Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

8.Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool

Soojustehnika instituut

Praktilised tööd aines Soojustehnika

Töö nr. 8

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

Üliõpilane:
Rühm
Õppejõud Allan Vrager
Töö tehtud 04.09.2009
Esitatud
Arvestatud
SKEEM
Töö eesmärk
Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur α2 radiaatori pinnalt õhule.
Kasutatud seadmed
1. Keskkütteradiaator
2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk)
3. Kaalud
4. Manomeeter
5. Termopaarid
6. Ajamõõtur( mobiiltelefon )
7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur
8. Elavhõbedatermomeeter
9. Baromeeter
10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel
11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid
Töö käik
Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur hakkas väljuma kondensaaditorust, reguleeriti kondensaadikraan nii, et kondensaadi tase oleks näha klaastoru keskosas. Temperatuur ühtlustus ja alustati mõõtmisi.
Kraanist lasti teise anumasse umbes 1 kilo külma vett ja kaaluti ära. Seejärel vahetati anumad. Pandi kirja õhurõhk ja toatemperatuur. Katse käigus mõõdeti 5 minutiliste intervallidega radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuur. Lõpus kaaluti radiaatori alune nõu.
Tabel 8.1.Mõõtmisandmed
Aeg
Radiaatori pinna temperatuurid
Kodensaadi temperatuur
Külmliidese temperatuur
Ruumi õhu temperatuur
1
2
3
4
5
1
2
3
min
mV
mV
mV
mV
mV
oC
oC
mV
oC
oC
oC
0
3,55
3,42
3,35
3,30
3,16
90
22
0,870
22
5
3,52
3,39
3,34
3,32
3,19
88
22
0,870
22
10
3,56
3,37
3,37
3,33
3,21
89
22
0,870
22
15
3,50
3,33
3,33
3,29
3,20
87
23
0,911
22
20
3,51
3,30
3,30
3,28
3,18
92
23
0,911
22
25
3,50
3,30
3,30
3,26
3,19
91
23
0,911
22
Kesk-mine
4,41
4,24
4,22
4,18
4,08
89,5
22,5
0,891
22
Katse kestus τ 1500 s
Kondesaadianuma mass katse lõpul 1,85 kg
Kondesaadianuma mass katse algul 1,18 kg
Kondensaadi mass M= 0,67 kg
Õhurõhk ruumis B= 100,12 kPa
Auru ülerõhk pm= 10 kPa
Auru absoluutne rõhk pa=0,11MPa
Auru kuivusaste x=0,9(võetud kogemuslikult)
Radiaatori keskmine temperatuur tk= 89,5 oC
Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp=4,226mV = 98,1 oC
Ruumi õhu keskmine temperatuur tõ=22 oC
Radiaatori pind A=1,15 m2
Vee erisoojus cp =4,2 kJ/(kg*K)
Aurustussoojus r=2250 kJ/kg
Küllastunud auru temperatuur 102,32 oC
Arvutamine
1.Soojusläbikandeteguri valem
W/(m2*K) (8.1)
2.Soojusülekande tegur välispinnalt valem
W/(m2*K) (8.2)
3.Soojusvoo valem
W (8.3)
Arvutan kasutades valemit 3 soojusvoo Q
= 928,55 W
Arvutan kasutades valemit 1 soojusläbikandeteguri k
= 10,05 W/(m2*K)
Arvutan kasutades valemit 2 soojusläbikandeteguri välispinnalt 2
= 10,6 W/(m2*K)
Järeldus
Katse sooritamise ajaks ei olnud keskkütteradiaator saavutanud termilist tasakaalu.
3
8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #1 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #2 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #3 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 273 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riho purga Õppematerjali autor
soojustehnika praktikum

Sarnased õppematerjalid

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE
14
docx

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE

2) A (t a −t õ) 1,15(102,32−22,38) (m ∙ K ) ta – auru temperatuur °C, ta = 102,32 °C Soojusülekandetegur Q 1119,2 W α 2= = =12,57 2 A (t p −t õ) 1,15(99,8−22,38) (m ∙ K) (4.3) 5 TULEMUSED JA JÄRELDUSED Saadud soojusülekandeteguri α2 ja soojusläbikandeteguri k väärtuste erinevus on suhteliselt väike, mis näitab, et konvektiivse ja kiirgusliku soojusülekande osa on ligikaudu võrdne. Auru kasutamine katse läbiviimisel võimaldab määrata soojusülekandeteguri väärtuse üsna täpselt. 6 7

Soojustehnika
Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine
6
doc

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja ­läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6

Soojustehnika
Soojustehnika lab-töö nr 8
5
doc

Soojustehnika lab. töö nr 8

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja ­läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud

Soojustehnika
Katlatehnika eksami vastused
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn

Katlatehnika
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis joon1--2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit- Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka rõhuni p2

Soojustehnika
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi j

tehnomaterjalid
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on propor

Soojustehnika
Rakendusenergeetika
125
pdf

Rakendusenergeetika

USA 9020000 12,23 138 320 Venetsueela 3023000 3,56 0 30,3 Norras on naftafirmade tulumaks 78%, muudel firmadel 28%. Valitsus võib kasutada maksimaalselt 4% aastas. Maailma kõige kallim bensiini hind, üle 2,45$/l, 12.2014. Venetsueelas on bensiini hind 0,01$/l, 12.2014. Kütuse koostis Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kütuse koostis määramine Tahkete kütuste omaduste määramiseks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehniline analüüs annab informatsiooni tahkete kütuste omadustest nende kuumutamisel: kui palju eraldub kütusest lendosiseid, kui palju on analüüsitavas kütuses koksi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku,

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (3)

llilajo profiilipilt
Jaagup Ojalill: Täitsa hea
19:22 30-11-2011
elanik profiilipilt
elanik: Väga hea!
14:38 03-10-2010
Skyliner profiilipilt
Skyliner: tundub ok
13:29 06-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun