Limused (0)

Bioloogia Kontrolltöö
1.Iseloomusta tigude elupaika, suurust, toitumist ja välisehitust.
Teod e. kõhtjalgsed limused elavad koduaias või linnapargis. Suurus on 3-4 cm. Tegelikult on nad meres tekkinud loomad, ning enamjaolt elavad põhiliselt merede ja ookeanide rannavöötmetel, nüüdseks on ümber asustunud ka magevete juurde, kõrbetesse ja kõrgmägedesse. Söövad taimelehti ja küpsenud vilju . Teod on sümmeetrilise kehaga . Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg.
2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde.
3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist.
Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel . Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda.
4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid.
Enamik tigudest toitub taimedest , kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise . Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu , sarvtigu, labatigu.
5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi.
Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest , enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel . Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega.
6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad.
7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut.
Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideks.
8. Mida tead karpide mitmekesisusest ja tähtsusest?
Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama.
Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões. Neid on vähe ja LK all.
Rõõneskarp- suurim karp-250 kg.
Söödav Rannakarp - mustjas-lillad, kasvavad suureks, vaid soolases vees.
Austrid - Toiduks sobilik liik. Elab soojades vetes kaljudel või kivide külge kinnitununa.
Looduses tähtsad kuna nad filtreerivad vett, kalad ja teised söövad karpe, sadestavad lubiainet mere põhja, kalade parasiidid.
Inimeste elus tähtsad, kuna neid kasutatakse toiduks, pärlid ja ilusad karbid, kodulindudele söödaks, laevaoherd rikub sadamaid ja puitlaevu.
9. Iseloomusta kalmaaride hingamist, vereringet, toitumist, liikumist ja meeleelundeid.
Toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest ja ujuvatest selgrootutest . Hingavad lõpustega, mis asuvad nende mantliõõnes. Vereringe on avatud. Liiguvad raketi põhimõttel, kalmaar liigub u. 40 km/h. Ta imeb vee mantliõõnde ja mantli lihased suruvad vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel asuva lehtri ava välja. Neil on suured kombitsad , millel on meelerakud . Nendega tunnevad nad väga hästi lõhna ja maitset . Peajalgsetel on suured silmad ja näevad väga hästi.
10. Mida tead peajalgsete limuste sigimisest ja kaitseabinõudest vaenlaste vastu?
Peajalgsete kehas on tindinääre. See paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab neil vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Nad kõik on saakloomad.
Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine . Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad.