Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. Maapähkel on rikas mitmete vitamiinide poolest. E vitamiin on antioksüdant kaitstes rakke vabade radikaalide eest ja hoides organismi noorena, leevendab väsimust, takistab liigliha kasvamist armidel. K vitamiin on organismis seotud vere hüübimisega ja B1 vitamiin ehk tiamiin ehk närvivitamiin (tagab närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalse funktsioneerimise. B1 puudusel tekib isutus, depressioon, mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist.
27 · II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste ennetamiseks. · Kolesterooli paremas normis hoidmiseks. GK 1-10 madal, tervislik valik · Brokoli, spinat, lehtkapsas, aeduba, hernes, suvikõrvits, kapsas, rooskapsas, lillkapsas, porgand, sibul, küüslauk, tomat, seened, salat, kurk, pipar, apteegitill, seller, redis, spargel, kabatsokk, sibulad, avokaado, idandid, oliivid. · Marjad ja puuviljad (v.a. banaan, kuivatatud puuviljad ja marjad) · Seemned, pähklid, mandlid · Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi · Lahja liha, kala, muna · Piimatooted (v.a. riisipiim) · Täisterajahu ja pasta, kaerahelbed, rukis, kinoa GK 11-14 keskmine, tarbida vahetevahel Banaan 12 GK GK 15-19 kõrge, vältida või tarbida harva Kartulipüree, frii- ja ahjukartul, maguskartul, pastinaak, kaalikas, naeris, porgand, nuikapsas, peet, kõrvits. Kuivatatud puuviljad.
tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. · Toidupüramiidi korrused mida tuleks jälgida : Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS
porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit. Tegelikult: Iga toit, mis sisaldab suhkrut, rasva, soola, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Kokkuvõtte. Et toituda tervislikult ei piisa ainult sellest, et sööme igapäev puuvilju ja juurvilju ning sinna juurde täistera tooteid
Laps püüab ju kõiges vanemat jäljendada, seega peaks alustama enda toidulaua korrigeerimisest. Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast). Süsivesikud peavad andma 40% energiast. Rinnapiimas on küllaldaselt sooli, et
Regulaarne toitumine lülitab sisse bioloogiline kella, tänu millele laps ei tunne söögikordade vahel isu maiustuste järele. 4 Päevas peab olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele anda vahepala. Vahepalaks sobib kergesti seeditav, mitte liialt kaloririkas ega magus toit, näiteks puu- ja juurvili, viljalihaga mahl, piimakokteil marjadega või topsike jogurtit. Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul
Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e
Kui tootele on lisatud säilitusaineid ja toiduvärve, siis eelista naturaalsemaid, sest piimatoodete valik on Eesti poodides suurepärane. Toidu valmistamiseks osta õli salatitesse oliivõli, praadimiseks rapsiõli. Võileivamäärdena eelista vähesel määral võid, väikese lisaainete sisaldusega ning madala rasvasusega määrdemargariine ja toorjuustu. Kõik me tahame vahel maiustada ja selleks on parimad valikud mesi, kodused moosid, pähklid, rosinad ja kuivatatud puuviljad ning marjad. Vahel võib maiustada ka sokolaadi, halvaa, marmelaadi, kohupiima- või jogurtikoogi, pudingi ja kohukestega, kuid arvesta, et mida suurem on magusa hulk menüüs, seda lihtsamalt ja märkamatumalt ületad oma päevase energiavajaduse, saamata seejuuures piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Joogiks on parim valik peaaegu alati vesi. Kui soovite toitvamat jooki, siis valige näiteks mahl või mõni joomiseks mõeldud piimatoode.
Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1). Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul, leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja
Ei saa väita, et see on vale, aga kellel siis tegelikult õigus on? Ei hakka siin arutlema, aga minu enda arvamus on, et inimene peab oma keha ja organismi ise tundma ning vastavalt otsustama, mis on õige ja mis vale. Organismile väga olulised vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine on väga, väga palju ning kõiki toidust omastada on väga raske või isegi võimatu, aga lohutuseks võib kohe öelda, et palju vitamiine suudab meie organism ise toota, näiteks vitamiin D, tekib meie nahas päikesevalguse toimel. Vitamiine, mida meie organism ise ei suuda toota, ongi meil vaja omastada toidust. Mõne inimese organismil on probleeme vitamiinide tootmisega ja siis on vaja neid purgist juurde võtta. Vitamiinidel on väga oluline roll meie organismi töös, nad hoiavad meil nägemise, närvid, südame jne. terve ning kohati on neil isegi tervendav effekt. On tehtud näiteks uuringuid, et vitamiin B17 aitab vähi vastu (Amygdalin). Tähtsamatest
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne.
.................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu................................................................................
Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks
Suuremas koguses valke vajatakse vaid teatud eas ja teatavates olukordades: noorukiiga, rasedus, imetamine, jõutreening, vanadus, AIDS, vähktõbi jms. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine tekitab rasvumist. Kui valku on palju, siis kasutab organism energia saamiseks rasva asemel valgu lagundamisel tekkivaid aminohappeid ning seetõttu rasv kuhjub. Piimatooted on väga kasulikud, kui inimene piima suhtes tundlik ei ole - paljudel puudub ensüüm laktaas piimasuhkru (laktoosi) seedimiseks või esineb allergia piimavalgu (kaseiini, harvemini vadakuvalgus oleva laktoglobuliini) suhtes. Päris palju esineb ka piimavalgu ehk kaseiini talumatust. Kuid ka need, kes piima taluvad, ei tohiks seda tarvitada rohkem kui üks kord päevas. Kuigi piimaproduktid on rikkad kaltsiumi ja valgu poolest, on nad samas ka kõrge kaloraaiga ning
Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2
..15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad
see liigub kiiremini läbi soole ja viib kaasa erinevad toksiinid. Kui vett on organismis vähe (sh toidumassis, mida viiakse kehast välja), püsib mass liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele.
kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna;
teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon) Sai, peenleib: 1 portsjon (1-2 viilu / portsjon) 1 portsjon= 50 kcal 7 Teine korrus: puuvijad, köögiviljad ning marjad Puu-ja köögiviljade ning marjade söömine on väga tähtis, sest sealt saame me erinevaid vitamiine. Soovitav on süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu-ja köögivilju ning mida erinevamad ja värvilised on viljad, seda parem on. Näide:Ideaalis: 2-4 portsjonit päevas(puuvilja) 1 portsjon:100g puuvilja, 2dl puuviljamahla, 15g kuivatatud puuvilja. 1 portsjon= 40-70 kcal 4-5 portsjonit, kuni 9 portsjonit (köögiviljad)
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.
Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 3–3,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkur toidu valmistamisel Toitu valmistades kasutame peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut. Poest on võimalik osta hästi erinevaid suhkruid, mis kõik on saadud toor-roosuhkru erineval töötlemisel. Kuna tavaliselt on suhkrupeedi toorsuhkur ebameeldiva maitsega, siis on osaliselt puhastatud suhkur valdavalt valmistatud roosuhkrust.
Ring ei sunni kasutama toiduaineid kõigist sektoritest igal söögikorral ja isegi mitte iga päev, vaheldus on teretulnud. Rusikareegel on, et lapse menüü peab kahe nädala jooksul piisavalt mitmekesine olema. Lapsevanemad peaksid seega meeles pidama, et lapse tervislik toitumine ei kannata üksikute kesiste söögikordade tõttu. Ringis on toiduained jagatud kuude rühma: 1) aedviljad, puuviljad ja marjad 2) teraviljatooted 3) piimatooted 4) liha, kala, muna 5) kartul 6) rasvad 1. Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas Aedviljad moodustavad olulise osa nii täiskasvanute kui ka laste menüüst. Iga söögikord ja vahepala peaks sisaldama mingil kujul aed- ja puuvilju ning marju.
väldi liiga pikka keetmisaega pane köögiviljad keema keevasse vette kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid
mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i 1.2
Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 7090% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl.
Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid-sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas Harjuda magedamate toitudega Magusast sobivad marjad, puuviljad Dieetmagustoidud, harva kissell, terretis, kompott Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g.
kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu). Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid
Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
..................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL................................................................................................
Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni. Kuuekuulise täieliku imetamise (imiku ainus toit on rinnapiim) jooksul langeb ema kehakaal üldjuhul keskmiselt 7 kg ning raseduse ajal tekkinud lisakilod kaovad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
