Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond: Koer Liik: Hunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab
· Jää taandus Haanja 13 200 a.t. Sakala 12 250 a.t. Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne
olev elukooslus ja eluta keskkond antud alal. Järve ökosüsteemi kuuluvad kõik sealsed organismid, aga ka vesi, põhjamuda, kivid, vees lahustunud gaasid jpm. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 11 ) Biosfäär on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond ehk kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. Harjutus elu organiseerituse tasemed Hallhunt Rakutuum MOLEKUL RNA ORGANELL Epiteelkude KUDE Võrtsjärve ORGANSÜSTEEM ahvenad
Kahepaiksed jagunevad 2 liiki ja 4 sugukonda. Roomajatest on eesti metsades 2 liiki roomajaid. Roomajatest 2 liiki on madusid ja 5 liiki sisalikke. Kõige enam ohustab eesti metsade loomastikku inimtegevus. Selleks, et mitte loomaliike ohustada on mõned loomaliigid looduskaitese all. Loomade arvukuse hoidmiseks on ka jahinduses paika pandud jahihooaeg. Kalade arvukuse vähenemise põhjuseks võib lugeda ülepüüki. 6 Lisad Hallhunt Naarits Lendorav Ogalik 7 Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.bio.ee 8 9 10
olevat 2100 miljonit. Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega). Zooloogilises nomenklatuuris nimetatakse teist osa nimest liiginimeks (või liigiepiteediks). Näiteks hallhunt Canis lupus, koiott Canis latrans kuuluvad perekonda Canis (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on Canis, liiginimi on lupus ning binomiaalne nimi : Canis lupus. Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks. Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud. Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, mükoloogias)
( 4 erinevust) Ovogeen Spermatogeen Munarakku areng Seemnerakkude areng naistel meestel Paljunemine lõppeb juba looteeas Paljunevad kogu suguküpsuse perioodi Asuvad munasarjas Asuvad munandites 20.Millistel järgmistest organismidest esineb eoseline paljunemine? Tõmba õigetele organismidele joon alla! Kuuseriisikas, haug, hallhunt, kartul, karusammal, maarjasõnajalg, turbasammal, õunapuu, kattekold,põldosi,suur sirmik,pintselhallik 21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23
kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati väga rohkesti, ainult lepikute kõigis kasvukohatüüpides. Laia ökoamplituudiga liigi näide Hallhunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Seega kannatab ta väga äärmuslikke temperatuure -30 kraadist kuni 30 kraadini. Kasutatud kirjandus: · http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_ 4.3.htm
leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. TOIT
gallinago) kiivitaja (Vanellus vanellus) kiivitaja (Vanellus) Tüllased (Charadriidae) sookurg (Grus grus) kurg (Grus) kurglased (Gruidae) hüüp (Botaurus stellaris) hüüp (Botaurus) haigurlased (Ardeidae) harilik siil (Erinaceus siil (Erinaceus) siillased (Erinaceidae) europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae)
annaabi.ee 
