Kaubandus ja tööstus (0)

Uued kaubad
Kolooniatest hakati Euroopasse vedama uusi kaupu, mis muutsid inimeste elujärge. Aasiast toodi vürtse (pipar, kaneel ,ingver jm), mis olid keskajal jõudnud vaid ülikute lauale. Eriti populaarseks sai kohv. 1645. aastal avati esimene kohvik Veneetsias. 30 aastat hiljem tegutses inglismaal juba üle 3000 kohviku . Aasiast imporditi Europasse veel siidi ning puuvillast riiet.
Aasia kaupu tootsid ja müüsid eurooplastele kohalikud elanikud, Ameerika kolooniates polnud midagi osta ja europlased hakkasid ise kaupade massitootmist korraldama . Oluliseks kaubaartikliks kujunes suhkur. Seda toodeti Brasiili ja Kariibi mere saarte suurtes suhkrurooistandustes. Suhkru tootmine oli nii tulus et üks Kariibi mere saar oli väärtuslikum kui terve Kanada. Ameerikast toodi veel puuvilla ja tubakat .
 
Orjakaubandus
Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsiliseks tööks paremini kui indiaanlased . Lääne_Aafrikast hakati orje Ameerikasse vedama. Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17 sajandil liitusid ka inglased , hollandlased ja prantslased .
Euroopast viidi Aafrikasse tööstustoodangut, mis vahetati seal Orjade vastu. Orjade hankimisega tegelesid kohalikud sõjapealikud. Orjad veeti laevade trümmides Ameerikasse ja müüdi seal valgetele.
18. sajandi jooksul veeti nii Aafrikast ligikaudu 6 miljonit orja, kellest umbes 10% hukkus meresõidu ajal. Euroopa kirjamehed protesteerisid selle vastu ja 18. sajandil hakkasid ka orjad oma vabaduse eest võitlema. 1791. aastal õnnestus orjadel võtta võim Prantuses koloonias, kus kuulutati välja Haiiti vabariik. 19. sajandil keelati orjakaubandus.
Merkantilism
Riikide rikkuse allikaks hakati pidama kaubandust. Seda teooriat nimetati merkandilismiks. Kui riigist veetakse rohkem kaupu välja kui sisse koguneb riiki raha. Positiivsele kaubandusbilansile sai kaasa aidata see, et keelati osa välismaalaste kaupade sissevedu.
18. sajandil hakati merkatilismi kritiseerima. Vabakaubanduse pooldajad väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest.
Kaubakompaniid
Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis.  17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland . Kaubandust ei organiseerinud riik  vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise  monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik . Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse , sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast .  1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast põgenenud valget kolonisti.
Euroopa tööstuse areng
Kolooniakaubandus muutis kogu maailma kaubandust.  Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele. Nõudluse rahuldamiseks loodi manufaktuure. Euroopa esimesed manufaktuurid olid luksuskaupade tootmiseks. Kolooniaajastul arenes kõige rohkem tekstiilitööstus. Ameerika puuvilla hakati töötlema Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal. Arvati, et Inglismaa jääb hätta sest sealsed  inimesed olid jõukamad ja tööjõud kallim. See sundis inglasi välja mõtlema uusi masinaid ja uuendusi , mis vähendaksid tööliste arvu. Peale seda sai Manchesterist ja Birminghamist Euroopa suurimad tööstuskeskused.