KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE

Liht, Mattias

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

5 VÄGA HEA

Soojustehnika instituut
MSE0100 Soojustehnika
Praktikum nr. 8
KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE
Üliõpilane:
Matrikli number:
Rühm:
MATB51
MATB51
MATB51
Töö tehtud:
12.10.2015
Esitatud:
Kaitstud:
Juhendaja : Lauri Loo
Tallinn
2015

TÖÖ EESMÄRK

Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2
radiaatori pinnalt õhule.

KATSESEADME KIRJELDUS

Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell- alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri.
Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse
elektroonilise temperatuurimõõturiga.

TÖÖ KÄIK

Töö alustamiseks asetati ämber kondensaaditoru alla, avati kondensaadikraan ja auruventiil. Jälgides auru rõhku radiaatori ees, reguleeriti kraani ja ventiili nii, et aur siseneks radiaatorisse ülerõhuga 10 kPa. Sellel tasemel hoiti rõhku kogu katse vältel.
Kui aur hakkas kondensaaditorust väljuma, siis reguleeriti kondensaadikraani nii, et kondensaadi tase oleks pidevalt näha klaastoru keskosas. Ühtlasi jälgiti radiaatori ribide pinna
temperatuure . Kui temperatuurid enam ei muutunud, siis alustati mõõtmisi.
Katse vältel mõõdeti 3-minutilise vaheaja järel radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu
temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu radiaatori alt ja kaaluti . Kondensaadinõu masside vahe katse lõpul ja alguses näitas katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru massi. Kuna kuum kondensaat aurustub lahtises anumas intensiivselt, siis vähendamaks aurustumiskadu valataksegi algul kondensaadianumasse külma vett.

KATSEANDMETE TÖÖTLUS

Tabel 4.1 Katseandmete töötlemine
Aeg
Radiaatori pinna temperatuurid
Kondensaadi temperatuur
Külmliidese temperatuur
Ruumi õhu temperatuur
1
2
3
4
5
1
2
3
min
mV
mV
mV
mV
mV
°C
°C
°C
°C
°C
0
3,545
3,303
3,314
3,108
3,045
97,7
24
22,9
21,5
22,5
3
3,551
3,325
3,337
3,137
3,078
97,5
25
22,9
21,5
22,5
6
3,527
3,309
3,312
3,124
3,061
96,2
25
23,0
21,5
22,5
9
3,550
3,321
3,351
3,121
3,062
96,5
26
23,0
21,6
22,6
12
3,516
3,297
3,345
3,109
3,040
94,8
26
23,1
21,6
22,7
15
3,513
3,284
3,334
3,106
3,025
94,7
26
23,2
21,6
22,7
Kesk-mine
3,534
3,307
3,332
3,118
3,052
96,23
25,3
23,0
21,55
22,58
Radiaatori pindade keskmiste keskmine – 3,269 mV
Katse kestus  = 900 s
Kondensaadianuma mass katse lõpul - 1,03 kg
Kondensaadianuma mass katse algul - 1,525 kg
Kondensaadi mass M = 0,495 kg
Õhurõhk ruumis B = 102,9 kPa
Auru ülerõhk pm = 10 kPa
Auru absoluutne rõhk Pa = 0,11 MPa
Auru kuivusaste x = 0,9 (võetud kogemuslikult)
Kondensaadi keskmine temperatuur tk = 96,23 C
Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp = 99,8 C – gradueerimistabelist
Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ = 22,38 C
Radiaatori pind  m2
Soojusvoog
(4.1)
r – aurustussoojus kJ/kg, r = 2250 kJ/kg
h’’ – kuiva küllastunud auru entolpia kJ/kg, h’’ = 2679 kJ/kg
hk – kondensaadi entalpia kJ/kg, hk = 377,1 kJ/kg
cp – vee erisoojus kJ/(kg*K), cp = 4,21 kJ/(kg*K)
Soojusläbikandetegur
(4.2)
ta – auru temperatuur °C, ta = 102,32 °C
Soojusülekandetegur
(4.3)

TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Saadud soojusülekandeteguri α2 ja soojusläbikandeteguri k väärtuste erinevus on suhteliselt väike, mis näitab, et konvektiivse ja kiirgusliku soojusülekande osa on ligikaudu võrdne. Auru kasutamine katse läbiviimisel võimaldab määrata soojusülekandeteguri väärtuse üsna täpselt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 94 allalaadimist

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #1

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #2

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #3

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #4

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #5

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #6

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mattias Liht Õppematerjali autor

Soojustehnika praktikum nr. 8 aruanne

soojustehnika praktikum termopaar soojusläbikandetegur KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6

Soojustehnika

doc

8.Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6

Soojustehnika

doc

Soojustehnika lab. töö nr 8

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud

Soojustehnika

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk