Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunikatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, suhtlemine, teabevahetus, vastastiku, mõjutamine, auditoorium, näitleja, intrapersonaalne, iseendaga, interpersonaalne, iseennast, suhestumine, väljendamiseks, eetikakoodeks, sõltumatus, vastulause, esitamiseks, teemasid, kuuluda, kanalite, rääkimine, üldnõuded, kaubadTeemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus
Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
Investorsuhetega puutuvad kokku valdavalt börsil noteeritud ettevõtted. Kriisikommunikatsioon Kriis on tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, organisatsiooni toodet või teenust, selle mainet ning on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kommunikatsiooni mõistes on kriis olukord või negatiivse info levik, mis avalikkuse ette jõudnuna võib kahjustada ettevõtte mainet. Kriisikommunikatsioon on organisatsiooni suhtlemine ja käitumine kriisi ajal. Kriisikommunikatsioon peab ettevõtet võimalikeks negatiivseteks sündmusteks ette valmistama. Äriettevõttes tuleks kaardistada kriise põhjustavad olukorrad, koostada kriisikommunikatsiooni kava ja viia see organisatsiooni töötajateni. Kriisi tekkimisel on siis juba olemas eeldused sündmustele adekvaatselt reageerida. Organisatsiooni üksused teavad, mida on vaja kommunikatsioonivaldkonnas
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
Info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides jamitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades. Info jagaja rollis korraldab juht sobiva teabe edastamise süsteemi.Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus ja vastutusvõime;
· Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata. · Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus ja vastutusvõime;
Mõtiskletakse selle üle, millised on need ühiskondlikud suhted, mida ei peaks reguleerima õigusnormidega Kindlasti ei tasu aga pürgida selle poole, et kõik võimalikult täpselt õiguslikult reguleerida 6. Sotsiaalsete normide ülesanded nende liikidest lähtuvalt. Õigusnormide ülesanded. Sotsiaalsete normide funktsioonid: · Reguleeriv- sotsiaalse grupi või vastava ühiskonna kui terviku käitumise mõjutamine soovitud suunas; · Koordineeriv- ühiskonnaliikmete käitumise vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine; · Stabiliseeriv- vähendab huvide konflikti võimalust ja aitab kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle; · Sotsialiseeriv- inimeste integreerimine sotsiaalsesse gruppi või ühiskonda tervikuna.7 Õigusväliste normide ülesanded Õigusnormide ülesanded
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
......................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest
Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik 17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng
Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
3. hüvituse ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism, soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9. Autokraatsus juhtimises 10. Teadmistega eputamine 1.2. Juhtimise mitmemõõtmelisus21 Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine toimub kõigis institutsioonides22 ja inimühendustes. Juhtimise olemuse mõistmisel ja täpsemal määratlemisel on paljude põhiküsimuste hulgas olulisel kohal ka juhtimise mõõtmed, sest see võimaldab paremini selgitada juhtimise mitmetähenduslikkust ja erilisust. Erinevad autorid on nimetatud küsimust käsitlenud erinevalt, mistõttu kõiki seisukohti on praktiliselt võimatu käesoleva
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Iganädalaste kohtumiste juures ei ole midagi erilist. Kohtumised võivad olla tuntud tavad võivad olla teistsugused). sagedasemad või harvemad olenevalt vajadusest ja tööst, mida kliendid seanssidevahelisel ajal iseendaga teevad. 1. Nõustamine toimub kindlas ajaraamis (sageli on seansi kestus 50 minutit) ja ajaline korraldus on üsna paindumatu. 8. On olemas väljaütlemata eeldused selle kohta, kui pikk on ,,heaks" nõustamiseks vajalik aeg
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside miimika pealiigutused kehaliigutused kuidas seistakse, istutakse, liigutakse
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
- Vajadused dialektiline materialism - ratsionaalsus ja filosoofia informatsioon - arengu tingimused - ajalugu ühiskonnateadused poliitiline ökonoomia - ühiskondlikud - ajalugu ajalooline materialism suhted - sotsioloogia jne. - ühiskonna struktuur ja ruum - ühiskondlik teaduslik kommunism mõjutamine poliitika ateism -suhte olemus Filosoofid Aristotelesest kuni Wittgensteinini on arvamusel, et teadmisel on kaks poolt: mõtteline ja füüsikaline, kus mõlemad mõjutavad seda, milleks teadmine kujuneb, samaaegselt mõjutades teineteist. Põhimõtteks on siinjuures, et inimene on ratsionaalne olend. 4 1. TEADUSTÖÖ ALUSED
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
