oma mõtteid mõjuvõimsalt esitada, see suudab ka oma ideid tutvustada ning levitada.
Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ----------------------------------
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad) Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid Infot lastevanematele,õpetajatele, lastele www.targaltinternetis.ee
Et sinule võidakse loota. See loob kokkukuuluvustunde, mis on hea suhte puhul väga oluline tunnus.Teatakse, mida võib oodata ja võib alati teisele kindel olla. See omakorda kasvatab usaldust. Agressiivne kuulamine s.o väga tähelepanelik kuulamine, sellega võidad inimeste südame. Sisekaemuslik juht teab, et oluline inimlik soov on kihk olla mõistetud. Igaühel meist on sügav vajadus omada arvamust ning soov, et selle arvamusega arvestataks. Niisiis on sisekaemuslik juht suurepärane kuulaja. Iroonia seisneb selles, et seda tehes hakatakse rääkima kui suurepärastest suhtlejatest.--- Selle kuulamine, mida teistel on öelda, on märk lugupidamisest.See näitab, et hindad inimesi ja usud nendesse.See on empaatia ilmutamine. Pead ennast samastama teise inimese vaatekohaga. Pead äratama endas huvi isiku vastu, kes sinuga suhtleb.Pead end nende olukorda asetama ja saama jälile, mida nad mõtlevad. Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Kontuurpiltidel kujutatud puude, loomade jne leidmine; peitepiltidelt kujutiste leidmine, puuduvate osade leidmine, labürintides õige tee leidmine. Nõuded õpetaja kõnele, suhtlemise reguleerimine: Kõne korrigeerimisel ja kasvatuses tervikuna on äärmiselt oluline tähtsus arengut soodustava keskkonna loomisel (kõnerežiim, säästev režiim). See on kõigepealt harjumuslik päevakava ja rahulik ning hooliv suhtlemine. Eelistatud on käitumist ja tegevust suunavad repliigid, hoiduda tuleks negatiivsetest märkustest. Näiteks korraldus Jätka tööd on otstarbekam kui märkused Ära mängi või Ära nihele. Tuleb hoiduda hääle sagedasest tõstmisest, pedagoogil ei ole lubatav kaasa minna Õpilase erutatud tooniga. Teadlik hääletooni ja -tugevuse muutmine kuulub aga pedagoogimeisterlikkuse juurde. Õpetaja kõne olgu ühtlasi keskmisest
,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed. Mitteverbaalne suhtlemine, distantsi vähendamine, pilkkontakt (19 sek) Kasuta grupitööd Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. Märgista käitumine, mitte õpilane. Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu kirjeldus. Kehtestav käitumine. Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid. Tuleta meelde õpilasele või vajadusel kehtesta uus.
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.” • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb, sest kuulajal on ootus, mida ei tohi petta. • Mitte-euroopa traditsioonid (India, Hiina, Araabia): üks „suur“ alguses, kelle saavutusi hiljem ei vaidlustata. Pānini oli kindlasti erakordselt hea
arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning Ulrich Plenzdorfi (1934) "Noore W. uued kannatused". arhetüüpne tegelane algse tegelastüübi teisend. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) Werther romaanist "Noore Wertheri kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused".
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL.....................
Väärtuste ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev käitumise muutmine ja ümberkujundamine. töösoorituse parandamine Järgijate võimustamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Kuulamine ja suhtlemine. Terviklikkus, mõistmine teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse Organisatsiooni stabiilsuse tagamine tekitamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet: kooskõlastada tegevusi; korraldada inimeste tööd; juhtida organisatsiooni talitlemist. Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv
tegevus kindlates piirides Motiveerimine Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja käitumise muutmine ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev ümberkujundamine. Järgijate võimustamine töösoorituse parandamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Terviklikkus, teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus mõistmine Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine Organisatsiooni stabiilsuse tagamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse
Romaan parodeerib teisi zanre ja iseennast, seega on ta enesekriitiline. Ta on suunatud tegelikkuse ja parodeerib ka seda. Romaaniteooria kujunes juba 18. sajandil raamatute eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane. Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik, rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja tasandist kõrgemal (väärtuselis-ajaline ülivõrre). Romaani sündmused toimuvad lugeja-autori maailmaga samal tasandil. Demokraatlik, avatud zanr. Eepos kaob renessansiajaloo pärimuses. Eepose allikaks on rahvapärimus. See on teine põhjus, miks eepose maailm on täiuslik. Eepose maailm on lugejast distantseeritud, kauge ja kättesaamatu. Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga. Naer tühistab eepilise distantsi. Romaani objekt on lugejale/autorile lähedane
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus ........................................
tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet. See mudel kirjeldab edukalt ära suurema osa suhtlusolukordi. Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi-
3. Meile meeldivad need, kellele me oleme end avanud. Oluline on aga see, kui palju me endid avame suhte mingil kindlal etapil. Liiga suur või liiga väike eneseavamine võib omada hoopis vastupidist efekti kui see ei ole suhte intiimsuse seisukohalt sellele hetkel kohane. Nt esmakohtumisel võidake vahetada teisega infot oma muusikaeelistuste kohta, aga kui üks pool hakkab teisele rääkima oma seksuaaleelistustest, siis toimub kiire distantserumine.. Kuid täpsel sama info edastamine suhte arenemise mingil muul staadiumil võib aga hoopis suurendada intiimsust. Kui aga seda ei edastata, siis see võib suhte intiimsemal staadiumil omakorda suhet halvendada. Üldiselt avavad inimesed end siis kui nad tahavad teistele meeldida. Algselt me ei ava liialt iseennast kuid info kogus ja intiimsus muutub vastavalt suhte muutumisele intiimsemaks. Oht on siin selles, et me võime teist inimeste varustada sellise informatsiooniga, mis võib meid kahjustada ja seetõttu on
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
kogu analüüs on tehtud aga koju jäävad ainult arvuline pool. Konspektis peab ära fikseerima kuidas sa tööd individualiseerid. Kui klassis on IAK laps, siis mida teeb tema ja mis tasemel. Protokollimine: paned kirja kõik selle, mida õpetaja täpselt ütles ja mida lapsed ütlesid. Protokoll on selleks, et praktikant, kes tundi annab, saaks ka pärast oma vigu lugeda. Protokollimise oskus tuleb ka tulevikus väga palju kasuks, sest olles kunagi ise juhendaja pead samuti seda tegema. Protokollist kujuneb lõpuks välja hinnang su kolleegi tööle. 12. Matemaatika õpetamise meetodite klassifikatsioon. Õpetamise meetodid ei erine tavakooli omadest aga asjade rakendus on erinev. LÕ lastel on kõigi teadmiste omandamise protsess väga keeruline. Omandamise protsessis eristatakse nelja astet: a. Esialgne tutvumine uue materjaliga ja läbi töötamine (uue materjali tund) b
Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
annaabi.ee 
