Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdraulika ja pneumaatika kordamisküsimused ja vastused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on suunaventiilide ülesanded?
  • Kuidas suunaventiile nimetatakse ning tööasendeid ja avasid tähistatakse?
  • Kuidas suunaventiile juhitakse?
1. Hüdroajami eelised ja puudused EELISED: Suured jõud väikeste komponentidega; Kulgev ja pöörlev liikumine; Täpne positsioneerimine ; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht ; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus ; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga
2. Pneumoajami eelised ja puudused EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed ; Lekked; Väljalaske müra; Kondensaat ; Võimalik kolvikäigu ebaühtlus; Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN
7. Torude tugevusarvutus
Torukäänakul hüdrostaatilise rõhu jõud võrdub vektorite summaga
Kui torustik tõmmet ei talu, tuleb jõud vastu võtta käänakutoega
𝐹 = 2𝑝𝐴 sin𝛼/2 (N), kus 𝐴 – toru siseristlõike pindala (m2) 𝛼 – toru pöördenurk
9. Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel)
𝐹𝑡𝑒𝑜𝑟+= (𝑝𝜋𝐷ˇ2)/4
𝐹𝑡𝑒𝑜𝑟− = (𝑝𝜋 (𝐷ˇ2 – 𝑑ˇ2))/4
Teoreetiline jõud on suurem rakenduses vajatavast jõust
10. Ühetoimelise silindri dimensioneerimine
𝐹𝑡𝑒𝑜𝑟+= (𝑝𝜋𝐷ˇ2)4− 𝐹𝑣𝑒𝑑𝑟u+
𝐹𝑣𝑒𝑑𝑟𝑢+ – vedru jõud silindri + asendis
𝐹𝑣𝑒𝑑𝑟𝑢− – vedru jõud silindri – asendis
𝐹𝑡𝑒𝑜𝑟− = 𝐹𝑣𝑒𝑑𝑟𝑢−
11. Voolupidevus (valemid, joonis, seletus)
Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus , kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne .
𝑞1 = 𝑞2 ; 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 ; 𝑣1/𝑣2=𝐴2/𝐴1 JOONIS
12. Kirchoffi seadus (idee, valem)
Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga.
JOONIS
16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral
T = const , isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. 𝑝1𝑉1 = 𝑝2𝑉2
p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. 𝑉1/𝑉2=𝑇1/𝑇2
V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 𝑝1/𝑝2=𝑇1/𝑇2
17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis)
Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti
Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS
22. Bernoulli võrrand ja seletus
Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.
26. Millised on suunaventiilide ülesanded?
Suunaventiilidega juhitakse õhujoa/töövedeliku liikumissuunda. Nende ülesandeks on vooluteede avamine ja sulgemine .
27. Kuidas suunaventiile nimetatakse ning tööasendeid ja avasid tähistatakse?
Neid nimetatakse ühenduskanalite ja tööasendite arvu jäärgi. Tingmärkides kujutatakse suunaventiili tööasendeid ruutude reana. Üks ruut kirjeldab suunaventiili üht tööasendit. Ruutude sisse joonistatakse antud tööasendile vastavad voolteed ja ühenduskanalid.
28. Kuidas suunaventiile juhitakse?
Hüdraulika ja pneumaatika kordamisküsimused ja vastused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hey007 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvestustöö hüdraulika
18
doc

Arvestustöö hüdraulika

Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kal

Hüdraulika ja pneumaatika
Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine
12
pdf

Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine

10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse. Kompressor-Jahuti-Suruõhu reservuaar- trassifilter- kuivati- Pneumotorustik-Õhu ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil- Pneumosilinder Kompressorid: seadmed, mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks. Jahuti: Suruõhu jahutus pärast kompressorit Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada

Pneumaatika ja hüdraulika
Hüdraulika I eksam
15
doc

Hüdraulika I eksam

(hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus ­ vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus ­ vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ­ vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal

Hüdraulika i
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi j

tehnomaterjalid
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja automatiseerimise võimalus. Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus. Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega. Sõna hüdraulika tuleneb kreekakeelsetest sõnadest " hydõr" - vesi ja "aulos " - toru. Esialgselt kujutas hüdraulika vaid torustikesse puutuvaid küsimusi empiiriliste , kogemuslikel valemitel põhinevat teadust. Peale hüdraulika uurib vedelike taskaalu ja voolamist ka teine teadus - teoreetiline hüdromehaanika, mis on teoreetilise mehaanika iseseisvaks aruks. Hüdromehaanika uurimused on peamiselt teoreetilist laadi. Tänapäeva hüdraulika on teadmiste kompleks , milles teooria on ühendatud praktikaga

Abimehanismid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun