Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri
Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks on vajalik: ·kolooniate iseseisvumine ·arenenud riikide vaheline majanduslik koostöö ·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mid...
M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid
Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati uus elanikkond emamaadest või teistest kolooniatest. Nende hulka kuulusid Briti
Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik. Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse, sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast. 1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast põgenenud valget kolonisti. Euroopa tööstuse areng Kolooniakaubandus muutis kogu maailma kaubandust. Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele. Nõudluse rahuldamiseks loodi manufaktuure. Euroopa esimesed manufaktuurid olid luksuskaupade tootmiseks. Kolooniaajastul arenes kõige rohkem tekstiilitööstus. Ameerika puuvilla hakati töötlema Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal. Arvati, et Inglismaa jääb hätta sest sealsed inimesed olid jõukamad ja tööjõud kallim. See sundis inglasi välja mõtlema uusi masinaid ja uuendusi, mis vähendaksid tööliste arvu. Peale seda sai
.Posti1ndriustriaalne tootmisviis: 20. saj. teine pool. Arvutitehnika arenes, kosmosetehnika areng, tuumatehnika areng, uute sidevahendite kasutusele võtt- internet. Suurt tähelepanu pöörati teadusele ja põllumajandusele, kuid tööstus jäi tähelepanuta. Info ei ole enam eseme kujul. IT areng kiiresti.Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Suurbritannia ja Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas ja Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad
Sõdade eesmärke oli palju alates sellest, et palgasõdur tahtis raha, lõpetades sellega, et riigid tahtsid rohkem valdusi ja kolooniaid. Samas kui palgasõdurid tahtsid raha, teenisid aadlikud ohvitseridena ainult riigi teenimise nime, aga samas ei pidanud nad makse maksma. Sõdadega tahtsid riigid saada teiste riikide kolooniaid ja valdusi Euroopas, kuna kapitalismile oli see kasulik, kui sai tuua igasuguseid materjale sisse odavalt oma riigi kolooniatest või kaevandustest. Selline oli ka Seitsmeaastane sõda, kus Inglismaa vallutas Prantsusmaalt suure osa Prantsusmaa Põhja-Ameerika kolooniatest. 17-18 sajandil oli palju sõdu. Ühed tuntumad neist on Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), Põhjasõda (1700-1721), Hispaania pärilussõda (1701-1714) ja Seitsemeaastae sõda (1756-1763). Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad. Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid
tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6
ja surma sai 10 mil. Tohutud materiaalsed kaotused, elatustaseme langus Euroopas. Purustatud olid sajad linnad, külad, tehased, vabrikud, maa oli harimata, elatustase langes. Briti impeerium saavutas sai suurima osa asumaid. USA majanduslik ja poliitiline seisukord tugevnes, kuna Euroopa riigid olid talle võlgu. Itaalia astus nn. suurriikide hulka. Saksa kaotas suurriikide seisundi. Saksast sai vabariik. Saksamaa majanduslik ja poliitiline positsioon nõrgenes. Jäi ilma kõigist oma kolooniatest, pidi maksma reparatsioone. Austria-Ungari impeerium lagunes. Selle asemele tekkis, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Venemaast sai sotsialistlik riik. Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e.
*1865-keelustati orjus *mustanahalised said kodanikuõigused *mustanahalistele anti valimisõigused *Lõuna osariikides moodustati mustanahaliste vastu organisatsioone Kodusõja võitsid põhja osariigid. Iseseisvussõda 1775-1783 Miks? *peale 7-aastast sõda ei viidud Briti vägesid Ameerikast välja, vaid 10 000 sõdurit majutati elanike juurde *Briti võimud hakkasid nõudma makse *suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga *templimaksuseadus 1765-eraldi maks ametlikele dokumentidele ja ametnikele *Bostoni teejoomine-tee loopimine merre laevalt, mis saabus Inglismaa Indiast Tulemused? *uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid e USA *esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu - Kontinentaalkongress. *1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni - riikide liidu. *1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust
1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis
Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas.
majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine). Orjakaubanduse algus (Aafrikast orjad Ameerikasse). 3 sajandi jooksul u 12 miljonit orja. Koloniaalimpeeriumid Koloniaalimpeerium: riik, millele kuulub teisi, vallutatud alasid. Portugal, Hispaania, Holland, Inglismaa Kolooniatest saadi toorained. Kolooniates oli võimalik odavalt toota tänu odavale tööjõule. Suhkru ja puuvilla kasvatamine kolooniates. Kolooniate kasv tänu rahvastiku liigsest arvust ja usulisest tagakiusamisest tingitud sisserändele.
talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend
erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje
Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D
KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid,
erinevatest ainetest. KUNST 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk. Maalikunstis kujutati palju pilte piiblist. Hoonete fassaade hakati ehitama astmeliselt ja kaarekujuliselt. Barokist kujunes välja rokokostiil. Inspiratsiooni saadi loodusest. Hakati eelistama heledaid värve ja tapeete. 18. saj. teisel poolel tekkis klassitsism. Hakati tegema sambaid ja triumfikaari. Inspiratsiooni saadi Vana-Roomast. KAUBANDUS JA TÖÖSTUS Kolooniatest hakati sisse tooma uusi kaupu: kohv, vüetsid, tee. Hakati rajama manufaktuure. Hakati kaupu rohkem välja müüma kui sisse ostma. SÕJANDUS Tekkisid tulirelvad. Tuli uus rivikorraldus: oli vähem ridu ja ühes reas oli rohkem mehi. Hakati pidama palgasõdureid. Enam ei tassitud toitu kodust kaasa vaid hakati muretsema kohapealt. VARAUUSAEGNE RIIK Olid rahvus riigid ja killustunud riigid. Tekkis absolutism.
(mida tumedam, seda suurem kõrbestumisoht) Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest) Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t)
Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid aga ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele.
Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud.
kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika · Kolooniate iseseisvumine Inglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika: · Riigikord parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. Tegemist oli Venemaa ja saksamaa vahelise majandusliku koostööleppega. Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.
4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje; 5. orje peab registreeritama ja 6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta. Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes Teine Itaalia-Etioopia sõda. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest Eritreast ja Itaalia Somaalimaalt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas Vittorio Emanuele III kuulutati varsti pärast seda Abessiina keisriks. Küsimused 1. Mis on Etioopia riigikeel? 2. Millest koosneb maastik? 3. Milline oli 30-päevase sõja tagajärg? 4. Milllega oli seotud Iyasu II? 5. Millise ettepaneku tõi Rahvasteliidu komisjon keisrile?
Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
Nn saaba perioodist sai alguse legend ,mille sisuks on,et Etioopia valitsejadünastia põlvnes kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I (valitsus aeg 1930- 1974) pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Etioopia riigi paiknevus(http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationEthiopia.svg) Aksumi kultuuri eripära 1.-2. sajandil pKr kujunes Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest Aksumi riik. Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses etendas tähtsat rolli Aksumi riigi soodne asend,mistõttu muutus Aksuumi riik avatuks eri kultuuride mõjudele. Ehituskunst arenes eriti jõudsalt , mis sai mõjutusi süüria ,india ja kõige rohkem araabia arhitektuurilt. Hiigeltemplid,paleed jt riigi pealinna tähtsad hooned olid ehitatud massiivsetest kiviplokkidest lupja kasutamat.Kivisteelid on Aksumi ehituskunsti iseloomulikemad
Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama.
alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema
Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku,
1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati hakkas rahvale väga meeldima. Ajapikku kujunesid välja ka erinevad žanrid, mis on tänapäevanigi kasutuses, tragöödia ja komöödia. c
Elsass Lotring antakse tagasi Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, Saarimaa jääb viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu haldustesse, loodi Poola koridor, mis jaotab Saksamaa kaheks, loodi ka Danzigi vabalinn. 3) Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad. 4) Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri. 5) Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest 6) Tal keelati omada raskerelvastust 7) Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv. Miks nimetatakse seda diktaadiks? Saksamaad ei võetud Rahvasteliitu, sest pidi esialgu tasuma reparatsioone, kohustus maksta reparatsioonimakse, sõjasüüdlaseks kuulutamine, võimalus omada vaid 100 000 vabatahtlikku sõdurit, Saksamaa ei omanud mingisugust sõnaõigust ja pidi alluma.
algul Põhjariigid omavahel (masinad, seadmed, tehnoloogia) Põhjariigid ja Lõunariigid (P masinad, seadmed , esmatarbekaup. L tooraine, puuviljad jne) 8. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 1) kodusõjad, 2) Industrialiseerumine , kas iseseisev või sõltuv. 3) Emamaad olid siirdunud postindustriaalsesse majandusse, seetõttu ei olnud huvitatud kolooniatest. 9. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused.
AJALUGU KT nr 2 1. Olukord pärast sõda, USA,Saksamaa. USA liitus sõjaga lõpus, aga oli terve sõja aja atandile varustust müünud ja sellega tugevaks saanud. Samuti olid Prantsusmaa ja Britid USAle palju võlgu. USA tõi sõda esiplaanile, sai selgeks et USA on tõusev suurvõim. Saksamaa oli aga sõja kaotanud ilma et tema territooriumile ükski vastane oleks astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide
paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad. Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. 2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918 3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu. Teised rinded – Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa 4)Mis uued riigid tekivad
B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD Selgitus: Soov oli maa ümber jagada Võitja: astus sõjast varem välja. E) Itaalia Hinnang: KAOTAJA Selgitus: Jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest 2. Iseloomusta sõjajärgset majanduselu kolme näitega. 1) Antandi riikidele makstavad repratsioonid. 2) Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas. 3) Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda. 3. Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega. 1) Kasvasid sotsiaalsed probleemid. 2) Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri(vist) 3) Raha kaotas oma väärtuse. 4
alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka
kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis.
pöörati tähelepanu olmekaupade tootmisele ning lubati ka välismaiste ärimeeste tegutsemist. Kommunistlik partei säilitas oma kontrolli ühiskonna üle. 8. Kuidas muutus kolooniate olukord 20.sajandi jookusul? I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega. I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid
sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus
püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda
nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno
Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele
Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver
Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Seejuures levis industrialiseerumine kolooniates ainult niipalju, kuivõrd seda oli vaja Euroopas paiknevatele firmadele. Kõiges muus jäi püsima agraarajastu majandus. Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni. 16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailmamajandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest veeti emamaale peamiselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. 19 sajandil, kui aktiivse majandustegevuse tulemusena olid Euroopa loodusvarad lõpukorral, hakati koloniaalvaldustest emamaale vedama metallimaake ja mitmesuguseid muid loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada
Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil. Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka. 4 Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes. Ebasobivad võistlejad kõrvaldati konkurentsist, edasjõudnud aga treenisid veel kuu aega kohtunike käe all. Sportimine toimus tava kohaselt alasti. (Seetõttu
annaabi.ee 
