Triias (0)

Triias
Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura . Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud.
Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile.
Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel . Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja-sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid . Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna.
Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed , eriti hõlmikpuud , palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi - või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied. Põhjapoolkeral kasvasid ka okaspuud : kuused, seedrid, männid, sekvoiad, kadakad ja küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid.
Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised imetajad , kes aga jäid Triiase lõpuni tahaplaanile. Ilmusid ka esimesed lendavad selgroogsed loomad- pterosaurused. Samuti leidsid tee maailma esimesed krokodillidelaadsed isendid ning ürgkilpkonnad.
Ka mereelustik oli mitmekesine : seal elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid , teod, ammoniidid , kalasisalikud. Neile lisandus palju uusi koralle ja merisiilikuid, esimesed alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase-aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides.
Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.