Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helisnomm00
Õppematerjali autor
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad.
Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus
loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega
tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega
Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed
kinnitumise. Hüdrofiilne plekk laguneb vees lihtsalt ära. Disperssete süsteenmide (kolloidsüsteemide) optilised omadused. · Optiliste meetmetega on võimalik määrata osakeste suurust ja kuju. · Dispersse faasi murdumisnäitaja erinvkeskkonna omast. · Toimub valguse murdumine, peegeldumine, neeldumine · Kui tegemist tõelise lahusega, siis valgus läbib selle · Kui pimedas ruumis juhtub tundmatule lahusele valgusväli ja kui külje peale pole midagi näha- kolloidlahus · Kui lainepikkus kasvab, seda vähem valgus hajub · Mida lühem lainepikkus, seda rohkem hõljub- opolestsents · Urides hajunud valgust võimlaik kindlaks teha osakeste suurust ja kuju · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline kolloidlahuse kontsentratsiooniga · Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline -e 4-astmega. · Taeva ja mere sinine värvus on tõendiks, et seal on kolloidosakesi. Päikese loojumisel
avaldub kujul m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) Kirjeldame kontsentratsiooni muutust ruutkeskmise nihke ulatuses: siit c1- c2 = -dc/dx selle paigutamisel võrrandisse m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) saame Viimase võrdlemisel Ficki seadusest tuletatud avaldisega m =- sD t, eeldusel et S=1: millest saame ruutkeskmise hälbe = . See on difusiooni sügavus. -difusiooni aeg 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. Kolloidlahused ei erine oma molekulaar-kineetilistelt omadustelt tõelistest lahustest.Kolloidlahustele rakendatakse van't Hoffi võrrandit: d= RTdc. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid