Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ERINEVAD MATKATEHNIKAD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt JALGRATTA- JA KANUUMATK Erinevad matkatehnikad Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018


1. MATKA ÜLDINFO  Matka pikkus 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk).  Piirkonna kirjeldus ja põhjendus Piirkonnaks on Otepää, sealne mets ja jõed-järved.  Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt
paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma.  Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk (eesmärk on nautida loodust ja kogeda huvitavaid radu, mitte vahemaa), siis eelnev kogemus ei ole vajalik. Jalgrattamatka ajal on
võimalik valida vahemaa pikkust, et kõik matkal osalejad saaksid aega nautida. Matk   on   kõige   huvitavam   noortele,   keda   huvitab   rattasõit   ja   värskes   õhus   viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna.  Matkajuhi valik ja vajalikud kompententsid Matkajuhte peaks olema 3. Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks.  Rattamatk   toimub   muutlikult   maastikul   ning   on   kiirema   tempoga   kui   kanuumatk. Jalgrattamatkal on võimalik marsruuti valida inimestel, kes nii pikalt osaleda ei sooviks. Siis
peab saatma ühe matkajuhi grupiga, kes ei saa/taha täispikka matka läbida. Kanuumatk vajab
matkajuhti, kes suudaks kõigepealt õpetada tehnikat ja ohutust kes läbiks matka lastega koos.
Kuna kanuumatk on rahulikuma tempoga ning alal, kus keegi kaduda ei saa, siis on tarvis
ühte matkajuhti. Kõik   matkajuhid   peavad   olema   läbitava   alaga   tuttavad,   peavad   olema   konkreetsed   ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse.


 Varustuse valik ja põhjendused Põhivarustus:  Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks  Kanuu (ahjamatkad.ee pakub teenust, siduda nende kanuumatk teise matkaga – kanuu rent nende käest)  Telk + magamiskott – ööbimine toimub telkimiseks mõeldud aladel Varustus matkale kaasa – üldine:  Varuriided ja -jalanõud – ilm on muutlik, kõigeks peab valmis olema  Vihmariided, päevitusriided (vastavalt ilmale)   Päikesekreem, putukatõrjevahend   Karastusjook või tee   Midagi näljakustutuseks  Esmaabivahendid Varustus matkale kaasa – ratta jaoks vajalik:  Kiiver  Sisekumm  Kuuskantide komplekt  Piduriklotsid  Ketiõli  Ketilukk  Kummieeblid, pump  Kalts, pisike hari, kummikindad  Nipukas – poldid, mutrid  Kodar 3tk


Matkal   võib   rattaga   kõike   juhtuda,   seega   on   hea,   kui   matkajuhil   on   ratta   parandamiseks vahendid kaasas. Kuna matk toimub metsas, tuleb arvestada, et kui midagi rattaga juhtub, siis
pole abi kuskilt võtta – tuleb ise hakkama saada.


2. MATKA LOGISTIKA, TRANSPORDIVAHENDID  Üldine logistika Kogunemine   Tallinna   bussijaamas.   Tellitud   buss   viib   noored   Otepääle   –   rattad   on   juba varasemalt Otepääl valmis. Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse.  Viimasel   päeval   võtab   buss   noored   Kooraste   aheljärvistult   ning   transpordib   turvaliselt Tallinnasse tagasi.  Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast. Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded. Esimeseks   etapiks   jalgrattamatkal   on   sõit   Otepäält   Kekkose   matkarajale   –   11km.   Üks matkajuhtidest sõidab ees, teine viimasena taga. Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena.  Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine.  Teine päev: Teine   päev   algab   hommikul   väikse   kontrolliga,   et   näha,   kui   palju   matkalised   eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus.  Suundutakse   Pühajärvele   –   distants   10km,   millele   järgneb   Pühajärve   matkarada,   14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses.  Kolmas päev:  Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu.  Väiksel   grupil   läheb   kanuumatkaks   umbes   4   tundi,   antud   grupiga   5   tundi.   Lisaks   tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. 


Ettevalmistus:  Koolitus  Matkatehnika tutvustamine
 Ohutustehnika tutvustamine  Reeglid
 Riiete vahetamine  Varustuse jagamine Peale kanuumatka:  Varustuse tagastamine  Tagasiside andmine
 Riiete vahetamine  Matkaasjade kokkupakkimine Kanuumatka pakkumise aadress: https://www.puhkaeestis.ee/et/kanuuga-kooraste-aheljarvistule-matk-toelisele- loodushuvilisele  Kaardimaterjal Üldine marsruut


Pühajärve matkarada 14km, mängitakse erinevaid mänge. 


Kekkose matkarada Kaardil märgitud sinisega – Kekkose matkarada. Raja pikkuseks 15km.




3. RISKIDE HINDAMINE JA ENNETAMINE  Võimalikud riskid matkal Antud matkal on üsna palju riske, millega peaks enne alustamist arvestama. Kuna tegemist on noortega, peab olema eriti ettevaatlik, sest lapsevanemad on usaldanud matkajuhte, et nende
lastega midagi ei juhtu.  Võimalikud riskid:  Matkal osaleja vigastab ennast  Keegi grupist jääb maha, kaob ära
 Jalgratas läheb katki  Mingi varustus on puudu – kiiver, telk
 Kanuumatkal kukutakse vette  Riskide ennetamine Matka edukaks toimimiseks on tarvis osata riske ennetada.  Eelnevate riskide ennetamiseks:  Matkal osalejatele räägitakse pidevalt ohutusest, matkal on kaasas esmaabivahendid
 Matkal on alati üks grupijuht ka kõige taga, et vältida eksimist, esimesest grupijuhist mööda sõitmine on keelatud  Jalgratta parandamiseks on kaasas vajalikud vahendid  Matka korraldaja on kaasa pannud igaks juhuks paar varukiivrit ning kui on puudu telk, mahutatakse kellegi teise telki  Enne kanuumatka räägitakse reeglitest ja ohutusest, vesi on enamjaolt üsna madal, noor saab ise süstast välja, juhendatakse, kuidas tagasi süsta saada Igal matkal on riske, kuid nendega arvestades möödub matk sujuvalt ja on kasuks kõigile.
Vasakule Paremale
ERINEVAD MATKATEHNIKAD #1 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #2 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #3 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #4 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #5 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #6 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #7 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #8 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #9 ERINEVAD MATKATEHNIKAD #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Awwish Õppematerjali autor
JALGRATTA- JA KANUUMATK

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jalgratta- ja kanuumatk
12
pptx

Jalgratta- ja kanuumatk

• Karastusjook või tee • Midagi näljakustutuseks • Esmaabivahendid ÜLDINE LOGISTIKA • Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle • Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV

Rekreatsioonikorraldus
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Segmentimise käigus luuakse kliendisegmendid. Kliendisegment on ligilähedaste vajadustega tarbijarühm, mis reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmetele. Püsiklient , juhuklient, endised kliendid, potensiaalsed kliendid. Kliendisegmendid võivad olla loodud ka vanuse, hariduse, elukoha, pereseisu jmt põhjal. Enamasti ei saa igale rühmale pakkuda erinevat asja ja nii tuleb luua suuremad ja kompaktsemad segmendid. 10. Klientide vajadused ja ootused Nagu on inimesed erinevad on ka nende vajadused ja ootused erinevad. Hea teenindaja on see, kes suudab kliendi vajadused ja ootused välja selgitada. Kliendi vajadused ja ootused sõltuvad inimestel tekkivate seoste, eelarvamustega, uskumustega. 4 Tänane klient on tark ja nõudlik; väärtustab elukvaliteeti; otsib emotsioone ja elamusi. Kliendil on õigus: Saada hinnale vastavat teenust Teenindajapoolsele täielikule ja jagamatule tähelepanule

Turismiettevõtlus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun