karakter – kõik tema mažoorsed heliteosed Kõik Smetana tööd, olid enne Göteborgi lahkumist eranditult klaverile. Tema 1848. aastal kogumikuna valminud Kuus Karakteristlikku Pala oli pühendatud Lisztile Pärast Smetana viimset naasmist Gothenburgist, kui ta ennast peamiselt Tšehhi ooperi edendamisele pühendas, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile Koorimuusika Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded ühele häälele. Kui tema 1848. aastal komponeeritud "Vabaduse Laul", alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist, enamasti saateta meeshäältele. Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt natsionalistlik "Laulumere" märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga Kammermuusika Nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile Kirjutas neli kammermuusika teost, igaüks sügava isikliku tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul
"Minge üles mägedele" Jutustab ühe Lõuna-Eesti perekonna lugu. Põhja-Liivimaa elu 19-20. sajand. "Tants aurukatla ümber" Ilmus 1971. aastal. Kõige kuulsam ja esinduslikum teos. "Tants aurukatla ümber" Maa ja tema harija. Töö ja inimene. Eesti talurahva elu 20. sajandi algusest keskpaigani. 1972. aastal Nõukogude Eesti preemia. Seosed elu ja teoste vahel Üldraamistik tema suguvõsalt. Täie teadmistega komponeeritud romaanid. Preemiad ja auhinnad Nõukogude Eesti preemia 1972. aastal. Fr. Tuglase novelliauhinnad 1975. a, 1996. a, 2002. a ja 2007. a.
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis
Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust.
6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste. Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste. Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos. Arnold Schönberg melodraama ,,KuuPierrot” 12. Mis stiilis kirjutas A.Honegger , tema kuulsaima teose sisu.
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik,
sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis naine, istus toolil, peas revolutsiooni ajal populaarseks saanud früügia müts, käes piik. Teda saatsid pärjatud peadega neiud valgeis rõivais. Mõistuse jumalanna ees pidas üks jakobiin Pierre Gaspard Chaumette ristiusuvastase kõne ja palus seejärel Konventi, et see nimetaks Notre-Dame`i Mõistuse templiks.
· Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest · Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng
" Seejärel lahkub kaadrist, jättes ülejäänud filmi ajaks vaatajale nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese
Teoreetiline osa on käsitletud piisava teadusliku põhjaga ja sisaldab palju erinevaid termineid ja nende tähistusi, mis on vajalikud praktilise osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja on otseselt seotud töö sisu- ja eesmärgiga. Andmed on piisavalt suured ja hästi komponeeritud. Allikad on viidatud. 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). Joonised ja tabelid on koostatud autori poolt, mis tähendab et autor oskab neid lugeda ja analüüsida. Peale igat näidet tudeng teeb loogilisi ja konkreetseid järeldusi ja sujuvalt liigub teisse juurde. Antud teema eriti ei luba isiklikku arvamust avaldada, kuna on olemas objektiivsed statistilised andmed
muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a
) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat
· Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust 4.Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 5
Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega.Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel
· Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekantav kontsert sümfooniaorkestri saatel. 5. Seleta mõiste sonaat. Sonaat- ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos 6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes esitavad instrumentaalmuusikat. 7. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse?
Rühma" liige. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on
lüürika, kuna muidu oleks sõnadeta see laul väga igav. Naislaulja ja Louis laulavad korda mööda ühe salmi kaupa ning selline kombinatsioon kõlab väga mõnusalt ja elavalt. Kolmas lugu oli "Saint Louis Blues". Pala on üsna pikk (peaaegu 9 minutit pikk) ja enamjaolt instrumentaalne - ainult vahetevahel kuuleb Armstroni laulu. Lugu on väga meeldiv kuulata, kuna tempo on mõnusalt keskmine ja instrumentide kooskõla on hästi läbi mõeldud ning lugu ise on osavalt komponeeritud. Vahest on kuulda ka naishäält koos Louisega laulmas. Instrumentideks on trummid, trompet, klaver, kontrabass. Järgmise loona kõlas "Basin Street Blues". Selles loos võib eristada rohkem muusikainstrumente, kui teistes. Selles palas on kuulda trumme, trompetit, klarnetit, trombooni ja basskitarri. Meloodia on üsna rütmikas ja kiire tempoga. Vahelduseks on sellist lugu väga hea kuulata, kuna pidev aeglane tempo väsitab ära - on vaja ka alternatiivsust
suhteliselt lühikese aeglase osaga keskel. Ooperit kärbitakse kõvasti; erilised efektid muutuvad vähem tähtsaks ja aariates saab juhtivaks faktoriks meloodia, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma psühholoogilise pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav, veelgi suurem tähtsus on klassikalistel müütidel ja jutustused on sõnumi edasiandmisel kenasti kokkuvõtlikud. Tähtsaks muutub "maitse"; muusika on komponeeritud eelkõige kuulaja meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks, nii muutub kõige tähtsamaks muusika selgus ja puhtus. 7 Kasutatud kirjandus Viini klassikud - http://svlkmuusikalugu.blogspot.com/2009/03/viini-klassikud.html Klassitsismi muusikalised arengud - http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism_(muusika) 8
Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast,
V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina (10 erinevat karakterpala), mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Teost ühendab 1 teema, s.o jalutuskäigu teema, mis pole kõikide osade vahel, vaid on jätkuks teatud osadele. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. "Kiievi väravad" toob tagasi Venemaa suursugususe juurde
Kapten Walton juhtub peale, kui koletis jätab oma looja laibaga hüvasti ja avaldab kahetsust oma hävitustöö üle, lubades end tuleriidal surnuks põletada. Teose ülesehitus oli hea; mul ei hakanud kordki igav. Sissejuhatus oli huvitav ja lõpplahendus ootamatu (koletise kahetsus). 4. Teose peakangelane oli Victor Frankenstein, keda ajendas saatuslikku koletist valmistama auahnus ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase
Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda. Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni,
erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis"
Tüüri looming on ka uuenduslik, näiteks ,,Arhitektoonika" V, kus on ühendatud elektrikitarr ning võimendatud klaver. Samuti on mitmetes tema teistes teostes läbikomponeeritud instrumentaalteosed, kus rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus lähenemine muusikale on toonud Tüürile ausatajaid nii roki kui professionaalsete muusikute seas. Tüüri muusika on väga emotsionaalne, kaasakiskuv ning meisterlikult komponeeritud. Minu jaoks läbis kõiki kuulatuid teoseid mõni aspekt, mis jättis palale optimistliku alatooni, isegi Keelpillikvartetti, mis on küll Urmas Kibuspuu mälestuseks kirjutatud, läbib mingi optimistlik emotsioon. Kokkuvõttes meeldib mulle Erkki-Sven Tüüri looming, paljuski just selle uuenduselikkuse tõttu, olgugi, et enamus teosed on kirjutatud 10-20 aastat tagasi, kõlavad teosed väga tänapäevalikult. Samuti ei ole ma muidu eriline klassikalise muusika austaja, kuid Tüüri
a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tln., Valgus, 1990. 3. Eesti muusika 1. kd. Tln., Eesti raamat, 1968. 4. Eesti Entsüklopeedia 3. kd. Tln., Valgus, 1988
leia midagi millel puuduks loogiline sisu või seos elementide vahel. Freudi teooria järgi on meie unenäod soovi unenäod. Alfred Adrel väidab, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove, vaid jätkab mistahes mõtet. Muutused psüühhilistes protsessides Unenägude seletamiseks on vaja kõigepealt tunda enda hingeelu. 1. Kujutluste elavnemine 2. Mälu 3. Mõtlemine palju teaduslikke probleeme on lahendatud unes ja on komponeeritud terviklikke muusikapalasid. 4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed 3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude uurimine Üritatud uurida aegade algusest saadik 1. Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt meelde ja kirjutab üles 2. Objektiivne, on vaadeldud magajat, eriti miimikat, häälitsemist ja
3baletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pühklipureja) 3 klaverikontseri (1.kontsert) Viiulikontsert Klaveritsüklid (Laste album, Aastaajas) TEOSTE ANALÜÜS Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas,
Teda kõrvutati John Clotrane'iga. Ometi on Sheppi muusika alati olnud vähem abstraktne kui teistel free-jazz'i kuulsustel. On Shepp ise pidevalt toonitanud, et tema teeb muusikat inimestele. Tema lugudes võib kuulda rocki ja svingi, kauneid ballaade ja täpselt komponeeritud lõike vaheldumisi pikkade improvisatsioonidega. Archie Shepp on kui jazzi elav ajalugu, sest peaaegu viis aastakümmet väldanud karjääri jooksul on ta musitseerides kokku puutunud väga paljude selle muusika suunanäitajatega. Ajalootunnetust saab osa ka tema kontserdil viibija, kuid seal lisandub muusikasse ka tänapäevatunnetus ning mõnikord võib terava ühiskondliku närviga mees hakkama saada ka
1842.a kirjutas teise ooperi, mis oli muinasjutuline ,,Ruslan ja Ludmilla" Samuti kirjutas ta veel laule, romansse, sümfoonilisi teoseid, orkestri teoseid. Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt",
Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming: üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar ". " Kalev ja Linda ", 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded. Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi. 3 Rudolf Tobias ( 1873 Käina 1918 Berliin ) Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks
hariliku koorilauluga. Vastasin, et minul ükskõik, ja kirjutasin laulu seitsmele häälele. Veerand tunni pärast oli laul valmis, pealkirjaks Kuhlbarsi pandud "Koit". Mängisin selle klaveril ette ja nähtavasti laul meeldis. Uue lipulaulu sündi niisutati ohtralt sampanjaga. Võtsin kõike naljana ega võinud aimatagi, et see laul kord ülemaaliselt populaarseks saab." Mihkel Lüdigi teosed Sümfoonilised teosed (komponeeritud peamiselt ,,Vanemuise" orkestrile): Kaks avamäng-fantaasiat (1906, 1945) Süit "Lembitu" (1909) Sümfooniline poeem "Jaaniöö" (1910) Kaks ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958) Süit eesti rahvaviisidest (1955) Vokaalsümfooniline muusika "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906) "Pidulik laul" (O. Mägi; 1910) "Mälestused" (P. Grünfeldt; 1915) Muusikalised lavateosed Muusika Ansomardi näidendile "Murueide tütar" (1901) Katkend ooperist "Kalevipoeg ja Tuuslar" (libreto O
Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul
Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud. Täheldatakse läbi komponeeritud meloodiate. V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1. Graduale- astmealaul, lauldakse pärast epistli lugemist. 2. Alleluia- laul, mida lauldakse väljaspool liturgiat. On aluseks ka vaimulike rahvalaulude tekkele. Palju melisme ning rändavaid meloodiaid. Esimene ja teine osa valmistavad ette missa muusikalist kõrgpunkti. Mõlemad laulud juubeldavad. 3. Offertorium- armulaud (õnnistatakse Jeesuse verd ja ihu). 4
Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon. See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on lühike, vaid 20 aastat. Lõpeb S. Joplini surmaga. Vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib bass-akord-bass-akord. Parem käsi mängib sünkopeeritud meloodiat. Pianistlikkus mõttes meenutab ragtime 19. saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud
Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile. Sellega ta kaotas tööpakkumised Praha teatrist.
Mussorgski on suurim kriitiline realist vene muusikas. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. Tähtsamad teosed · 1869 ooper ,,Boriss Godunov"
Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Raamatu täiuslikum arvustus on Bachelard'i enda sissejuhatus. Selles selgitatakse fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku. Raamat headuse ruumist "Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja ...
iseõppijad ja kõik väga erinevad ja seepärast on neid koos raske nimetada kindlaks stiiliks või vooluks. II. Millist uutmoodi kunsti hakati nimetamapuäntelismiks? 1) Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena
1.4. Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming Romantilise kammerlaulu suurkuju on Franz Scubert (1797-1828). Loonud kokku u 600 laulu. Tuntuim kammerlaul on Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas"( ,,Der Erlkönig"). Scubert hakks esimesena koondama laule tsükklitesse, millel on läbiv peategelane ja tegevustik. Neist tuntumad ,,Ilus möldrineiu" ja ,,Talvine teekond". ,,Ilusa möldrineiu" (koosneb 20 laulust) muusika meeleolu on helge ja elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna" (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise. Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert
3 balletti ("Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar") 10 ooperit ("Jevgeni Onegin", "Padaemand") TEOSTE ANALÜÜS Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses
Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega. Rahvaliku laulutüübi nimetus oli frottola, mis oli lihtsas vormis salmilaul, millel oli tihti ka refrään. Veel otsesemalt matkis rahvamuusikat villanella. 16. sajandi lõpus sai väga populaarseks villanella üks alaliik, tantsulaul balletto
Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng Enamik oopereid algab ulatusliku avamänguga orkestri esituses, mis annab ülevaate teose sisust. Neid esitatakse ka lavateostest eraldi ning luuakse päris iseseisvaid avamänge, millele ei järgnegi lavateost, kuid mis samuti on seotud kindla sisu ja pealkirjaga. Need on kontseravamängud. Need on komponeeritud sonaadivormis. Sümfooniline poeem See on programmilisele kontsertavamängule lähedane zanr. See on üheosaline programmiline orkestriteos, mille pealkitri viitab teose sisule ja muusikaliste kujundite ilmele.Nende vormi ei määra kindlad reeglid, kuid sageli on selle ühte ossa ühendatud sonaaditsükli iseloomulikud jooned.Paljud on seotud klassikalise kirjandusega, võib kujutatud olla kodumaa saatust, loodust, inimese elukäiku.F. Liszt, H. Eller, J. Sibelius
a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.ttu.ee/info/inf/interestica/harma.htm 2. http://www.edu.ee/home/korve/emiinahr.html 3. http://www.kul.ee/emic/heliloojad/miina_harma.htm
teatraalsed ning see tekitas palju kisa-kära kriitikute seas. Samas ei saa neid tänapäeva Rock showdega võrreldagi.. Yes.Aastal 1968 ristusid Londonis kahe rock-muusiku laulja Jon Andersoni ja basskitarristi Chris Squire'i teed ja nii tekkiski ansambel Yes, kus peale eelnimetatute mängisid veel Pete Banks kitarril, Tony Kaye klahvpillidel ja Bill Bruford trummidel. Bändiga liitusid vahepeal ka teised liikmed. Tollasel Yesil oli veel üsna vähe ühist hilisema, põhjalikult läbi komponeeritud Yesi muusikaga. Esimesed Yesi ülesastumised kontserdilaval toimusid ansambli Cream soojendusbändina. Ent aastal 1969 ilmus neil juba esimene plaat ,,Yes" ning 1970 ka teine ,,Time And A Word". Yesi 1971. aasta alguses salvestatud plaat ,,The Yes Album" tähendas tegelikult bändi tähelennu algust. 1971. aasta lõpus ilmus album ,,Fragile". Aastal 1972 ilmus Yesi tänaseni kõige tuntum ja kiidetum album ,,Close To The Edge. Järgmisel aastal
Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad"
Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad alasti naised põrandale laotatud lõuendil üksteist lohistasid ning taustaks kõlas Kleini komponeeritud ,,Monotoonse sümfoonia" orkesti esitluses. Klein lõi ka ,,kosmogooniaid", mis on pidid, millel on kuivamata värvi loodusjõud (tuul, vihm jms) mõjutanud ning ka ,,tulemaalinguid", kus ta põletas leegiheitjaga lõuendile kujundeid. Kõik, mis ta tegi, on huvitav, naljakas või meeldejääv, näiteks demonsteeris ta tühja galeriid ning ta oli veendunud, et inimene suudab ühevärvilist maali vaadates saavutada hetkelise vaimse ja füüsilise vabaduse ,,tõe hetk".
Martin Luther ( 10.november 1483 18.veebruar 1546 ) munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. ( Martin Luther ) Tema tuntuimad laulud on ,, Üks kindel linn ja varjupaik'' ja ,, Ma tulen taevast ülevalt''. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Vararenessansi muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. 14. ja 15 sajandil olid keerukalt komponeeritud polüfoonilised laulus. Alates 16.sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika. Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
annaabi.ee 
