Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvestustöö hüdraulika (0)

1 HALB
Punktid

Kordamisküsimused - Arvestustöö TI
  • Hüdroajami eelised ja puudused
    HÜDROAJAMI EELISED
    •Suured jõud väikeste komponentidega
    •Kulgev ja pöörlev liikumine
    •Täpne positsioneerimine
    •Start suurel koormusel
    •Ülekoormused välditavad
    •Liikumine sujuv ja reverseeritav
    •Juhtimine lihtne
    •Soodne soojusrežiim
    Ajam koosneb standardkomponentidest
    •Elektriliselt mugav juhtida
    HÜDROAJAMI PUUDUSED
    •Keskkonnaoht
    •Tundlikkus saastumisele
    •Torustiku purunemise oht
    •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus
    •Madal kasutegur
    •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis
    •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga
  • Pneumoajami eelised ja puudused
    PNEUMOAJAMI EELISED
    •Õhk on tasuta
    Gaas lihtsasti liigutatav
    •Temperatuuri tundlikkus vähene
    •Õhk on keskkonnasõbralik
    Plahvatusoht puudub
    •Süsteemi komponendid lihtsad
    •Vähene tundlikkus ülekoormusele
    •Energia kogumine lihtne
    •Lihtsasti kasutatav
    •Juhtimine lihtne
    PNEUMOAJAMI PUUDUSED
    •Kallid lisaseadmed
    •Lekked
    •Väljalaske müra
    Kondensaat
    •Võimalik kolvikäigu ebaühtlus
    •Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN
  • Vedeliku omadused
    •Kuju muutub väikese jõu toimel
    •Puudub kindel kuju
    •Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj.
    •Sisehõõrdumine voolamisel
    •Jõu ülekanne pinna kaudu
    •Võtab minimaalse energeetilise asendi
  • Vedeliku füüsikalised omadused
    •Tihedus – ruumalaühiku mass
    •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal)
    •Viskoossus – osakeste liikumise takistus
    Kokkusurutavus
    •Soojuspaisumine
  • Rõhu mõõtühikud ja skaalad
    •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa
    Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk
  • Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus
    •Vedelikmanomeetrid
    •Mehaanilised manomeetrid
    •Elektrilised manomeetrid
  • Hüdrostaatiline rõhk
  • Rõhk vedeliku raskusjõust
  • Hüdrostaatiline paradoks
    Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele , siis on ka jõud võrdsed.
  • Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus)

  • Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud
    Kaks juhtu:
    •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega
    •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega

  • Torude tugevusarvutus
    Mistahes toru teljega risti olevas suunas on jõud võrdne rõhu ja toru pooliku projektsiooni korrutisega:
  • Jõu ülekanne vedelikes (seletus)
    Toimub pinna kaudu suletud anumas
    •Välisjõu toimel tekitatakse rõhk
    •Rakendades eelnevalt tekitatud rõhku täiturile tekib viimase pinnal liikuma-panev jõud
    •Üldine loogika :
    pump = rõhk ja vooluhulk ;
    rõhk ja vooluhulk = hüdrauliline energia
    hüdrauliline energia -> täitur
    täitur -> mehaaniline energia
    mehaaniline energia = kasulik töö
  • Hüdrovõimendi
  • Rõhuvõimendi
  • Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel)
  • Ühetoimelise silindri dimensioneerimine
  • Mahuline ja massiline vooluhulk
  • Voolupidevus (valemid, joonis, seletus)
    •Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne .
  • Kirchoffi seadus (idee, valem)
    Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga
  • Viskoossus (seletus, sõltuvused , kinemaatilise viskoossusteguri valem)
    •Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt.
    •Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust
    •Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb
    •Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar.

  • Hüdrauliline löök (seletus, näide)
    •Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus.
    •Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet .
    23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide)
  • Gaaside parameetrid , ideaalgaas
    •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste.
    Normaalrõhk : p = 1,01325 bar = 760 mmHG
    •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC
    •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC
  • Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral
    •Ideaalgaasi olekuvõrrand:
    •T = const , isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga.
    p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga
    •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga
  • Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis)
    •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti.
    •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult.


  • Reynoldsi arv (valem, seletus)
    •Üleminek ei toimu järsult (lamturb)
    •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel
    •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt.
    •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused:
  • Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem)
    •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega.
    •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust
    •Kasutatakse Moody diagrammi
  • Kohttakistus (seletus, valem)
    •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund
    •Voolu ristlõikepinna muutus
    •Vool mahutisse või sealt välja
    •Torustiku suunamuutused
    •Torustiku koondumised ja hargnemised
    •Süsteemielemendid
  • Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem)
  • Bernoulli võrrand ja seletus
    •Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat.
    •Potentsiaalne Energia on võrdeline keha kaugusega 0-tasapinnast vertikaalsuunas. Geodeetiline kõrgus.
    •Vedeliku rõhk on potentsiaalse energia vorm.
    •Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega.
  • Voolamine avast (seletus)
  • Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem)
  • Voolamine jätkust (seletus, joonis)
    Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur.

  • 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine)
    36. Loogikaelemendid
    37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid
    38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid
    39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk
    40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk
    41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.
  • Vasakule Paremale
    Arvestustöö hüdraulika #1 Arvestustöö hüdraulika #2 Arvestustöö hüdraulika #3 Arvestustöö hüdraulika #4 Arvestustöö hüdraulika #5 Arvestustöö hüdraulika #6 Arvestustöö hüdraulika #7 Arvestustöö hüdraulika #8 Arvestustöö hüdraulika #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor taavitoos Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused ja vastused - Arvestustöö TI

    Sarnased õppematerjalid

    Hüdraulika ja pneumaatika kordamisküsimused ja vastused
    2
    docx

    Hüdraulika ja pneumaatika kordamisküsimused ja vastused

    1. Hüdroajami eelised ja puudused – EELISED: Suured jõud väikeste komponentidega; Kulgev ja pöörlev liikumine; Täpne positsioneerimine; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed; Lekked; Väljalaske müra; Kondensaat; Võimalik kolvikäigu ebaühtlus; Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 7. T

    Automatiseerimistehnika
    Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine
    12
    pdf

    Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine

    13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine, loogika tabel JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine, loogika tabel. Seletage, miks on VÕI ventiil pneumaatikas oluline Või – vajab üht sisendit • Väljundis suurem rõhk x y A 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 Küsimused hüdraulika osast: 1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid). Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2. Millised hüdrosüsteemi põhierinevused pneumosüsteemiga? Suurem rõhk, ÕLI, Odavamad lisaseadmed. 3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad pumbad ning nende tootlikkuse muutmise võimalused. Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase •

    Pneumaatika ja hüdraulika
    Hüdraulika I eksam
    15
    doc

    Hüdraulika I eksam

    (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus ­ vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus ­ vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ­ vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal

    Hüdraulika i
    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused
    19
    pdf

    Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

    Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna

    Hüdroõpetus
    Keemiatehnika osaeksami konspekt
    23
    pdf

    Keemiatehnika osaeksami konspekt

    Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid.

    Keemiatehnika
    Hüdro- ja Pneumoseadmed
    7
    docx

    Hüdro- ja Pneumoseadmed

    eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Hüdraulika-Pneumaatika Arvestustöö Nr-1 vastused
    5
    doc

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused

    Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu h?

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused
    11
    docx

    Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

    Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrosta

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun