Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veeaur õhus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus P0760mmHg V0?

IV Veeaur õhus 
 
1.  Õhu   relatiivne   niiskus  on  25  oC  ja  õhurõhu  97,2  kPa  juures  65%.  Kui  palju  tekib 
kondensaati õhu temperatuuri alandades 3 oC ja rõhu tõustes 104,5kPa? 
Andmed tabelist:  
P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) 
 
 
 
P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) 
 
Lahendus: 
P
o
vee aur 25 C juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. 
Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. 
Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: 
 
V
o
veeaur 25 C juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11% 
Teiste sõnadega 25 oC juures, 100L õhus on 2,11L veeauru või 21,1L veeauru 1m3 (1000L) 
õhu kohta. 
Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: 
 
Kus   P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. 
 
P1=729mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(25+273)=298K 
 
V0=(729mmHg*21,1L/1m3*273K)/(760mmHg*298K) = 18,54L/1m3 
n(vee aur) = V/Vm = 18,54L/22,4L/mol = 0,828mol/1m3 
m(vee aur) = n*M = 0,828mol*18g/mol = 14,9g/1m3 (25 oC juures) 
 
 
 


o
vee aur 3 C juures= 5,69mmHg  
Püld = 104,5kPa = 784mmHg 
 
V
o
veeaur 3 C juures = (PH2O*100)/Püld = (5,69mmHg*100)/729mmHg = 0,726% 
100L õhus on 0,7261L veeauru või 7,26L veeauru 1m3 õhu kohta (3 oC juures). 
 
Kus   P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. 
 
P1=784mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(3+273)=276K 
 
V0=(784mmHg*7,26L/1m3*273K)/(760mmHg*276K) = 7,41L/1m3 
n(vee aur) = V/Vm = 7,41L/22,4L/mol = 0,330mol/1m3 
m(vee aur) = n*M = 0,330mol*18g/mol = 5,95g/1m3 (3 oC juures) 
 
Vastus: kondensaati tekib = 14,9g/1m3 (25 oC juures) - 5,95g/1m3 (3 oC juures) = 8,95g/1m3 
õhu kohta. 
 
 
2.  Õhu  relatiivne  niiskus  on  70%,  temperatuur  18  oC  ja  õhurõhk  101kPa.  Millise 
temperatuurini võib õhk jahtuda ilma, et tekiks kondensaat (udu)? 
Andmed tabelist:  
P küllastatud veeauru = 15,48mmHg (18 oC juures) 
 
Lahendus: 
Püld = 101kPa = 760mmHg 

o
veeaur 18 C juures = 15,48mmHg*0,7 = 10,84mmHg 
Tabelist leiame, et  
12 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 10,518mmHg,  
13 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 11,231 mmHg. 
Seega kondensaat tekib 12 oC ja 13 oC vahel. 
 

Täpse temperatuuri arvutuskäik on järgmine: 
1 oC = 11,231mmHg – 10,518mmHg = 0,713 mmHg 
P2= 10,84mmHg – 10,518mmHg = 0,322mmHg 
t = (0,322mmHg*1oC)/0,713mmHg = 0,45 oC 
t = 12oC + 0,45oC = 12,45 oC 
Vastus: Õhk võib jahtuda 12,45 oC-ni ilma, et tekiks kondensaat. 
 
 
 
V Lahused  
 
1. Leida 5M H2SO4 lahuse (ρ=1,45g/cm3) protsendiline sisaldus? 
 
Lahendus: 
Võtame 1,0L=1000cm3 5M H2SO4 lahust. 
m(H2SO4)lahus = ρ*V=1,45g/cm3*1000cm3 = 1450g 
n(H2SO4) = c*V=5M*1L = 5mol 
m(H2SO4) = n*M=5mol*98g/mol = 490g 
%(H2SO4) = (490g/1450g)*100% = 33,8% 
 
2. Mitu milliliitrit kontsentreeritud H2SO4 (98%), ρ=1,82g/cm3 on vaja: 
a) 20 liitri 5% lahuse (ρ=1,02g/cm3) valmistamiseks 
b) 20 kg 0,4M lahuse (ρ=1,004g/cm3) valmistamiseks. 
 
Lahendus: 
a) m(H
=ρ*V=1,02
2SO4)5% lahus
 g/cm3*20000cm3 = 20400g 
m(H2SO4)=20400g*0,05=1020g 
m(H2SO4)98% lahus = 1020g/0,98 = 1041g 
V(H2SO4)98% lahus = m/ρ = 1041g/1,82g/cm3 = 572cm3 = 572ml 
 
b) V(H2SO4)0,4M lahus = m/ρ = 20000g/1,004g/cm3 = 19920cm3 = 19,92L 
n(H2SO4)0,4M lahus = c*V = 0,4M*19,92L = 7,97mol 
 

m(H2SO4) = n*M=7,97mol*98g/mol = 781g 
m(H2SO4)98% lahus = 781g/0,98 = 797g 
V(H2SO4)98% lahus = m/ρ = 797g/1,82g/cm3 = 438cm3 = 438ml 
 
 
3. Kui palju vett on vaja lisada 50 liitrile 45% H3PO4 lahusele (ρ=1,28g/cm3) 4%-lise lahuse 
(ρ=1,01g/cm3) saamiseks? 
 
Lahendus: 
m(H
=ρ*V=1,28g/cm3
3PO4)45% lahus
*50000cm3 = 64000g 
m(H3PO4) = 64000g*0,45 = 28800g 
m(H2O)45%-lises lahuses = 64000g-28800g = 35200g 
m(H3PO4)4% lahus = 28800g/0,04 = 720000g 
m(H2O)4%-lises lahuses = 720000g-28800g = 691200g 
m(H2O)vaja lisada = 691200g-35200g = 656000g = 656kg = 656L 
 
4. Kui palju booraksit, Na
•10H
2B4O7
2O, on vaja kaaluda 7 dm3 11%-lise vesilahuse 
(ρ=1,16g/cm3) valmistamiseks? 
 
Lahendus: 
m(Na2B4O7)11% lahus = ρ*V = 1,16g/cm3*7000cm3 = 8120g 
m(Na2B4O7) = 8120g*0,11 = 893,2g 
Na
•10H O → Na
2B4O7
2
2B4O7 + 10H2O 
n(Na2B4O7) = m/M = 893,2g/202g/mol = 4,42mol 
m(Na
•10H
2B4O7
2O) = n*M = 4,42mol*382g/mol = 1688g 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Kodused ülesanded: 
 
1.  Õhu  relatiivne  niiskus  20  oC  juures  on  90%.  Kui  palju  tekib  õhu  jahtumisel  5  oC-ni 
kondensaati? 
 
2.  Õhu  relatiivne  niiskus  26  oC  juures  on  80%.  Kui  palju  kondensaati  moodustub  õhu 
komprimeerimisel rõhuni 12 atm? 
 
3. Leida 30%-lise H3PO4 (ρ=1,32g/cm3) lahuse molaarne kontsentratsioon. 
 
4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise  NaOH  sisaldusega) on vaja: 
a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, ρ=1,04g/cm3. 
b) 12 kg 0,1M lahuse valmistamiseks, ρ=1,003g/cm3. 
 
5. Mitu liitrit gaasilist vesinikkloriidi HCl (n.t.) on vaja: 
a) 30 liitri 5%-lise lahuse ρ=1,02g/cm3 valmistamiseks 
b) 80 liitri 0,4M lahuse valmistamiseks 
 
6. Kui palju vett on vaja välja aurutada 300 liitrist 1,5%-lisest suhkru lahusest (ρ=1,008g/cm3) 
30%-lise lahuse (ρ=1,25g/cm3) saamiseks? 
 
7. Mitu liitrit gaasilist HCl (n.t.) ja vett on vaja 8 dm3 2M vesilahuse (ρ=1,06g/cm3) 
valmistamiseks? 
 
8. Arvutada 60%-lise väävelhappelahuse (ρ=1,50g/cm3) molaarsus
 
 
 
 
 

Veeaur õhus #1 Veeaur õhus #2 Veeaur õhus #3 Veeaur õhus #4 Veeaur õhus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suduk Õppematerjali autor
Suur abimees harjutustunni KT tegemiseks.

Sarnased õppematerjalid

Harjutustund 3 Õhu niiskus
5
pdf

Harjutustund 3 Õhu niiskus

Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures)

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas : Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine. Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-il inimestel surm 5 min jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 ­ 0 0002 ppm. H2S tekkimise ja kogunemise kohad: Põhjavee sahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2S-i, kanalisatsioonikaevud ja ­trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all, kommunikatsioonikanalid ja ­kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all, nafta ja naftasaaduste mahutid, heitveemahutid, täitepinnased. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses: On olemas bakterid, millised toodavad H2S-st väävelhapet

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia eksam 2011
48
doc

Keemia eksam 2011

P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O/m3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks.

Keemia ja materjaliõpetus
Nimetu
23
docx

Nimetu

mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel, mis on ühe atmosfääriline rõhk ja 25°C temperatuur. Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. 7. Gaas: aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemp (18-23 °C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur: selline aine gaasilises olekus, mille keemistemp on kõrgem kui toatemp nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: l) gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2) gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3) gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P= 101325 Pa = l atm; T= 273,15 K = 0°C; VM= 22,4 l/mol.

Keemia ja materjaliõpetus
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

3 H = T – triitium (“üliraske vesinik”) Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%) aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%) leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur  veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2

Keemia
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas ­ aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur ­ selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: 1. gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2. gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3. gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust); 4. gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P = 101325 Pa = l atm; T = 273,15 K = 0°C; VM = 22,4 l/mol

Keemia ja materjaliõpetus
Eksami abimees
14
doc

Eksami abimees!

pooljuhid). Kemikaal - aine, mida kasut või valmist (toodetakse) keemilises protsessis. Mineraal ­ anorg aine, mida leidub looduses. Eksisteerimise olekud: gaasid ja aurud: gaasid-ained, mis on tavatingimustes täielikult gaasilises olekus (nt: He, H 2). Aurud-gaasilises olekus olev aine, mis tavatingimustes eksisteerib ka vedelas või tahkes olekus (nt: veeaur, jood J 2). Kõiki gaase ja aurusid on võimalik viia rõhu tõstimse ja temperatuuri alandamisega vedelasse ja tahkesse olekusse. s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub

Keemia ja materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun