USA teke (0)

USA teke
Arutlus
Kaija Põder 10. Klass
Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased , prantslased , hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad , algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid , kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel.
Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas.
London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate arengut, sest kolonistide kasvav jõukus oli Londonile pinnuks silmas. Mida nõrgemaks jäi suhe Inglismaaga, seda rohkem hakkasid inimesed tundma end ameeriklastena ning ei suutnud enam taluda Inglise valitsuse poliitikat. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu sõjaga alla suruda, kuid see ei õnnestunud ja 1776 aastal 4 juulil võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Uus riik sai nimeks Ameerika ühendriigid. Tehti põhiseadus, mis üldjoontes on jäänud samaks.
Kuigi ameeriklased sõdisid Inglaste vastu, kellel oli ohtralt sõjavarustust ja ka väljaõpetatud sõdureid, siis ameeriklasetel oli vaid väljaõpetamata sõdurid ning tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Kuid ameeriklased võitlesid oma maa ja oma vabaduse eest, ning võitsid. Nad pidid siiski oma algse strateegia vahetama indiaanlaste strateegia vastu, sest nii oli kaotused väiksemad kui vastaspoolel. Tuleks ka arvestada prantslaste toetusega ameerikale, ilma nendeta nad ilmselt hakkama poleks saanud. Prantsusmaa saatis ameerikasse oma abiväed ning Prantsusmaa laevastik oli sõjaliselt üle Brittide laevastikust. Kuid 1781 sundisid ameeriklased Ingise vägesi kapituleerima. 1783. Aastaö sõlmitud rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
Sündmus on minu arust väga tähtis, sest ilma vaba Ameerikata, ei oleks meil sellist julgeolekut nagu meil on praegu ja majandus ei oleks ilmselt sama arenenud.