Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKUÕPETUSE KORDAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Missuguste elusorganismide rakud on eel - ja missuguste päristuumsed ?
  • Missugused ainult taimerakkudes?
  • Millise ehituse ja koostisega on neid organelle ümbritsev membraan?

Lõik failist

RAKUÕPETUSE KORDAMINE

  • Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed ?Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid : On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk .
  • Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
  • Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest , vakuool , ribosoom , mitokonder , tsütoplasma , tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks , lüsosoom , tsütoskelett .
    Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud ; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome.
    Plastiidid: Ainult taimerakkudes.
    Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid . Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon , kaitsefunktsioon, transportfunktsioon .
    Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained , kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained , mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk.
    Ribosoom –
    valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita.
    Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid valkude sünteesiks (paljunemine raku sees) Ei sisalda klorofülli. Sisaldab kromatiini.
    Tsütoplasma – Koosneb 60-90% veest. Täidab raku seest. On pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
    Tsütoplasmavõrgustik – kanalite ehk torude süsteem, mida mööda ained liiguvad. Membraaniga. Siledapinnaline: lipiidide, süsivesikute süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises.
    Karedapinnaline: ribosoomid, valkude süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega.
    Golgi kompleks – siin saavad valgud oma kõrgemat järku struktuurid (valkude kokkupakkimine) Osaleb rakumembraani moodustamises. Membraaniga. Koondab endasse valke ja töötleb neid.
    Lüsosoom – sisaldavad lagundavaid ensüüme. ( põieke ) muudab kahjutuks rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga.
    Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda .
  • Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem.
  • Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes , asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid . Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1.
  • Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett.
  • Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid ), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem.
  • Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees , mitokonder varustab rakku energiaga.
  • Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. -
    Kloroplastid : rohelised, fotosüntees.
    Kromoplastid: kollane/punane/ oranz . Annab taimele värvi/meelitab ligi. (karontinoidid)
    Leukoplastid: värvitu. Varuaine (tärklis)
  • Plastiidide üksteiseks minek, näited. Tomati vilja küpsemine: kloroplastist kromoplastiks.
    Tsentrosoom on tuuma juures, puudub taimerakkudes. Tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist osaleb raku jagunemisel.
    Kromatiidid – koosnevad samadest geenidest.
    Tsütoskelett – rakutoes.
    Tsentromeer – kromosoomi osa.
    Tsentrosoom – osaleb raku jagunemises.
    Mirkotuubul – valguniidike.
    Tsentriool – moodustab trentrosoomi.
    Nimetage organelle mida ümbritseb membraan : tuum, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks.
    Millise ehituse ja koostisega on neid organelle ümbritsev membraan? – koosneb fosfolipiididest ja valkudest.
    Rakutuum: 1
  • RAKUÕPETUSE KORDAMINE #1 RAKUÕPETUSE KORDAMINE #2 RAKUÕPETUSE KORDAMINE #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MarelleE Õppematerjali autor
    1.Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed?
    2.Rakuteooria põhiseisukohad?
    3.Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett.
    4.Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja
    5.Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht.
    6.Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes?
    7.Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt
    8.Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused:
    9.Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. -
    10.Plastiidide üksteiseks minek, näited

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann ­ KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow ­ IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organism

    Bioloogia
    thumbnail
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Ep

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Raku ehituse konspekt

    Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 ­ 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku lä

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook ­ vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek ­ uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow ­ rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakk

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Rakk

    RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk ­ rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    doc

    Bioloogia rakk, rakumudelid, rakuorganid

    Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..................................................................................................................6 Rakukest......

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

    Tsentriool moodustub 3x9 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? mikrotuubulist, 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. 3. Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. 4. Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende Tuumake Ribosoomide moodustumine ja tRNA süntees. avastused/leiutised. Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist ning annab Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; rakule kuju Virchow

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun