Uurismustöö G2R1 (0)

X Gümnaasium X Gümnaasiumi õpilaste teadmised kohvist Õpilasuurimus Koostaja:  X Juhe ndaja:X X linn 2021


Sisukord Sissejuhatus Üha enam inimesi armastavad kohvi eriti praegu, mil nad kõik on kodus, kuid tihti ei teata kuidas ja kust see jook nendeni jõuab. Sageli nad ei mõtlegi selle peale. Uurimustöö teemaks valiti “PKG õpilaste teadmised kohvist” autori huvi tõttu   ning   soovist   uurida,   millised   on   õpilaste   teadmised   selle valdkonnast. Uurimise   eesmärgiks   on   teada   saada,   kui   palju   on   vastajad   kuulnud kohvi  ajaloost,  kuidas  kohv   nendeni jõuab  ja  millised  kõrvalmõjud  on kohvil ning mida kohv üldse sisalda. Sõnastati järgnevad uurimisküsimused: ● Kui palju tuntakse kohvi ajalugu ja kuidas see meieni jõudis? ● Millistest kõrvalmõjudest on inimesed kuulnud? 2


● Mida kohv sisaldab vastajate arvates? Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus PKG õpilaste seas. Töö koosneb kolmest   peatükist.   Esimeses   peatükis   käsitletakse   kohvi   ajalugu   ja tutvustatakse kohvi minevikku ja olevikku. Teises osas on kohvi teekond lauale ehk antakse ülevaade, kuidas seemnest saab kohv, käsitletakse kõrvalmõjusid ja kohvis sisalduvat. Viimases peatükis antakse ülevaade metoodikast ning andmeteanalüüsist. Töö peamised allikad olid erialased raamatud ning interneti vahendusel kättesaadav. Soovitakse tänada kõiki õpilasi, kes küsimustikule vastasid ning autor tänab ka enda juhendajat Maia Ermi ja retsensenti Tiiu Leiburit. 1. Teooria 1.1. Kohvi ajalugu 1.1.1. Legendid Kohvi avastamise kohta on palju legende, kuid üksmeel on ainult selles, et   esimesed   puud,   leiti   Abessiinias   asunud   Kaffa   provintsist,   mis   on tänapäeval Etioopia (Kang jt, 2006: 10). Esimene neist legendidest on karjus Kaldi ja tema kitsede kohta. Kitsed olid söönud tundmatuid marju ja   seejärel   rõõmsalt   kepsu   löönud.   Nad   muutusid   nii   erksaks,   et   ei 3


tahtnud öösel magada. Peale seda proovis ka karjus neid marju ja tundis ennast   energiat   täis   olevana   ja   värskena.   Kaldi   jagas   enda   avastust kloostri abtile, kes valmistas tema leitust joogi, ja avastas, et joogipoolis hoidis teda õhtul toimuvate palvuste ajal energilisena. Varsti peale seda said tema avastusest osa ka teised mungad. (The History…, n.d.) Ühiselt õpiti vilju kuivatama, sest sellisel viisil oli nende säilivus pikem ja neid oli kergem kaasa võtta, kui kusagile rännati ning teadmine marjadest hakkas   levima   (Raun,   Grossfeldt,   2014:   13).   Aastat,   millel   lugu   aset leidis ei saa kindlaks teha, kuid ajaloolased arvavad, et see võis olla 7. või 8. sajandil pKr. Kusagilt sellest ajaperioodist on pärit ürik, mille järgi kasvatati   Abessiinias   kohvitaimi,   mida   kutsuti  buna´ks.   Selle   sõna asemel   hakati   peale   sajandeid   kasutama   araabiakeelset   sõna  qahwa, mida kasutatakse tänapäevalgi. (ibid., lk 10)  Teine legend on islami müstikust Ali ibn Omar al-Shadilist, kes saadeti asumisele Aafrika kõrbesse. Selleks, et elus püsida, sõi ta punast värvi marju. Kui ta tagasi läks Jeemenisse, siis ta võttis neid marju endaga kaasa. Seal nad hakkasid alguses kasutama lehti, et teha teed. Varsti peale seda võeti kasutusele ka marjad, millest tehti süüa. Mida rohkem läks   aeg   edasi,   seda   enam   täienes   valmistamisviis   ja   jõuti   sellise kohvini, mida me ka praegu tarbime.  Kolmandas   legend   on   islami   müstikust   Omanist.   Ta   elas   Lõuna- Etioopias, kus oli sultan. Jõudnuna tagasi koju Jeemenisse, kui ta teadis, et   põõsalt   korjatavaid   marju   saab   süüa   ning   marjad   muudavad energiliseks  ja  võimaldavad paremini  ärkvel olla.  Väidetakse, et sufid ehk   islami   müstikud   mõtlesid   välja,   et   ubadele,   mida   oli   eelnevalt purustatud saab valada peale vett ja keetes seda valmib energilisemaks muutev jook. (Raun, Grossfeldt, 2014: 13) Kõige rohkem on osatäitjateks Etioopia õigeusumungad, kes olid väga lugupeetud. Nad olid tihti kauakestvatel matkadel kloostrist kloostrisse ning neil oli tollel ajal teistest inimestest rohkem teadmisi. Väidetakse, et  nad  olid  kodust   kaasa   võtnud  söömiseks   kohvimarju.  Nad leotasid neid neid vees, et taastada nende pehmus ning peale seda nad sõid 4


marjad   koos   vedelikuga   ära.   Ühe   teooria   kohaselt   olevat   ubade röstimise   idee   tulnud   nii,   et   kloostriülem   olevat   visanud   oad   nimme tulle, sest ta pidas neid ,,saatana kiusatuseks.” Kuid on ka variant, et türklased   avastasid   ,,kohvi   röstimise   kui   ka   purustatud   ubadest kohvijoogi valmistamise” (Kang jt, 2006: 10). 1.1.2. Kohvi teekond Aafrikast Araabia poolsaarele Kohv leidis oma tee Araabia poolsaarele aastatel 575-850, kuid ei teata täpset   aega   ning,   kuidas   see   juhtus   (Mønster-Kjær,   2014:   73).   Ühe arvamuse kohaselt võtsid oad kaasa Etioopiast pärit ümberasujad (ibid., lk  13). Peale seda, kui  kohv oli jõudnud  Araabiamaadesse, ,,kuulutati see   Allahi   kingituseks   ning   liideti   kiiresti   ja   osavalt   usukommetesse. Islami vaimulikud hakkasid kohvi jooma palvetamise ajal nii mošeedes kui   ka   otse   Muhhamedi   hauakambri   kõrval,   kusjuures   mis   tahes vägijookide pruukimine oli selle ajani olnud rangelt keelatud.”  ,,Ottomani   impeeriumi   türklased   tõid   kohvi   Konstantinoopolisse (Istanbuli),   kus   1475.   aastal   avas   uksed   maailma   esimene   kohvituba Kiva Han.” Kättesaadavus lihtinimeste seas muutus aina paremaks ning kohv muutus aina menukamaks. Kohvi joomiseks tekkisid spetsiaalsed kohad   nimega  qahveh   khaneh,  mis   on   praeguste   kohvikute   eellased. (ibid., lk 10)  Need hakkasid levima linnadesse üle Lähis-Ida. Kohvikute eelkäijate   populaarsus   oli   suur   ja   inimesed   sageli   külastasid   neid igasugusteks   sotsiaalseteks   tegevusteks.   Seal   käisid   ka   kõrge staatusega   inimesed,   kes   mitte   ainult   ei   joonud   kohvi,   vaid   kuulasid muusikat, mängisid malet ja sageli vahetasid ka informatsiooni. Aastas külastas   meeletu   kogus   palverännakul   osalejaid   Mekat   ning jutt ,,Araabia veinist” alustas edasi kandumist. (The History…, n.d.)  ,,Kohvijoomine   ja   selle   juurde   kuuluvad   tegevused   olid   sageli   nii haaravad,   et   unustati   mitu   korda   päevas   palvetada.”   Selle   tõttu keelustas   võimukandja   Mekas   kohv   tarvitamise   ära.   Selle   tagamiseks laskis   ta   oad   ära   põletada   ja   loodi   karmid   karistused   keelust   üle astujatele.   ,,Türgis   õmmeldi   seadusevastaselt   kohvijoomiselt   tabatu 5


nahast   kotti   ja   visati   merre,   teise   karistusena   rakendati   keele äralõikamist.” Kuid keelud ei olnud võimelised kohvi levikut vähendama ja kasutamist takistama ning aegamööda need kaotati.  Esimesed   istandused,   mis   andsid   saaki   olid   Mekas   15.sajandi keskpaigas. (Kang jt, 2006: 10) 16.sajandi jooksul hakati tundma kohvi Pärsias,   Egiptuses,   Süürias   ja   Türgis   (The   History…,   n.d.).   Enda tegevusega juba 15. sajandil olid araablased suurimad kohvitootjad ja soovisid ainuõigust kohvi kasvatada enda käes hoida ning alguses see õnnestus. Sadamates oli karm kontroll ning maalt sai välja viia ube, mis olid võimetud idanema. Selleks, et need ei idaneks keedeti oad läbi või kuivatati   päikese   all.   (ibid.,   lk   10)   Araablased   viisid   välja   kohvi   igale poole  ning selle jaoks  oli kõige  olulisem sadam Mocha (Moka) (Raun, Grossfeldt, 2014: 15). 1.1.3. Kohv jõuab Euroopas Väikeses koguses jõudis kohv Veneetsiasse 16. sajandi lõpul. Sinna tõi selle sinna esimesena Prosperi Alpini. Egiptuses olles ta oli märganud, et kohalikud   teevad   ,,erilist   jooki   seemnetest   ,   mida   nad   kõrvetavad, jahvatavad ning seejärel vees keedavad”. (ibid., lk 16) Alguses olid oad kasutuses   ravimina,   kuid   ajapikku   saadi   informatsiooni,   et   ,,Türgis röstitakse   kohviube   ja   tehakse   neist   imepärast   jooki.”   Nad   proovisid seda ning see väga meeldis neile. Jook saavutas suure populaarsuse Suur huvi joogi vastus tekitas ka probleeme. ,,Seni soositud tee, õlle ja veini   tootjad   ning   maaletoojad   püüdsid   tekitada   rahva   hulgas vastumeelsust kardetud ja vihatud türklaste lemmikjoogile.” Valitsejad püüdsid   kohvi   abil   omale   raha   laekumist   suuremaks   muuta sisseveomaksu   abil,   aga   see   ei   andnud   suurt   tulemust.   (ibid.,   lk   10) Peale selle katoliku kiriku ametnikud proovisid samuti keelustada kohvi. Situatsioon   muutus   nii   teravaks,   et   sellesse   pidi   sekkuma   paavst Clement VIII. Enne otsuse tegemist ta otsustas ise maitsta jooki ja leidis, et   see   oli   nii   rahustav   ning   selle   tõttu   sai   kohv   paavstilt   heakskiidu. (ibid., n.d.) Tänu sellele kogus kohv aina enam tuntust ja huvi ning seda 6


joodi kõikjal (ibid., lk 17). Nii   nagu   Lähis-Idas   tekkisid   kohvitoad   nii   tekkisid   nad   ka   Euroopas. Nendest esimene oli Viinis ja selle tulemine sai võimalikuks tänu sõjale. 1683. aastal piirasid türklased Viini. Nad olid juba valmis alistuma, kuid poolakad   sundisid   Türgi   vägesid   lahkuma.   Neist   jäi   maha   palju kohviubasid, mis arvati alguses olevat mõeldud hobustele toiduks, kuid mees nimega Kulczycki oli ka enne kohvi joonud ja seega teadis ta, mis oli maha jäetud. Ta avas kohviku Viinis. Alguses ei äratanud see suurt huvi, kuid ta hakkas kohvile juurde panema erinevaid lisandeid maitse parandamiseks ning tegi suurt tööd oma jookide propageerimisel. Veneetsiast   levis   kohv   Inglismaale   17.   sajandi   keskpaiku   ja   sealt Prantsusmaale. (Kang jt, 2006: 10) Inglismaal tekkisid ,,penniülikoolid”. Need   said   oma   nime   selle   järgi,   et   sealt   sai   penni   eest   kohvi   ning vestelda. Kohvi hakati üha enam tarvitama, sest kohvi juues oli võimalik olla hommikul täis jõudu ja energiat ja seetõttu paranes ka töö kvaliteet. Kohvitubasid olid Londonis  17. sajandi keskkohaks rohkem kui 300 ja need meelitasid paljude ametite esindajaid ning neist kasvasid välja ärid nagu Lloyd's of London sai alguse Edward Lloyd's Coffee House. (The History…, n.d.)  Sellise   kohvi   leviku   arengu   valguses   tekkis   eurooplastel   huvi   kohvi kasvatamise vastu (Raun, Grossfeldt, 2014: 15). 1614.aastal välja läinud Madalmaade   Ida-India   Kompanii   reis   andis   võimaluse   araablaste monopol murda. Pieter van den Roecke töötas Ida-India Kompaniis ja ta oli ettevõtte tipus tänu andekusele ja töökusele. 17. augustil andis ta käsu laevadel paigale jääda Aden lähedal, kuid nad pidid sealt lahkuma, sest   neil   ei   olnud   luba   Osmanite   impeeriumis   tegutseda.   Nad   sõitsid edasi, kuni nad olid jõudnud Shishri sadamasse, mis ei asunud Osmanite impeeriumi aladel. Sealne prints oli nõus nendega tehingut tegema ja nad   lahkusid   suure   koguse   sealsete   toodetega   ning   müüsid   suure kasuga maha Jaava saarel. 1616 oli van den Roecke tagasi Shishris, kuid ei   teinud   seal   äri   ja   sõitsid   Mokasse.   Seal   ta   kohtus   võimukandjaga eesmärgiga   saada   luba   kaup   laevadele   laadida,   kuigi   neil   ei   olnud 7


selleks vajalikku dokument. Sellegipoolest läks kohtumine korda ja nad said loa. Märtsis lahkus ta koos laadungiga, kuid nad ei maininud, et osteti ka kohvitaimi. Need pandi mulda Indias ja see andis võimaluse hakata ka tootma kohviube ja võimaluse monopol hävitada. (Mønster- Kjær, 2014: 74) Kuid alguses see ei olnud nii edukas, lõpuks see läks õnneks neil Jaava saarel Indoneesias. Varsti oli hollandlastel edukas ja laienev   kohviäri.   Seejärel   nad   laiendasid   kohvikasvandusi   Sumatra   ja Celebesi saartele. (ibid., n.d.)  1.1.4. Kohv jõuab Ameerikasse 1650. aastatel jõudis kohv Uus-Amsterdami ehk New Yorki. Seal levisid kohvimajad  ruttu,  kuid  tee  oli   siiski  rohkem   joodav,  kuid  see  muutus aastal  1773.   Kolonistid  hakkasid vastu  suurele  teemaksule,  mille  tehi kuningas   George   III.   Vastuhakk,   mida   teatakse   Bostoni   tee   peona, muutis jäädavalt eelistusi kohvi suunas. (The History…, n.d.) Tükk aega on   mõtiskletud   selle   üle,   kas   hollandlased   või   prantslased   hakkas esimesena kohvi kasvatama Uues Maailmas. Selle kohta on teada, et seda   tegid   kõigepealt   hollandlased   1718.   aastal   Surinames.   (Raun, Grossfeldt, 2014: 19) Kuid suurem kohvikasvatamine Lõuna-Ameerikas sai alguse sellest, et 1714. aastal kinkis Louis XIV juurde visiidile läinud Amsterdami linnapea talle noore kohvitaime, mis pandi kasvama Pariisi botaanikaaeda. 1723. aastal,   mil   tuli   kodumaale   puhkama   Gabriel   Mathieu   de   Clieu,   kes mõistis,   et   Martinique   saarel   on   väga   head   tingimused   kohvi kasvatamiseks.   Ta   proovis   saada   valitsejalt   nõusolekut   viia   endaga Prantsuse   Antillidele   kaasa   pistikuid   taimelt,   mis   kasvas   Pariisi botaanikaaias, kuid ta ei saanud seda luba. Ta ei lasknud sellel ennast morjendada   ja   koostas   kava   oma   tahtmise   saavutamiseks. Kohvipistikute   saamisest   on   mitu   varianti.   Esimeses   versioonis   andis talle   taime   Chiraci,   kes   sai   aru,   et   kohvi   tootmine   võiks   teha Prantsusmaast   rikka   riigi.   Teise   teooria   kohaselt   otsustas   ta   seda   ise teha ning ronis öösel üle kiviseina. Ta sisenes kasvuhoonesse ja võttis seal   olnud   taimelt   pistiku.   Paari   päeva   pärast   ,,seilas   Clieu   merele 8


Prantsuse korveti Dromedaire pardal, et viia oma varandus Martinique ´ile.”  Reisi   käigus   tekkis   mitmeid   probleeme.   Raske   oli   saada  puhast vett ning ta pidi võitlema kaasreisijaga, kes tahtis tema taime hävitada. Vaatamata kõigele jõudis taim elusalt kohale ja ta istutas enda aeda. Kolm aasta pärast hakkas taim vilja kandma ja nüüd olid kõik mured kadunud.   Aja   möödudes   selgus,   et   tema   tegu   on   väga   tähtis.   ,,Seda mitte ainult patustaja rahataskule, vaid kogu Prantsuse majandusele.” Pool   sajandi   möödumiseks   oli   sellest   kohvitaimest   saanud   alguse miljoneid   puid.   ,,Pistikud   viidi   1734.   aastal   Prantsusmaa   kolooniasse Saint-Domingue´i Hispaniolal (Haiti) ja koloonia hakkas tootma tonnide kaupa kohvi,” kui oli möödunud 54 aastat tuli sealt 50% kohvist. Taime toojal Martinique saarele läks väga hästi. Ta äri oli kasumlik ning ta sai teenetemärke   ja   kerkis   ametiredelil.   Pensioni   saamise   ajaks   ta   kolis tagasi oma kodumaale. (Mønster-Kjær, 2014: 75-77) Prantslased   tundsid   muret   kohvi   tootmise   suurenemise   tõttu,   kuid hollandlased seda ei tundunud. 1727. aastal sai alguse hollandlaste ja prantslaste   vaheline   tüli,   mille   põhjuseks   oli   piir   Prantuse   Gujaana   ja Brasiilia vahel. Seda tüli hakkas lahendama Francisco de Melo Palheta, kes oli Brasiilia sõjaväes. (Kang jt, 2006: 10) Reaalsuses oli tema tööks hankida kohvipuu, kuna portugallased soovisid ka kohviäriga tegeleda. Taime hankimine kasvandustest ei olnud võimalik, kuna nendes oli karm kontroll. Selle asemel otsiti keegi, kes saaks neid aidata. Teda oli nõus aitama Marie d´Orvilliers, kes tegi seda armastuse pärast, sest mees oli väga   sarmikas.  Arvatakse,   et  mees   sai   pistikud   kätte   suures   kimbus, mille   naine   talle   ulatas   ,,tseremoonial,   mille   kuberner   korraldas läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks.” Buketis olnud lillede seas olid ka kohvitaimi.   See   tegu   andis   võimaluse   tõusta   brasiillastel   suurimaks kohvitootjaks maailmas. ,,Taim   omakorda   kaotas   oma   staatuse   hinnatud   ja   väärtusliku varandusena,   kuna   nüüd   oli   see   kõigil.”   Peale   seda   hakati   kohvi kasvatama igal pool, kus see võimalikuks osutus. (Mønster-Kjær, 2014: 77)   Alates   1825.   aastast   hakati   ka   Hawaii   saartel   kohvi   tootma 9


(Encyclopædia   Britannica,   1999   sv   Coffee).   20.   sajandi alguses ,,istutasid Saksa kolonistid kohvi Kilimandžaaro mäenõlvadele praeguses Tansaanias.” Nii jõudis  kohv tagasi sinna, kust ta oli pärit, peale pikka reisi läbi maailma. (ibid., lk 77) Peale   seda   hakati   istandusi   rajama   Kesk-Aafrikas   (Raun,   Grossfeldt, 2014: 20). Tööstuslikke masinaid kohvi tootmiseks hakati kasutama 19. sajandi viimases otsas või 20. sajandi algusjärgus. Leiutati ka ubadest kofeiini eraldamise viisid. Lahustuv kohv oli täienenud 1950. aastateks väga  palju.  Selle  tarbimise  tõus  tõi  kaasa suurema  vajaduse  Robusta ubade järele, mida hakati hoogsalt Aafrikas kasvatama. (ibid., 1999 sv Coffee) 10


1.2. Kohvi teekond tarbitava tooteni 1.2.1. Kohvitaimed, neis sisalduv ja mõju tarbijale Praeguseks on avastatud ligikaudu 120 liiki, mis on võimelised looduses kasvama. Põhiliselt kasvatatakse kahte kohvipuu liiki.  Coffea arabica`t, ehk   araabika   kohvi   ning  Coffea   canephora`t   ehk   robustat.   Veel kasvatatakse  Coffea   liberica´t   ja  Coffea   excelsa´t,   mis   on   hiljem avastatud. (Raun, Grossfeldt, 2014: 45) Kohvipuu lehed on 10-15 cm pikad ning rohelist värvi (Kang jt, 2006: 10).   Taime   õied   on   valged   või   õrnroosad   (ibid.,   lk   45).   ,,Kohvipuuõis kujutab   endast   peent   toru,   mille   tipp   on   lõhenenud   lamedaks viieharuliseks   täheks.   Õie   keskelt   sirutuvad   ülespoole   tolmukad   ja emakas.” (ibid., lk 18-19) ,,Kohvikirsid on kaetud koorega, mille all on kollakas viljaliha.” Ühe kirsi sees on tavaliselt kaks uba, mis on kaetud kahe kihiga. Uba on väljaspoolt kumera kujuga ning seestpoolt lame ja sellel poole jaotab kaheks pikisoon. (ibid., lk 48) Kohvi sisaldab vett, alifaatseid happeid ja kiniinhapet, proteiini, lipiide. Peale   selle   erinevaid   vitamiine   ja   mineraale,   kofeiini,   bioaktiivseid ühendeid,   fenoolseid   ühendeid   ja   ühendeid,   mis   on   ebasoovitatavad. (Lashermes,   2018,   lk   263-264)   Kõige   tavalisem   must   kohv   ilma lisanditeta   sisaldab   vähe   kaloreid.   Ühes   tassis   on   umbes   2   kalorit. (Nordqvist, 2019) Kui  juua  kohvi  üle   nelja  tassi  päevas,  mis  sisaldab ligikaudu   400  mg kofeiini.   Siis   võib   kogeda:   ,,peavalu,   unetust,   närvilisust,   ärrituvust, sagedast   vetsuskõimist   või   võimet   mitte   kontrollida   urineerimist, lihasvärinaid.”   (Caffeine:   How...,   n.d.)   Lisaks   eelnevalt   loetletud kõrvalmõjudele võib kohv tekitada sõltuvust, osteoporoosi, suurendada kolesterooli,   aidata   kaasa   erinevate   südame-   ja   veresoonkonna probleemide tekkele ja tekitada liigset veekadu kehast (Heinsalu, 2017). Positiivse   poole   pealt   võib   kohvi   tarbimine   suurendada   inimese energiataset   ja   teha   targemaks,   võib   aiadata   kaotada   kaalu,   inimese füüsise võimekust suurendada, sisaldab erinevaid toitaineid, vähendada 11


haigestumist erinevatesse haigustesse, aitab võidelda depressiooniga ja teha õnnelikumaks, võib aidata pikendada eluiga (Gunnars, 2018). 1.2.2. Paljundamine ja kasvamine ,,Kohvitaime   elu   võib   alguse   saada   kahte   moodi:   kas   seemnest   või pistikust.”   Esimesel   moel   tehes   sorteeritakse   välja   parimad   oad,   mis seatakse   ,,taimelavadesse   mulda   umbes   2   cm   sügavusele.”   Peened varred, mille tipus on uba, millest taim alguse sai, tulevad nähtavale 6-8 nädala pärast. Teise viisi järgi tehes ,,lõigatakse puuokstelt nelja lehega pistikud,”mis   istutatakse   taimelavasse.   Peale   1-2   nädala   möödumist tekivad  juured   ja  pärast  seda   hakkavad  uued  lehed  kasvama.  (Raun, Grossfeldt, 2014: 46) Peale   aasta   möödumist   on   taim   30-50   cm   kõrge   ja   pannakse   ümber kasvama   istandusse.   Esimese   kolme   kasvamise   aasta   ajal   ei   anna taimed   saaki,   kuid   vajavad   kastmist,   lõikamist   ja   pestitsiididega pritsimist. Istandustes hoitakse puu 2-3 meetri pikkusena, sest siis on lihtsam   taime   hooldada   ja   lõigata,   mille   tõttu   puu   on   viljakam.   Taim hakkab tavaliselt vilja andma 3-5 aasta pärast peale istutamist.  Tavaliselt   vahetatakse   kohvipuud   kohviistandustes   välja   iga   15   aasta tagant,   kuna   soovitakse   ,,katsetada   uusi,   endistest   paremate omadustega sort ja hübriide.” Traditsioonilisemates istandustes on puud alles jäetud ning nende all kasvatatakse peale kohvi ka puuvilju ning taimi, mida kasutatakse raivimisel või maitsestamisel. Istandustes, mis on edumeelsed istutatakse lehtpuid, mis ei vaja kohvitaimedega samu toitaineid. Nende alla istutatakse kohvipuud, mis on arendatud nii, et taim   ei   vaja   lõikamist.   Lehtpuude   alla   istutatakse   ka   erinevaid   muid viljapuid nagu banaanipuid. Mõistagi vajab see palju tegutsemist kahju tekitajate   eemale   hoidmiseks   ja   väetamise   näol.   Maailmas   on   ka istandusi,   milles   kasvatatakse   kohvitaimi   otsese   päikese   all.   Sellistes istandustes   on   paljud   tegevused   automatiseeritud,   mille   tõttu   on tootmine väga tõhus. (Kang jt, 2006: 20) Kõige   paremad   tingimused   istanduste   rajamiseks   on   troopikavööndis, 12


kus  aastaringselt on kliima  püsiv (ibid.,  lk 45). Seega  kohvi  tootmine toimub põhiliselt Ladina-Ameerikas, Araabia poolsaarel, Aafrikas ja Uus- Guineal ja Indoneesia saartel. Lisaks toimub tootmine ka Hawaiil, Indias ja Kagu-Aasias. (ibid., lk 20) 1.2.3. Saagi koristamine ja töötlemine Kuna   kohvi   kasvatamine   toimub   erinevates   asukohtades,   siis   toimub kuskil alati saagi koristamine (Kang jt, 2006: 25). Saak on tavaliselt siis koristamiseks sobilik, kui kohvikirss on erepunane, kuid see ei ole alati nii,   sest   on   ka   puid,   mille   viljad   on   kollakad   või   oranžid   (Raun, Grossfeldt, 2014: 48). ,,Korjamiseks on kaks meetodit: noppimine või rebimine.” Esimese viisi puhul   korjatakse   käsitsi   paraja   küpsusastmega   vilju,   kuid   seda   tuleb teha   regulaarselt,   sest   viljad   on   sobilikud   korjamiseks   erinevatel momentidel.   Sellise   meetodiga   korjatud   viljad   on   suurepärased,   kuid selline   korjamine   võtab   aega   ja   on   kallis.   Seda   viisi   kasutatakse põhiliselt Brasiilias ja Austraalias. Kuid teist meetodit, mis on rebimine kasutatakse   suuremates   istandustes.   Kui   suurem   osa   saagist   on mõõdukalt   valminud,   siis   korjatakse   või   kasutatakse   seadeldist   terve taime viljade kätte saamiseks. See viis on küll kiire, kuid saagi hulgas on väga palju kasutuskõlbmatut. (ibid., lk 55) Saagi   koristamise   käigus  leitakse   ka   marju,   mille   sees  on  üks  ümara kujuga seeme, mida kutsustakse peaberry`iks. See on väärareng, mis on   tavaliselt   okste   tippudes   kasvavatel   marjadel,   mille   põhjuseks arvatakse olevat suur muutus ilmas või õis, mis on viga saanud. (ibid., lk 21) Koristatud   viljad   toimetatakse   masinasse,   mis   sorteerib   välja   prahi   ja viljad,   mida   ei   saa   kasutada.   Peale   korjamist   hakkab   sellele   järgnev töötlus hiljemalt 10 tunni jooksul. Töödelda saab kolmel viisil. Esimene meetod on kuivtöötlus, mis on kõige vanem töötlusviis. Sobiva kliimaga riikides nagu Brasiilia, Lääne-Aafrika, Vietnam ja Laos kasutatakse seda teguviisi ka tänapäeval. See meetod ei ole kallis ja ei nõua palju inimesi. 13


,,Viljad   laotatakse   kohe   pärast   korjamist   õhukese   kihina   laiali   ning jäetakse   kaheks-   kolmeks   nädalaks   õue   kuivama.   Kuivamise   järel eraldatakse   oad   spetsiaalsete   masinate   abil   viljalihast,   taimeliimist   ja pärgamendist   ning   saadakse   oad,   mis   on   kas   kollakasrohelised   või pruunikasrohekad.”  Teine   meetod   on   märgtöötlus,   mille   tarvis   on   vaja   rohkem   aega   ja inimesi. ,,Ühtlaselt küpsed viljad pestakse ja korjatakse välja sodi. Siis pannakse   viljad   masinasse,   mis   eemaldab   viljaliha,   seejärel   jäetakse need   12-36   tunniks   suurde   veetõrde   käärima.   Selles   faasis   eraldub pärgamenti kattev taimeliim. Seejärel oad pestakse ning kuivatatakse päikese käes või kuivatites seni kuni ubades on 12% niiskust. Lõpuks eemaldatakse   pärgament   ja   oad   viiakse   hoiule   hea   ventilatsiooniga ladudesse.”   Sellisel   viisil   on   lõpptulemuseks   ühtlase   kvaliteedi   ja väljanägemisega oad.  Kolmas   meetod   on   poolpesu,   mille   korral   vee   kulu   on   väiksem   kui märgtöötluse  korral  ja kääritamisfaasi ei toimu. Peale saagi korjamist viljad   pestakse   ja   masin   eraldab   viljaliha.   ,,Taimeliimi   ja   pärgamendi eemaldamiseks   kuivatatakse   ube   päikese   käes.”   Neid   tuleb   pidevalt segada, kuna muidu hakkab toimuma käärimine. Selline meetodi pikkus on   ligikaudu   8   päeva.   ,,Taolisel   meetodil   saadud   kohvi   nimetatakse poolpestud   kohviks.   Omadustelt   sarnaneb   see   kohv   kuivtöötlusel saadud   kohviga.”   Sellisel   meetodil   töödeldakse   saaki   Costa   Ricas, Columbias ja Brasiilias. (Raun, Grossfeldt, 2014: 55-59) 1.2.4. Sorteerimine ja röstimine ,,Pärast kuivatamist sorteeritakse oad suuruse ja defektide hulga järgi kvaliteediklassi,  suuremate   defektidega  oad   eemaldatakse.  Sorteerida võib   käsitsi,   elektrooniliselt   või   optiliselt.”   Peale   seda   pannakse sorteeritu 60-70 kilo kaaluvatesse kottidesse ja nad alustavad liikumist kohvi   sisse   ostvatesse   riikidesse.   Peale   kohvi   saabumist   importivasse riiki vaadatakse oad veel kord üle. ,,Nüüd selekteeritakse oad tiheduse ja   värvuse   järgi,   selleks   kasutatakse   dikromaatilisi   optilisi 14


selekteerimismasinaid.” Kohvioad, mis ei ole sobiliku tooniga jäetakse kõrvale, kuna nende tõttu võib valminud segu olla teistsugune. Peale neid tegevusi hakatakse ubasid röstima.  ,,Kohvi   röstimist   peetakse   kohvitöötlemise   kõige   tähtsamaks   etapiks, sest  just  selle   käigus   kujuneb   ubade   aroom  ja   maitse.  Kuumutamisel muutuvad kohvi füüsikalised ja keemilised omadused, aga ka välimus- röstitud oad võivad olla heledad, keskmist värvi või tumedad.”  Kõige   klassikalisema   teguviisi   korral   pannakse   ,,rohelised   oad pöörlevasse   trumlisse   (silindrisse),   mida   kuumutatakse   põleti   abil.” Trumli   sisemuses   oad   puutuvad   kokku   tulise   pinnaga.   Selle   meetodi puuduseks on liiga pikk röstimisaeg, mis on 12-16 minutit. Nüüdisaegse meetodi korral röstitakse ubasid tulises õhus. Sellise teguviisiga oad ei puutu masina seinasid, vaid hõljuvad tulises õhus ja röstimisele kuluv aeg on 5-8 minutit. Seda meetodit kasutatakse suurfirmades ,,Röstimise temperatuur   valitakse   vastavalt   sellele,   millist   maitset   ja   aroomi soovitakse saadas.” (ibid., lk 61-62) 1.2.5. Kohvisegud, jahvatamine, pakkimine Peale   seda   tehakse   kohvisegud,   mille   tegemine   on   elukutseliste maitsjate   töö.   ,,Nad   valivad   välja   ja   sobitavad   kokku   kohvisorte   ja püüavad   saada   parima   maitsega   kombinatsioone.   Kokku   segatakse erineva   kvaliteediga   (araabika,   robusta),   erineva   töötlusviisiga   ja   ka erinevalt   päritolumaalt   kohvi.   Kõik   need   elemendid   kokku   annavad segule kindla maitse, aroomi ja kanguse.”  Segude   tootmisel   arvestatakse   selle   riigi   elanike   maitse-eelistustega, kuhu   kohvisegu   valmistatakse.   Selle   tõttu   võivad   tootjate samanimelised   tooted   riigiti   erineda   maitse   poolest.   Kõigis kasvatuspiirkondades on kohviubadel erinev maitse ja lõhn. See oleneb sadanud   vihma   kogusest,   mulla   koostisest   ja   sellest,   kui   palju   on paistnud päike. Isegi ühe istanduse saak võib maitse ja lõhna poolest olla erinevad. Peale seda segu jahvatatakse, mille käigus on võimalik toota   erineva   jämedusega   jahvatatud   pulbrit.   ,,Kõige   sagedamini 15


kasutatakse   viit   tüüpi   jahvatust:   jäme   jahvatus-   kohvipulber   on jämedateraline,   keskmine   jahvatus-   pulber   on   suhkrutaoline,   peen jahvatus-   kohvipulber   on   peensoola   taoline,   eriti   peen   jahvatus- kohvipulber  on väga  peenike,  kuid  struktuur  on  katsudes  tunnetatav, Türgi jahvatus- kohvipulber on justkui jahu.”  Enne   kohvipulbri   pakenditesse   panemist   pannakse   see   ,,suurtes säilitusanumates,   et   röstimise   ajal   moodustunud   süsihappegaas eralduks, muidu võib pakend puruneda.” (Raun, Grossfeldt, 2014: 67) Pärast   jahavatamist   hakatakse   pakendama,   milleks   kasutatakse pakendit,   mis   on   mitmekihiline   ja   aitab   kaitsta   sisu   erinevate   väliste tegurite   eest.   Kohvi   pakendatakse   kahel   viisil.   Esimesel   moel pakendades tekitatakse vaakum, sest kokkupuude hapnikuga muudab maitset. Tugev pakk näitab, et sisu on korralik ja pakk on terve. Teisel viisil   pakendatakse   mõndasid   kohvisorte   nii,   et   hapniku   asemel   on süsihappegaas pakis. Paki peal on ventiil, et süsihappegaas, mida kohv eritab  ja   on  ülearu  saaks   eemaldada. Sellisel   juhul  ei  ole  pakk   kõva. (Kang jt, 2006: 31) 16


2. Empiiriline osa 2.1. Metoodika Andmete   kogumiseks  koostati   küsitlus,  mida   jagati  sotsiaalmeedias  X gümnaasiumi õpilaste seas. Küsitlus, mis koosnes 11 küsimusest, viidi läbi perioodil 05.03 kuni 26.03. Neist kahe küsimuse eesmärk oli teada saada vastajate sugu ja klass. Kolm küsimust olid, milles pidi hindama enda teadmisi skaalal 1 kuni 5. Viis küsimust olid valikvastustega ning üks küsimus oli jah või ei vastusega. Küsitletavad olid X Gümnaasiumi õpilased. Küsitlusele vastas nii naised kui ka mehed. Vastanute seas oli mehi 15 (21%) ja naisi 57 (79%). Küsitlusele vastas kokku 72 inimest.  2.2. Küsitluse analüüs Joonis 1. Valim Joonisel   1   on   näidatud   vastajate   sugu   G1,   G2   ja   G3   klassides.   G1 klassides   olid   kõige   vähem   vastajaid   ning   seal   moodustasid   naised vastajatest ligikaudu 85%. G2 klassides oli kõige rohkem vastajaid ning naisi   oli   peaaegu   6%   vähem   G1   klassidest.   G3   klassidest   vastanud õpilaste seas oli naisi ligikaudu kolm korda rohkem kui mehi. 17


Joonis 2. Vastajate hinnang enda teadmistele kohvist. Joonisel 2 on toodud õpilaste hinnang enda teadmistele kohvist. Meeste seas on enda teadmisi kohvist hinnatud üsna võrdselt kõigi numbritega. Kuid   naiste   seas   on   ligikaudu   pooled   vastanutest   hinnanud   enda teadmisi   numbriga   3,   numbreid   1   ja   5   on   vähe   kasutatud   ning   teisi numbreid   on   valinud   ⅖   vastajatest.   Klasside   järgi   vaadates   on   G1 klassides   üsna   võrdselt   valitud   numbreid   2   ja   3,   mis   moodustab vastanutest ligikaudu ⅔ ja number 5 ei ole valitud üldse. Numbreid 1 ja 4 on valitud vähem ja numbrit 5 ei ole valitud. G2 klassides on ligikaudu pooled   vastanutest   valinud   numbri   3   ning   ülejäänud   numbreid   on valitud   üsna   võrdselt   välja   arvatud   number   5,   mida   valis   6.3%.   G3 klassides on peaaegu pooled vastanutest valinud numbri 3 ja ¼ numbri 4 ning teisi numbreid on vastajad valinud üsna võrdselt. Joonis 3. Vastajate hinnang teadmistele kohvi ajaloost. 18


Joonisel 3 on toodud õpilaste hinnang enda teadmistele kohvi ajaloost. Soo   järgi   vaadates   on   nii   meeste   kui   ka   naiste   seas   protsendiliselt ligikaudu sama palju valitud numbreid 1 ja 2. Numbreid 3 ja 4 on valitud mõlema soo seas vähem. Klasside järgi vaadates moodustab suure osa number   1   valijad   (62,5%–73,7%)   ja   ligikaudu   20%–30%   on   valinud numbri 2. Vähem on valitud number 3, mida ei ole valitud G1 klassides, kuid G2 ja G3 klassides on valitud ja G1 klassides on üks naine valinud numbri 4. Mitee üksiki vastaja ei valinud numbrit 5. Joonis 4. Vastajate hinnang teadmistele, kuidas kohv jõuab nendeni. Joonisel 4 on toodud õpilaste hinnang enda teadmistele selle kohta,  kuidas kohv jõuab nendeni. Soo järgi vaadates on meeste seas umbes ½ valinud numbreid 1 ja 2. Teise poole moodustavad peaaegu võrdselt  jaotunud numbrid 3, 4 ja 1. Naiste seas on peaaegu 40% vastanutest  valinud numbri 2 ja sama palju on valitud numbreid 1 ja 3. Ülejäänud  numbritest on valitud vähe numbrit 4. Klasside järgi vaadates on  kõikides klassides valitud kõige rohkem numbrit 2. Kõikides klassides on valitud üsna sama palju numbreid 1 ja 3. Numbrit 4 on valitud G1  klassides ligikaudu 21,1%, G2 klassides 15,6% ja G3 klassides 4,8%.  Numbrit 5 on valinud üks õpilane G2 klassides, 19


Joonis 5. Vastajate valik, kust on kohv pärit. Joonisel 5 on toodud õpilaste arvamus selle kohta, kus kohast on kohv algselt   pärit.   Meeste   seas   on   ligikaudu   pooled   vastanutest   valinud Lõuna-Ameerika ja ¼ on valinud Aafrika. Ülejäänud vastusevariante on valitud vähem. Naiste seas on peaaegu 70% vastanutest valinud Aafrika või   Lõuna-Ameerika.   Mõlemal   sool   on   vähem   valitud   teisi   variante. Klasside järgi vaadates on kõikides klassides valitud kõige enam Aafrikat ja Lõuna-Ameerikat. Aasiat ja Põhja-Ameerikat on valitud protsendiliselt üsna sama palju, kuid Okeaaniat on valitud ainult G2 ja G3 klassides. Joonis 6. Vastajate valik selle kohta, kus kasvatatakse kohvi. Joonisel   6   on   toodud   õpilaste   arvamus   selle   kohta,   kus   kohvi kasvatatakse. Soo järgi vaadates on meeste seas sama palju vastajaid variantidel Ladina-Ameerika  ning Uus-Guineal ja Indoneesial ning teisi 20


variante   on   valitud   vähem.   Naiste   seas   on   kõige   enam   valitud   Uus- Guinead ja Indoneesiat ning Aafrikat ja väga vähe on valitud Hawaiid. Klasside   järgi   vaadates   on   kõige   enam   valitud   Uus-Guinead   ja Indoneesiat   ning   Aafrikat   ning   kõige   vähem   on   valitud   Hawaiid   ja Araabia poolsaart. Joonis 7. Positiivsed kõrvalmõjud, millest vastajad on kuulnud. Joonisel   7   on   toodud   positiivsed   kõrvalmõjud,   millest   vastajad   on kuulnud.   Nii   meeste   kui   ka   naiste   seas   on   kõige   enam   valitud vastusevariandid, et suurendada energiataset ning suurendab füüsilist võimekust.   Valitud   ei   ole   variante,   et   teeb   targemaks   ja   vähendab haigestumist   erinevatesse   haigustesse.   Ülejäänud   variante   on   valitud üsna   sama   palju.   Kuid   naiste   seas   on   valitud   kõige   vähem,   et   saab erinevaid toitaineid ja aitab suurendada eluiga. Klasside kaupa vaadates on   valitud   kõige   rohkem,   et   suurendab   energiataset   ning   suurendab füüsilist   võimekust.   Kõikides   klassides   on   ligikaudu   10%   vastajatest valinud,   et   aitab   kaotada   kaalu   ning   teisi   variante   on   valitud   üsna võrdselt kõikides klassides. 21


Joonis 8. Negatiivsed kõrvalmõjud, millest vastajad on kuulnud. Joonisel 8 on toodud kohvi negatiivsed kõrvalmõjud, millest on kuuldud. Nii meeste kui ka naiste seas on valitud kõige enam unetust, sõltuvust ning   närvilisust   ja   ärritatust.   Kõige   vähem   on   valitud   osteoporoosi, lihasvärinaid ja suurenenud kolesterooli. Ülejäänud vastusevariante on valitud   ligikaudu   10%   Klasside   järgi   vaadates   on   kõikides   klassides valitud kõige rohkem unestust, närvilisust ning sõltuvust. Kõige vähem on   valitud   lihasvärinaid,   suurenenud   kolesterooli.   Osteoporoosi   on valitud ainult G3 klassides. Teisi vastusevariante on valitud umbes 10%. Nii soo kui ka klassi järgi on vastusevariante valitud üsna sarnaselt. Joonis 9. Ained, mida sisaldab kohv vastajate arvates. Joonisel 9 on toodud ained, mida kohv sisaldab. Soo järgi vaadates on nii meeste kui ka naiste seas suurem osa (½–⅔ vastajatest) valinud kofeiini või   vee.   Meeste   seas   ei   ole   valitud   varianti   lipiidid   ja   proteiin,   kuid 22


ülejäänud   vastusevariante   on   valitud   üsna   võrdselt.   Naiste   seas   on ülejäänud vastusevariantidest valitud natukene rohkem ühendeid, mis on ebasoovitatavad, kuid ülejäänud variante on valitud üsna võrdselt. Klasside  järgi vaadates  on nii meeste kui  ka  naiste seas  kõige  enam valitud kofeiini ja vett. Ülejäänud ained on vailitud üsna võrdselt kõigis klassides. Joonis 10. Õpilaste arvamus vajalikkuse kohta kohvist rohkem teada. Joonisel 10 on toodud õpilaste arvamus selle kohta, kas on oluline teada kohvist   rohkemat.   Vastajatest   nii   meeste   kui   ka   naiste   seas   on protsendiliselt   sama   palju   vastanud   nii   eitavalt   kui   ka   jaatavalt. Klassides on nii, et kõige enam vastajaid oli G2 klassides ja kõige vähem G1 klassides. Jooniselt on näha, et mida klass edasi seda enam peetakse olulisemaks kohvist rohkema teadmist. 23


Kokkuvõte Selle  uurimistöö eesmärk oli uurida  X Gümnaasiumi õpilaste teadmisi kohvi  kohta. Sooviti  teada saada, kui  palju teatakse kohvi  ajaloost ja sellest  kuidas   kohv   nendeni   jõuab   ja   milliseid   kõrvalmõjusid   teatakse ning mida kohv sisaldab. Esimeses   peatükis   on   kirjutatud   kohvi   ajaloost.   Teises   peatükis   on kirjutatud   sellest,   kuidas   valmib   kohv,   mida   sisaldab   ja   milliseid kõrvalmõjusid   on   olemas.   Kolmandas   peatükk   annab   ülevaate 24


metoodikast ning andmeteanalüüsist. Töös selgus, et andmeid oli liiga vähe, et püsivaid järeldusi teha, sest meessoost vastajaid oli liiga vähe (25%). Kuid antud tulemuste põhjal saab öelda, et vastajate  teadmised kohvi  ajaloost on halvad ja kohvi teekonnast   nendeni   natukene   paremad.   Vastajate   seast   olid positiivsetest   kõrvalmõjudest   peaaegu   kõik   inimesed   kuulnud,   et suurendab energiataset ja peaaegu pooled vastajatest olid kuulnud, et suurendab füüsilist võimekust ning ülejäänud vastusevariante oli valitud tunduvalt   vähem.   Negatiivsetest   kõrvalmõjudest   olid   vastajad   kõige enam kuulnud unetust, sõltuvust ning närvilisust ja ärritatust. Ülejäänud vastusevariante   valiti   vähem.   Selle   kohta,   mida   kohv   sisaldab   olid peaaegu kõik vastajad valinud, et sisaldab kofeiini ning suur osa valis, et sisaldab vett. Ülejäänud vastusevariante valiti tunduvalt vähem. Käsitletavat   teemat   saaks   edasi   arendada   püüdes   õpilasi   rohkem informeerida kohvist. Kasutatud materjalid 1.   Grossfeldt,   K.,   &   Raun,   A.   (2014).  Kohv.   Ajalugu,   kasvatamine, valmistamine, nautimine. Harjumaa: Menu kirjastus. 25


2. Gunnars, K. (2018). 13 Health Benefits of Coffee, Based on Science. Healthline.   Loetud:  https://www.healthline.com/nutrition/top-13- evidence-based-health-benefits-of-coffee, 08.04.2021. 3.   Heinsalu,   K.   (toim).   (2017).   Kohvi   10   plussi   ja   10   miinust. Virtuaalkliinik.   Loetud: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2017/03/03/kohvi-10-plussi-ja-10- miinust, 08.04.2021. 4. Kang, A., Suitsu, M., Virkus,L. (2006). Kohviraamat. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 5.  Lashermes,   P.   (2018).   Achieving   sustainable   cultivation   of   coffee. Loetud: https://www.taylorfrancis.com/, 08.04.2021 6.   Mayo   Clinic   kodulehekülg.   Loetud: https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/nutrition-and-healthy- eating/in-depth/caffeine/art-20045678, 08.04.2021 7. Mønster-Kjær, E. (2014). Kohvi ajalugu. Imeline Ajalugu, nr 8, lk 70- 77. 8.   Myhrvold,   N.   (2021).   Coffee.   Britannica.   Loetud: https://www.britannica.com/topic/coffee#ref66600, 08.04.2021. 9. National Coffee Association lehekülg. Loetud: https://www.ncausa.org/ About-Coffee/History-of-Coffee, 08.04.2021. 10.   Nordqvist,   J.   (2019).   Health   benefits   and  risks   of   drinking   coffee. Medical   News   Today.   Loetud: https://www.medicalnewstoday.com/articles/270202, 08.04.2021. 26


27


Lisad Lisa 1. Küsitlus 28


29


30


Autori koostatud küsitlus 31


Summary The main objective of the current research paper “X students knowledge about coffee” was to find out how much students know about coffee history and its way to people and what are the side effects of coffee and what it contains. All information in this research paper is mainly based on professional literature,   on   different   internet   pages   and   on   a   poll   shared   in   social media.   The   research   paper   consists   of   the   outline,   introduction,   four main paragraphs, summary, and confirmation page. Chapter one  and two   provide   theoretical   information   about   coffee.   The   3rd   chapter contains analyses about the poll and authors self-analyse. It   turned   out   to   have   not   enough   male   answers   (25%)   to   make persistent   conclusions.   But   it   is   possible   to   say   that   students   do   not know much about coffee's history and its way to usable product. About positive side effects students know the most increase of energy level and increase of physical ability and about negative side effects students know the most insomnia and addiction. The topic could be developed further by informing students more about the coffee. 32


Kinnitusleht  Kinnitan,   et   koostasin   käesoleva   kirjaliku   töö   iseseisvalt.   Kõigile   töös kasutatud  teiste  autorite   töödele  ja  andmeallikatele  on  viidatud;  olen teadlik, et käesolevat tööd ei edastata teistele tulu teenimise eesmärgil ega jagata teadlikult plagieerimiseks.  ………………………………………….……………..……………..  kuupäev / nimi / allkiri …………………………………………….
…………………………  kuupäev / nimi / allkiri  Tunnistan töö kaitsmisvalmiks.  Juhendaja  ………………………………………….……………..……………..  kuupäev / nimi / allkiri 33