Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA teke (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

USA teke
Arutlus
Kaija Põder 10. Klass
Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased , prantslased , hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad , algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid , kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult
USA teke #1 USA teke #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oinkoink Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pptx

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad ­ konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seit

Ajalugu
thumbnail
14
pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

tööstusriigiks Kodusõjale järgnes majandusliku tõusu aeg, eelduseks kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud Kiiresti võeti kasutusele maailmas avastatud tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg, sest linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupu poest Puudusid suured sõjalised kulutused, sest polnud vaenlasi, kes võinuks riiki ohustada 1890.aastatel muutusid Ühendriigid maailma juhtivaks tööstusriigiks Kaasnes monopolide ­ suurettevõtete ehk trustide teke, milles olid ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine Kiire linnastumine: väikestest küladest said linnad, linnad omakorda kasvasid suurlinnadeks Suureks probleemiks kujunes korterikitsikus ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine Enamasti puudusid linnades kanalisatsioon ja veevärk, mis põhjustas haiguste ning epideemiate levikut

Ajalugu
thumbnail
3
doc

USA sünd

Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia ­ Carolina- idaranniku lõunaossa. Ameerikasse asus

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

Ajaloo seminar: Ameerika Ühendriigid

1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselan

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Paragrahv 11,20-22 kokkuvõte

Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvast

Ajalugu
thumbnail
6
docx

USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Ajalugu ­ Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või n?

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Nimetu

Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad

Kategoriseerimata
thumbnail
9
docx

Arvestuslik töö - Uusaeg

UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korr

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun