Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte - Vabadusest - John Stuart Mill". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühiskonnal, puuduta, individuaalsus, väited, karistada, kahjulikke, üksikisik, tegude, iseenese, stuart, uurimisprobleem, üksikisikule, põhiväide, niikaua, tegusid, heaoluga, vaatlen, väidan, kontrollile, ?vaevalt, vist, doktriin, noortest, fikseerida, kohut, asuda, arutama, kohuse, sunni, kaudselt, valikuvabadus, veenda, karistamise, haridaKust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest.
Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil. Inimesed väidetavalt kalkuleerivad pidevalt, kas üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu. Teooria sisu on, et head ja halba tehakse mingi kindla eesmärgi nimel. John Stuart Mill leidis, et mõnutunne on ähmane asi pole mõõdetav. Mõnu kvantiteedi asemel peaks olema kvaliteet. Tuleb eelistada kergemaid naudinguid madalamatest. Kõige olulisem on selles ühiskonna kasu, sest see peab olema kasulik võimalikult suurele inimhulgale. Naudingu suurust saab välja arvestada tugevuse, kestuse, kindluse, läheduse, viljakuse, rikkumatuse ja ulatuse kaudu. Tuleb välja arvestada, mis tulemuse annab mingisugune tegu.
Teoloogia oli Platonile osa poliitikateadusest, mis õpetas vähemusele, kuidas valitseda enamust. Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis,
Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna. Sarnaselt eeskostega peab riigi valitsemine teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest. Karistada tuleb riigi huvides mitte karistaja huvides. Karistus ei tohi olla suurem süüst. Soove järgivais oludes tuleks vältida kõrkust, upsakust ja ülbust. Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta
Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees.
skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage mõni olukord, kus moraal ei toimi ! Moraal kaitseb neid väärtusi, mida me peame tähtsaks. Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks. Moaali on vaja, sest see juhib meie tegusid nii, et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimest ja loomade heaolu, omistada tegude eest vastutust. Funktsioonid: Aitab hoida ühiskonda koos Vähendada inimkonna kannatusi Aitab kaasa inimkonna õitsengule Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd N: olukord, kus moraal ei toimi on abort. Naine tahab teha aborti, sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole
PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a
kui väljas ei ole just suure au huvid) · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide · Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetletuse) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust · Kristus variseridest: "Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus
valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Autor räägib veel oma päritolust. Ta peab end puhtvereliseks sakslaseks, kuigi tema vanemad on poolakad. Oma reisidel on teda ennekõike poolakaks peetud, kui sakslaseks. Mil sündis tema isa, oli tema vanaema veel väga suur Napoleoni austaja. Tema isa oli olnud õpetaja neljale printsessile. Ta sündis sügavat austust preisi kuninga vastu, kelle järgi sai autor ka nime. Seitse aastat õpetas ta kreeka keelt ühes pedagoogiumis viimase klassi õpilastele. Need, kes olid laiskvorstid, said karistada. Samas peab autor kaastundlikkust suureks vooruseks. Nendel inimestel on annet peita ära oma häbi, teatud asjaolude sunnil suudavad nad oma saatust muuta. Tema arvates on kõige suurem vasturääkivus siis, kui vaikitakse. Autor räägib veel, mida tähendab tema jaoks haige olemine. Tema arvates on see üks salaviha liike. Et haigust ravida on mitte midagi vastu võtta. See pärsib tervist väga, mis võib muutuda ka eluohtlikuks. Viha, mis sündis nõrkusest, kahjustab eelkõige nõrka ise
orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetluse) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Variserid, kes end ise ülendavad, ei ole imetlemist väärt. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquino Thomas lepitas au ja kristliku alanduse. Pühakud peavad end väärituks kõiges, välja arvatud Jumala armus. Vääritus pattude
Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi: 1) mõistlik võim mis tõuseb uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid. 2) traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse. 3) karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest. 32) Sotsiaalse võimu vormid Collinsi ja Raveni järgi. 1) Tasuvõim võim anda ühes või teises vormis hüvitusi. 2) Sunnivõim võim karistada 3) Referentsvõim ehk osutusvõim võim, mis on saadud tänu sellele, et teised soovivad end antud isikuga samastada. 4) Ekspertvõim võim, mis tuleneb inimeste suuremast asjakohasemast teadmisest (teistega võrreldes). 5) Seaduslik võim mis on isikule teiste poolt antud ametikoha või teiste sotsiaalsete normide tõttu. 6) Informatsiooniline võim võim, mis põhineb teatud informatsiooni omamisel või teadmisel. 33) Tõhusa grupiliidri omadused.
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja ee
2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner
teada, nagu on selge filosoofi ([ Aristotelese]) Metafüüsika 4. raamatust [peatükk 6] ja Teise analüütika 1. raamatust tõestamise algprintsiipide kohta. Aga mõelda vastupidi sellele, et Jumal on, on võimalik, nagu on näha Psalmist 53[:2]: Meeletu ütleb oma südames: "Jumalat ei ole!" Järelikult see, et Jumal on, ei ole iseenesest teada. Ia q. 2 a. 1 co. Vastan: peab ütlema, et miski võib olla iseenesest teada kaheti, üht moodi iseenese poolest ja mitte meie suhtes; teist moodi iseenese poolest ja meie suhtes. Sest mingi propositsioon on seetõttu iseenesest teada, et predikaat sisaldub subjekti logoses, nagu näiteks inimene on elukas, sest elukas on ju inimese logoses. Järelikult kui predikaadi ja subjekti kohta on kõigile teada, mis see on, siis see propositsioon on kõigile iseenesest teada, nagu on ilmne tõestamise algprintsiipide puhul, mille terminid on midagi [inimestele] ühist, mis ei ole kellelegi
positiivselt. Selle distsipliini arendamiseks peab juhtkond tegelema süsteemi kõigi osadega. Parandav, korrektiivne distsipliin – reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpilised on distsiplinaarkaristused – hoitused või töölt eemaldamine, mille eesmärgiks on parandada normide rikkujat, hoiatada teisi analoogse rikkumise eest, soodustada püsivate rühmastandardite kujunemist. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist. Progresseeruv distsipliin – korduvate rikkumiste korral järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda võimalus parandada oma käitumist. Rikkumise korral järgneb suuline või kirjalik hoiatus, töö juurest eemaldamine, teisele tööle üleviimine ja vallandamine, kui see on vältimatu. Karistus peab vastama õigusrikkumisele. Ja töötaja vallandamine peab toimuma seaduslikel alustel. 22.Konfliktid tööl
hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üödine kasu. · tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale · teerajajad antiikajal Sophoklese "Antigone"; aluse panid 18saj F. Hutcheson, D Hume, A Smith · Hutcheson: "Suurim õnn suurimale hulgale" · Jeremy Bentham: o Huvid pigem praktilised kui teoreetilised o Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu o Tegude hüveteguri mõõtmine · John Stuart Mill o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus) o Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid
· Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid viivad meid õnneni. Vabaduse idee mõisteti nii, et ollakse vaba, kui riik ei sega privaatelu
tegutseda Õiged seadumused kindlad, mõõdukad käitumisviisid Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes õiglus täielik loomutäius teiste suhtes eneseväärikas on see, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud f vabariiklase aust riigimees peab valima aktiivse pol. elu au põhineb voorusel aust endast ei tohi hoolida tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust esimene kristlik voorus on enesealandamine pühakud peavad end väärituks kõiges, v.a. jumala arm jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod kui pühakule osutatakse au, võtab ta selle vastu, viidates jumalale, muus osas ta sellest ei hooli Feodaalne au au on vabade meeste atribuut au legitimeerib nende kõrgemat staatust saab alguse vallutustega algselt au aluseks füüs
psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada.
moodustavat süsteemi, vaid igaühe esialgset piiratamatu vabadust. Igaüks võis sea kasutada suvaliste meelepäraste eesmärkide saavutamiseks, kasutades sealjuures suvalisi vahendeid.. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90]. Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma piiratamatu vabadust ära kasutada iseenese omakasulisteks eesmärkides. Ühiskonna loomulikus olukorras olevat loomulik ka teiste tapmine. Inimese sai piirata üksnes tema enese jõu puudus või kellegi teise suurem jõud. Niisiis allusid inimesed üksnes loodusseadustele. Selline loomulik olukord koos kõigi sõjaga kõikide vastu (bellum omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal)
auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4 tegude tegemine see tuleb lõppkokkuvõttes ka talle endale rohkem kasuks, võrreldes auahnuse ja kuulsusejanuga (gloria taotlemine). Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Negatiivseks näiteks toob Caesari: tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada enda au. 13. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab
epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal
annaabi.ee 
