Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde.
Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga,
Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool
· Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus. Ained läbivad rakumembraani: Ülesandeks: eraldada raku sise- ja väliskeskkond, kaitse, ainevahetus. Membraan reguleerib vee liikumist, vaatab et vett liiga palju ei oleks. Koosneb:Fosfolipiidid-glütserool, fosfaatrühm ja 2 rasvhappejääki. · Tsütoplasmavõrgustik
a)proakrüoodid ehk eeltuumsed-puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle nt.bakterid. b)eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas,ainus- ja hulkraksed organismid nt-,taime-,looma.-seene.-protistirakud. Rakutuuma ehitus. Tavaliselt ümar,ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid,tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakumembraani funktsioonid.Kontrollib kõike,mis siseneb ja väljub rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks. Ülesanded a)mitokonder-toimub raku hingamine st. Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b) lüsosüümid surnud ja pino-ja fagotsütoos(ainuraksete toitumine)Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral.(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt
On pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik – kanalite ehk torude süsteem, mida mööda ained liiguvad. Membraaniga. Siledapinnaline: lipiidide, süsivesikute süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises. Karedapinnaline: ribosoomid, valkude süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Golgi kompleks – siin saavad valgud oma kõrgemat järku struktuurid (valkude kokkupakkimine) Osaleb rakumembraani moodustamises. Membraaniga. Koondab endasse valke ja töötleb neid. Lüsosoom – sisaldavad lagundavaid ensüüme. (põieke) muudab kahjutuks rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga. Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4
Nt: kui laps õpib jalgrattaga sõitma, siis peab ta meeles, kuidas koordineerida käte ja jalgade tööd ja kuidas samal ajal keha tasakaalus hoida ning ette vaadata ja mitte kukkuda või kellelegi/millelegi otsa sõita. Harjutamise tulemusena muutub osa tegevusi automaatseks see vabastab vajadustest kõigi liigutuste peale mõelda, võimaldades täpsemalt ümbrust jälgida. Känkimine informatsiooni "kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada. Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile teiste meenutamiseni
maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus. Känkideks vöivad olla nii numbrid, sõnad ning lühendid. Põhimõtteliselt näeb känkimine välja nii, et inimene jaotab suurema infohulga väiksemateks ja lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Känke on inimene vöimeline meelde jätma 5-9, seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu
vajaduste rahuldamiseks, sest nendega arvestamatus võib sotsiaalseid ja emotsioonaalseid probleeme võimendada. · Aktseleleerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. · Eestis on vähemal või rohkemal määral kasutatud järgmisi aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe f) kõrgema taseme kursuste kuulamine g) väljatõstmine h) mitteformaalhariduslikud programmid · Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. · Renzulli jagab õppetöö rikastamise mitmeks tasemeks: I. tasemel tutvustatakse uudseid valdkondi II. tasemel toimub õpe huvigruppides III
24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte?
Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus: Koolitus Matkatehnika tutvustamine Ohutustehnika tutvustamine Reeglid Riiete vahetamine Varustuse jagamine Peale kanuumatka: Varustuse tagastamine Tagasiside andmine Riiete vahetamine Matkaasjade kokkupakkimine Kanuumatka pakkumise aadress: https://www.puhkaeestis.ee/et/kanuuga-kooraste-aheljarvistule-matk-toelisele- loodushuvilisele Kaardimaterjal Üldine marsruut Pühajärve matkarada 14km, mängitakse erinevaid mänge. Kekkose matkarada Kaardil märgitud sinisega – Kekkose matkarada. Raja pikkuseks 15km. 3. RISKIDE HINDAMINE JA ENNETAMINE Võimalikud riskid matkal Antud matkal on üsna palju riske, millega peaks enne alustamist arvestama. Kuna tegemist on
rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis? Kromosoomid pakitakse lahti
graafikale. Fotod ei ole eriti head. Logodeks, taustaks hea. - PNG portable network grapics. Loodi fotode kadudeta ülesriputamiseks veebi. Totab nii 8 kui 16 bitist RGBd. - JPEG joint photograpic experts group. Kadudega kokkupakitud pildiformaat. Toetab 8bitiseid RGB, CMYKi ja mustvalgeid fortosid. 51)Mida tähendab kadudeta kokkupakkimine lossless compression? Mida tähendab kadudega kokkupakkumine- lossy compression? - KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu, kuid osa infost läheb sealjuues kaduma. Nt. JPEG. - KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu ilma, et osa informatsiooni kaduma läheks. Nt.TIFF. -- PRAKTILISED ÜLESANDED:
pikaajaline mälu, ent säilunud lühiajaline mälu. Harva on ka vastupidi. Erineva unustamise efekti osas - vabal meenutamisel esinevad eri järjekorraefektid: esmasuse ja värskuse efekt. Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka
punkt on ribosoom. 9 Rakutuum Rakutuum on tavaliselt ümar, ning on ümbritsetud tuumaümbrisega (kaks membraani, milles on poorid). Rakutuum on täidetud plasmaga. Tuumas asuvad pärilikkusekandjad, ehk DNA ja RNA, ning valgud. Rakutuumad on näha ainult rakujagunemise ajal, millal toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakutuum kontrollib kõiki tegevusi/protsesse, mis toimuvad rakus. Rakutuumas toimub DNA reolikatsiion. Rakutuuma kõige olulisem osa taimerakus on kloroplasma. Tuumas asuvad tuumakesed, milles toimub DNA süntees ja ribosoomide koostamine. Rakutuum on mikroskoobiga vaadeldes kõige lihtsam ülesse leida. 10
(faagilaikudes võivad olla mõned rakud). 26. Kirjelda M13 elutsüklit. Faag M13 kinnitub raku F-piilile. Nakatumise ajal vabaneb kattevalgust DNA, mis siseneb rakku. Rakku sisenenud üheahelalisele DNA-le sünteesitakse komplementaarne ahel ning moodustub kaksikahelaline tsirkulaarne replikatiivne vorm (RF). Seejärel hakatakse RF-lt tegema üheahelalisi DNA molekule „veereva ratta“ mudeli järgi. Samal ajal sünteesitakse ka vajalikud kattevalgud. Edasi toimub partiklite kokkupakkimine raku periplasmas ja väljub. 27. Mõisted: Transduktsioon – faagide poolt vahendatud geneetilise informatsiooni ülekanne ühest rakust teise. Jaguneb üldine – suvalise geneetilise markeri suhtes (faag ei integreeru kromosoomi, lisaks peab DNA fragment sisaldama pac saiti ja olema ka suuruse poolest sobiv) ja spetsiifiline – ülekantavad geenid pärinevad kindlast kromosoomi alast, mis külgneb sinna insertseerunud profaagiga.
30 minutit , Abja Muusium 1 tund, lõunasöök Abja Mõisa pargis sinna minna jalutades 30.minutit. Lõke on valmis lõunasöökiks 2 tundi. Toimub grillimine. Abjaku küla kivikalmed 1.tund , Atika ohvrikivi 1.tund bussisõit kokku 30.min. 1.tund vabaaeg lõõgastumiseks. Õhtusöök kell 19.30 Mulgi kõrtsis. 2.päevHendrikhansu ,,Põrgu"paljand, Lopa paljand, Vaida paljand ja koobas. Aeg: Hommikusöök kell orienteeruvalt kell 9.00. Asjade kokkupakkimine 30.minutit ja tutvustus. Transport aeg 30.min. Lopa paljand aeg 1.tund. Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand bussisõit 30.min olemisaeg 1.tund tagasitulles Vaida paljand ja koobas, ajaks 1.tund bussisõit Abja-Paluoja 30.min. Lõunasöök Mulgi kõrtsis 1.tund. asjade bussi viimine ja päeva kokkuvõte ning reisate tagasiside. Kell 17.00 on kojusõit. Kell 21.00 Narva. Majutus toimub: Abja Õpilaskodu hostelis Hostelis on 22 tuba (2- kohalisi 9 tk, 3- kohalisi 9 tk, 4-kohalisi 4 tk)
+ + 12. Miks on Na /K pump vajalik? · Raku ruumala regulatsiooniks · pH regulatsiooniks · toitainete sisenemiseks rakku 13. Mis on kanalivalkude reguleerituse põhjusteks? Membraani potentsiaali muutumine, seostumine mitmete keemiliste ühenditega 14. Nimeta kaks protsessi, kus produtseeritakse ATPd Fotosüntees, hingamine 15. Mis on rakutsükkel? Ulatuslik DNA lahti- ja kokkupakkimine 16. Mis on C-väärtus? DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (~107-1011 bp) 17. Mida tähendab geenide segmenteeritus? Eksonite (transkribeeritakse RNA kujule) ja intronite (lõigatakse splaissingu tulemusel välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist
50. DNA struktuurtasemed: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed. Tertsiaarstruktuur: DNA kaksikspiraalse molekuli kokkupakkimine kromosoomiks. 51. RNA jaotus- tRNA - transport RNArRNA ribosoomi RNA mRNA informatsiooni RNA RNA ribonukleiinhape on päriliku info vahendaja DNA- lt valkudele. Teda nimetatakse ka molekulaarseks koopiamasinaks. 52. Geenide klassifikatsioon- Struktuurgeenid: transkribeeruvad andes mRNA või transleeruvad andes polüpeptiide. Transkribeeruvad, andes tRNA või rRNA.
11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline ülitihe kokkupakkimine, tagab valgu biofunktsiooni Kerajas-ellipsoidne (gloobul, globulaarsed valgud, enamus valke, kõik ensüümid) Niitjas (fibrill, fibrillaarsed valgud – kolageen, lihasvalgud) Baasinfo kokkupakkimiseks – primaarstruktuuris Kokkupakkimise protsessi osalevad Polüpeptiidahela seostusvalgud AH-jääkide R- rühmade vastastikused omavahelised toimed ja veemolekulidega (AH hüdrofiilsed rühmad
toimub ainevahetus. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Interfaas- periood kahe mitoosi (e. raku jagunemise) vahel. Aktiivselt tegutsemise aeg. Mitoos-jagunemine Interfaasi ajal on tuumas eristatav lahtikeerdunud kromosoomidest kromatiinaine, mis aub karüloplasmas. Karüloplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. tuumakesed (1) piirkond tuumas, kus toimub DNAlt RNA tootmine Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokkupakkimine. Muututvad valgusmikroskoobis nähtavaks. KROMOSOOMID Igal liigil on kindel arv kromosoome. DNA ja valgu (histoonid) molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse tunnused. · Koosneb kromotiididest sisaldab ühte DNA molekuli => ühest DNA molekulist koosneb kromosoom · kromatiin - lahti keerdunud kromosoomid, asuvad raku tuumas · igal liigil on kindel arv kromosoome (inimesel 46 kromosoomi, mis jagatakse 23
ribonukleotiididel kovalentne side · omavahel seondunud ribonukleotiidid tõmbavad lahtikeerdunud · peale sünteesi DNA keerub kokku · sünteesi lõpeta terminaatorala · DNA polümeraas lahkub · DNA jääb muutumatuks Päriliku info avaldumise etapid · transkriptsioon · mRNA töötlemine enne rakutuumast väljumist · translatsiooni aktiivsus · polüpeptiidi kokkupakkimine valguks · valgu aktiivsuse mõjutamine vastavate molekulide abil GENEETILINE KOOD molekulaarbioloogia süsteem, mille alusel kodeerivad kolm RNA nukleotiidi ühte aminohapet valgumolekulis · universaalne rakkudes ühesugune 7 · ühetähenduslik üks koodon, üks konkreetne aminohape · mittekattuv · sünonüümne
oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid.
Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega Kordamine, kordamine, kordamine Mehhaaniline kordamine- lühimälu Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus ( 1850-1909) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad Anne-Ly Padrik HT-16 APJUSENO kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika
ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas) d. Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed), nahk (keratiin) e. Varu (varuamiinohapped, ) f. Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed) (edastavad informatsiooni nt hormoonid, suhteliselt väiekese molekuliga, ) g. Retseptor h. Transport (membraanis, hemoglobiin) 2 Struktuur a. Primaarne: aminohapped b. Sekundaarne: heeliks, vesiniksidemed c. Tertsiaarne: kokkupakkimine: S-S sillad (Cys) d. Kvarternaarne: erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin: 2 - ja 2 - ahelat + igas heem rauaga) e. Koensüüm, kofaktor, aktivaator 4 Üldbioloogia. 1.-2. 3 Denaturaliseerumine a. Pöörduv (re-) pöördumatu b. Prioonid 4 Ensüümid a. Langetavad energeetilist barjääri b. Substraadispetsiifilised c. Aktiivtsenter
näe ja mis sulandub tausta. 3. Tooge näiteid, mil taju jääb oma ülesandega kimpu. Nt. kui kaks identset halli ruutu ümbritseda eri värvide ja tumedustega. Mälu 1. Nimetage tõendeid, mille põhjal saab üsna kindlalt väita, et on olemas mitut liiki mälu? Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi
Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem
Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem. ER valendikus töötavad
selles struktuuris kehalise treenigu puhul oodata ei ole. 14. Membraani kahjustused lihastööl : Tekitavad hilinenud lihasvalulikkuse sündroomi. Sarkolemmi kahjustuse tõttu raku membraani läbilaskuvus suureneb, lihasrakule omased valgud ja ained pääsevad vereringesse, teised ained, nt kaltsium, sisenevad rakku tavapärasest enam. Raku normaalne elutegevus on häiritud. 15.Golgi kompleks- rakus sünteesitavate ainete kokkupakkimine toimub Golgi kompleksis. 16. Lüsosoomid- rakuorganellid, milles lõhustatakse rakule ebavajalikke aineid. Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks, mida rakk saab kasutada. Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas, mis lagundab H2O2 veeks ja hapikuks. 17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Raku erutuvust
Köitvus; Aktivatsiooniaste. Kordamiste arv ja omandamise metoodika Kohad; Assotsiatsioonid. Materjali hulk ja iseloom Nt känkimine- töömälus olevate materjalide ümberorganiseerimine, ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu.
Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik
moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod · Klassikursusest ülehüppamine. Eestis on suhteliselt harv nähtus, mujal populaarne · Ainekava ,,kokkupakkimine". Õppekava läbimine ettenähtust kiiremini, peamiselt praktiseeritakse üksikute ainete kaupa · Kõrgema taseme kursuste kuulamine. Võtta osa vanemate klasside tundidest või võtta valikursusi väljastpoolt ülikooli. TÜ Teaduskooli, TLÜ Õpilasakadeemia ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursused Abistamise võimalusi 2 · Integreeritud õppekava. Lisaks üldharidusele saadakse ka spetsiifilisem praktiline erialakoolitus.
rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks tsentromeer, telomeerid, satelliidid või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordusDNA alade paiknemine kromosoomis ning eu ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua. Prokarüootide (Archaebacteria ja Eubacteria incl. Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil.
veega) vastasmõjud Vesiniksidemed moodustuvad elektronegatiivse aatomi (H,N,O) ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.(Tugevus 8-20 kJ/mol) Ioonsed vastasmõjud ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus, võivad tekkida vastaslaenguliste funktsionaalrühmade vahel. VALGU KOKKUPAKKIMINE (Tugevus 20 kj/mol) Van Der Waalsi jõud - elektrilaengute ajutine asümmeetria, kus ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. BIOMOLEKULIDE PAKKIMINE (Tugevus 0,4-4 kJ/mol) Hüdrofoobsed vastasmõjud - Sarnaste apolaarsete (mittepolaarsete) aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas
Nad pole membraaniga ümbritsetud, ja molekulid, mis asuvad mujal tuumaplasmas, saavad neisse piirkondadesse vabalt difundeeruda. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Selles piirkonnas toimub rRNA geene sisaldavalt DNAlt rRNA süntees ja protsessimine ning rRNA-le ribosomaalsete valkude liitmine, ehk siis ribosoomi subühikute kokkupakkimine. Lisaks on leitud, et lisaks rRNA geenide transkriptsioonile toimub tuumakeses ka ribosoomi valkude geenide transkriptsioon – kinnitav näide, et ühe funktsionaalse üksuse (ribosoom) varuosade tootmine on koondatud tuumas ühte keskusesse. Kromosoomi osa, milles paiknevad rRNA geenid, nim tuumakese organisaatori piirkonnaks (i. k nucleolus organizer region, NOR). Inimese genoomis (23 kromosoomi) esineb NOR viies erinevas kromosoomis
1. Maksarakkudes glükogeeni süntees; 2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: · Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s)
1. Maksarakkudes glükogeeni süntees; 2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s)
Valkude modifitserimine ER-is Enamik sekretoorseid ja membraanseoselisi valke alluvad pärast sünteesi nn. post- translatsioonilisele modifikatsioonile. Võib nimetada viit erinevat post-translatsioonilise modifikatsiooni tüüpi, millest kaks esimest ja viies toimuvad ainuüksi ER-s, kolmas ja neljas toimuvad peale ER-i ka Golgi kompleksis. 1. Disulfiidsildade moodustumine. See toimub rakus eranditult ER-is ning mitte kunagi tsütosoolis. 2. Valkude õige kokkupakkimine. ER-i valendikus töötavad mitmed nn. chaperon-valgud, mille ülesanne on tagada ER-i sisenevate valkude õige kokkupakkimine. Ülalnimetatud disulfiidi isomeraas kuulub samuti nende hulka. Tuntud on ka nn. Bip- valk (binding protein), mis seostub pöörduvalt valgumolekuli hüdrofoobsete osadega ning takistab vale konformatsiooni ning 6 agregaatide teket
neisse piirkondadesse vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake. 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab? Selles piirkonnas toimub rRNA geene sisaldavalt DNAlt rRNA süntees ja protsessimine ning rRNA-le ribosomaalsete valkude liitmine, ehk siis ribosoomi subühikute kokkupakkimine. Lisaks on leitud, et lisaks rRNA geenide transkriptsioonile toimub tuumakeses ka ribosoomi valkude geenide transkriptsioon kinnitav näide, et ühe funktsionaalse üksuse (ribosoom) varuosade tootmine on koondatud tuumas ühte keskusesse. Kromosoomi osa, milles paiknevad rRNA geenid, nim tuumakese organisaatori piirkonnaks (i. k nucleolus organizer region, NOR). Inimese genoomis (23 kromosoomi) esineb NOR viies erinevas kromosoomis
säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks tsentromeer, telomeerid, satelliidid või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordus-DNA alade paiknemine kromosoomis ning eu- ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua. Prokarüootide (Archaebacteria ja Eubacteria incl. Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad
mälumaht. Väidetavalt isegi piiramatu. 19.Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine ja meenutamine? Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Känkimine – On näiteks pika numbrijada kokkupakkimine gruppidesse: nt. 1569362789 – 15 69 36 27 89 Nii on jada kergem meelde jätta ja seostada. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip – (Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 20.Arenguteooriad : Freud, Erikson, Piaget. Freudi arenguteooria –
UGU…GACC- 3’. Virioni lahtipakkimine on otseselt seotud transkriptsiooniga: kui on kaks kahti, siis virion on juba tsütoplasmas ja seal polümeraas on aktiivne ja transkribeeritakse (+)RNA, mis väljub virionist. Tsütoplasmas toimub translatsioon: (+)RNA =mRNA Või/ja +RNA interakteerub VP2 ja VP1-VP3-ga. VP2 moodustab sisemise kihi ja aktiveerib VP1 ja polümeraas sünteesib –RNA ahela. See tähendab, et replikatsioon ja virioni kokkupakkimine on otseselt seotud. Replikatsioon toimub virioplasmas ehk inklusioonkehades, kus tekib võrgustik virraalsete RNA-de ja kapsiidide kokkupanekuks. Rotaviiruse NSP3 inhibeerib rakus translatsiooni NSP3 toimib sarnaselt raku poly(A)-d siduvale valgule (PABP) ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks. NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G.
o Ruumala keskmiselt - 1µ³ o Suurus 0.5-3 µm o Suurimad bakterid võivad olla kuni 600 µm pikkused o Väikseimad 0.05-0.2 µm o Oluline et oleks suur eripind, sest see võimaldab kiiret ainevahtust keskkonnaga · Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks o Rõngaskromosoomi pikkus on üle 1mm, seega on oluline tema kokkupakkimine o Kokkupakkimises osalevad aluselised valgud o Mõningatel arhedel on leitud valgud, mis on sarnased eukarüootsetele histoonidele (arhedel tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome o Enamikel bakteritel on lisaks kromosoomile ka veel plasmiidid, kus paiknevad geenid, mis ei ole
· Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.) · Rakumembraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist kuhu vahele on sukeldatud valgud. · · · · · · Basaalkeha, mille abil vibur kinnitub rakule, koosneb valgulistest ketastest. (neid on kas 1 / 2 , sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist) Bakteritel paneb viburi pöörlema prootonite voog läbi viburi basaalkeha. · Eukarüootide basaalkeha nimetatakse ka kinetosoomiks. Eukarüootne vibur pannakse
paketi sisu anda 7) päise kontrollsumma 8) kaks IP-aadressi, mis on 32-bitised 9) lisaväljade osa 10) andmeosa Fragmenteerimine Erinevatest kanalist ei pruugi minna läbi nii pikad paketid, kui need on teele pandud. Igal võrgutehnoloogial on oma maksimaalne paketi pikkus (MTS maximum transfer size - see on baidi jada, mis korraga ühest võrgukanalist läbi lastakse). Kui see piirang on olemas, siis tuleb suurem pakett ära tükeldada mitmeks väiksemaks ja lisada ka vastav päis. Kokkupakkimine toimub sihtpunktis ehk ei ole mõtet vahepealsetes ruuterites neid uuesti kokku pakkida, sest võib veel tulla ette selline kanal, kust muidu läbi ei lähe. Võrgutasemel toimub samuti pakettide tükeldamine ja kokkupakkimine transpordikihi jaoks. Paketi päises on identifikaator. IP-aadress See on üks olulisemaid aadresse võrkude maailmas ja selle järgi leitakse üles kindel arvuti suures Internetis. See koosneb neljast baidist ja 32
Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein) lipoproteiinseid komplekse, mis struktuurilt on sarnased taimede oleosoomidega (ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist). 17.)Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja parandatakse/kõrvaldatakse vales konformatsioonis valgud? ER-i valendikus töötavad mitmed nn. chaperon-valgud, mille ülesanne on tagada ER-i sisenevate valkude õige kokkupakkimine. Ülalnimetatud disulfiidi isomeraas kuulub samuti nende hulka, sest disulfiidsildade õige moodustumine on samuti eelduseks õige konformatsiooni saavutamisele. Tuntud on ka nn. Bip- valk (binding protein), mis seostub pöörduvalt valgumolekuli hüdrofoobsete osadega ning takistab vale konformatsiooni ning agregaatide teket. Valkude õige kokkupakkumine ER-is on eeltingimuseks valkude edasitoimetamiseks Golgi kompleksi.
säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine. Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks? - Aeg (lühimälu kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk püsimällu sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.; Kordamine; Materjali organiseerimine (sh känkimine (chunking) e kokkupakkimine); Arusaamine ja kontekst; Töötlussügavus; Mnemotehnilisedvõtted ja tehnikad, muudabivahendid (näiteks aitab paremini meelde jätta: -tähelepanu fokuseerimine -vaheaegadega õppimine -materjali hierarhia loomine -visuaalne kujutlus -sõnamängud -välised abivahendid -üleõppimine jpm ). MEENUTAMINE ehk mälust ammutamine - Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile. Osaline
Tuumas on DNA. Kromosoomid bakteritel rõngas, eukarüootidel pulk, pulka esineb ka mõnel bakteriliigil. Bakteritel on osa DNAst ka plasmiidis, seda tavaliselt ei vajata, aga vahel võib olla vajalik, nt antibiootikume kahjustavate toksiinide ja ensüümide süntees. Virelentsusgeen tekitavad haigusi peremeesorganismis eukarüootidel on histoonid valkudeks, mis pakivad kromosoome kokku, prokarüootidel histoonide homoloogid. Kokkupakkimine mõjutab geeniregulatsiooni kokkupakitud kromosoom on varjestatud ja selle pealt ei saa toimuda transkriptsiooni. Eukarüootide geenides vahelduvad kodeerivad alad - eksonid mittekodeerivatega- intronid. Intronid eelmaldatakse tuumas, Küps mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse, kus toimub valgusüntees (translatsioon). membraanid: kõigil elusrakkudel on membraan, on fosfolipiidne kaksikkiht kuhu on sukeldunud valgud. Arhedel eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid
pikendamisel matriitsina. Telomeraas- selle RNA komponent on telomeerse DNAga komplementaarne ja toimib telomeeri pikendamisel matriitsina. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Erinevate organite tüvirakud, naha, soolestiku, vere tüvirakud, sugurakud. 24. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Prokarüootide geenid on tihedamalt koos, rohkem ekspresseeritud, kogusummas on neid aga vähem. Kokkupakkimine pole nii otstarbekas kui eukarüoodil. 25. Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud? Mitu korda on DNA selles struktuuris kondenseerunud? Kuidas erineb kromatiini kokkupakitus nn G- ja R-bändides? Mitoosi metafaasis on kromosoomid 10 000x lühemad kui DNA kaksikheeliksis. G-bändis on rohkem kokku pakitud, R-bändis vähem (Giemsa värvid). Kromosoomid on kõige rohkem kokku pakitud mitoosi metafaasis. Nad on 10
50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust! Kui me tõstame märkimisväärselt keskkonna temperatuuri, muudame pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks või lisame kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkoholid või uurea, siis kaotab valk oma ruumilise struktuuri (joonis 7.20a). Nagu ka nukleiinhapete puhul, nimetatakse seda protsessi denaturatsiooniks. 64. Kui kaua võtab aega keskmine valgumolekuli kokkupakkimine? 10 sekundit 66. mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? a)valgu 68. Millise ühendi oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat? (erinevad ühendid) C) Mida pikem süsivesinikahel, seda rohkem on energiat. 69. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. Seletus: mida rohkem kaksiksidemeid süsivesinikahelas seda madalam sulamistemperatuur ja mida pikem süsivesinikahel seda kõrgem sulamistemperatuur.. 70. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks
annaabi.ee 
