Kolloid mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Kolloidlahus – pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 – 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon – pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus.

Keemia põhimõisted

0

Kolloidosakene on küllalt keeruka ehitusega, koosnedes paljudest ioonidest (molekulidest, aatomitest). Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi.

Füüsikaline keemia

0

Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Kolloidlahus – on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega.

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Kolloidlahus - kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.

Lahused

0

Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed.

Füüsikaline keemia

1

Kolloid on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad 61. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). 70. Vee ioonkorrutis.

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

0

Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks, aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks.

MULLATEADUSE I KT

0

Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad.

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

0

Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.

Maaviljeluse konspekt eksamiks

0

Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed.

Üldkeemia konspekt

0

Kolloidlahus - vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu

Aerosool

0

Kolloidid - osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm Jaotus:  Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus  Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

0

Kolloidosmootseks e. onkootseks pms kiirenemine, viitab haigusele: muutused ja nende diagnostiline seda ei sisalda, • surm, kui 30-50% verest väljub rõhuks (25 mm Hg; on oluline aneemiad, nakkus- ja väärtus.

Füsioloogia kordamise vastused

0

Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad.

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett.

Maaviljeluse konspekt

0

Kolloidid – koosnevad ühest või enamast mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas

Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine.

0

Kolloidne suspensioon - osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida.

Analüütline keemia eksami abimaterjal vol2

0

Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides.

Meditsiinilise keemia arvestus

0

Kolloidlahuste püsivus – kineetiline ja agregatiivne Kolloidlahuste püsivus on kolloidlahuste võime säilitada oma olekut s.t. dispergeerimisastet (ei lähe lahuseks ega

Kolloidkeemia

0

Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele.

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

0

Kolloidlahused - erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad.

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

0

Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse.

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

0

Kolloidlahuste füüsikalised - keemilised omadused Valgushajumine, kolloidlahusest läbi juhitud valgus-kiirtekimbu tee lahuses on näha heleda koonusena.

Üldkeemia EKSAM 2009

0

Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.

Keemia eksami spikker

0

Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises.

Keskkonnakeemia

0

Kolloidide mõõtmed on 0,0002 – 0,000001 mm. Savipinnaste segamisel veega kolloidid ei setti, vaid jäävad vabalt vette hõljuma.

Kontrolltöö "Ehitusgeoloogia vesirajatistele"

0

Kolloidlahused – erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad.

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

0

Kolloidlahus on heterogeenne Cu 2 + +2e= Cu 0 (katoodil-redutseerumine) entalpia muutus miinus temperatuur korda entalpia.

Keemia eksami spikker

0

Kolloidide klassifikatsioon - GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

0

Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena.

Mullateaduse alused

0

Kolloidlahused on praktiliselt kõik elusorganismides olevad vedelikud, ka suur osa looduses olevaid lahuseid jne.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Kolloidlahus on heterogeenne süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud faaside vahelise pinnaga.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Kolloidlahused - • Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida voib iseloomustada kui heterogeenset

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

0

Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid.

Mullateaduse üldosa

0

Kolloidlahus – Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool.

Mõisted

0

Kolloidlahus - vedelik (süsteem), milles pihusunud aine osakesed on suurusega 10-7-10-5 cm.

Keemia põhimõisted

0

Kolloidosakestest on jämedispergeeritud süsteemide osakesed nähtavad tavalises mikroskoobis.

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

0

Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5

Keemia lahused, lahuste omadused

0

Kolloidained – fükolloidid, mida võib leiduda nii rakukestas kui karakuvaheruumides.

Punavetiktaimed

0

Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased.

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks

0

Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm.

Põhikooli keemia üldine kordamine

0

Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel.

Analüütline keemia praks vol2

0

Kolloidlahused – e. pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed.

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

0

Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille δ on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10-

Füüsikaline keemia-laborite kaitsmine

0

Kolloidlahused - Heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased.

Keemia eksami vastused

0

Kolloidlahus - heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased

Üldkeemia eksam 11/12

0

Kolloidlahus – pihus, milles aineosakesed on mõõtmetega 10-5 – 10-7cm

Lahused

0

Kolloidlahused – lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest.

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

0

Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine.

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

0

Kolloidid - läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha.

Pihused

0

Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv.

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

0

Kolloidide vananemine - soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks.

Mullateadus

0

Kolloidlahustel on osakeste laengust tingitude elektrilised omadused.

Keemia eksami spikker

0

Kolloidlahus - süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Kolloidlahusel on osakeste laengust tingitud elektrilised omadused.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Kolloidid 1 - 250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) • molekul - 1 nm

Mineraloogia kontrolltöö

0

Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas.

Füüsikaline keemia

0

Kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast.

Keskkonnakeemia

0

Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele.

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

0

Kolloidsüsteem on suhteliselt püsiv, settimine takistatud.

Veemajanduse konspekt

-1

Kolloidosakene on küllaltki keerulise ehitusega osakene: tuum moodustab kolloidosakese põhilise massi. Aatomite või molekulide üldine arv tuumas sõltub sooli dispersiooniastmest, molekulide ja aatomite mõõtmetest ja võib ulatuda mitme miljonini.

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

0

Kolloidosmootne e. onkootne rõhk ja selle tähtsus.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Kolloidosakesed – 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers.

Keskkonnakeemia

0

Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad savimullad.

Mullateaduste kokkuvõte

0

Kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest.

Valgud

0

Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid.

Keskkonnakeemia

0

Kolloid - ja keskkonnakeemia õppetool

Värvaine adsorptsiooni uurimine aktiivsöel

0

Kolloid - ja kristalsed suspensioonid.

Eksami kordamine

0

Kolloidne süsteem – osakeste suurus 1-1000nm

Konspekt!

0

Kolloidlahus - näiliselt ühtalne segu.

Aine lahustumine

0

Kolloidsüsteemid - savid, värvid, lakid.

Keemia ja materjaliõpetus

-1

Kolloidlahus – (ühelt poolt tõeliste lahuste ning teiselt poolt emulsioonide, suspensioonide ja aerosoolide vahel); kolloidosakesi sisaldav lahus, nad on molekulide kogum mõõtmetega 10-5-10-

Keemia riigieksami põhimõisted

-1

Kolloidsed emulsioonid on püsivad, mis tähendab et üks faas püsib hajutatult teises faasis üle aja. Mitte-kolloidsed emulsioonid on ebastaiiblsed ja kalduvad eralduma üksteisest, moodustamaks kihte.

Emulsioon

-2

Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on suuremad kui aatomid, molekulid ja ioonid, kuid väiksema läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade.

Keemia alused konspekt

-2

Kolloid - osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast.

Valgud

-3

Kolloidosmootne rõhk – osa vereplasma osmootsest rõhust, mis on põhjustatud kolloidsete ainete (valkude) poolt.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti