Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohv inimeste elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kofeiin, kohvis, kohvik, sapi, kohvipuu, kohvist, vähk, ekseem, sapikivid, coffee, etioopia, kohviuba, araabika, robusta, vältima, sapikivide, kohvisordid, hollandlased, araabia, jooki, coffea, nescafearjad, kohvile, neerukividaohaavad, röstitudarjade, veneetsia, sokolaad, bostoni, yorgi, jooke, kohviliik, keemik, endometrioos, unetus, rasedusJuhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud
Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............
Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes
Kohvioad on kohvipuu röstitud seemed. Kohvioad sisaldavad 0,6-2,4% kofeiini. Kohviube kasvatatakse ja valmistataks enamjaolt Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Parimateks sortideks peetakse kolumibat, kostariikat, santost ja haraarit ning tähtsamad kohitüübid on araabika, robusta ja libeeria. Kohvi juuakse tavaliselt koore, suhkru või piimaga. (ENE, 1989) Kohvi alla käib ka viljakohv, mis ei ole valmistatud kohviubadest, vaid teraviljast. Maitse poolest meenutab see oakohvi, aga selles puudub kofeiin. Seda juuakse tavaliselt oakohvi asendajana ja tarbitakse kuumalt. (Kohv Vikipeedia, 2013) 1.1 Kuidas kohvi valmistatakse? Oad eraldatakse kuivatatud või (eriliste masinate abil) tooretest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Peale seda kohvioad röstitakse (ube kuumutatakse kinnistes trumlites temperatuuril kuni 220°C, mass väheneb 20% võrra ja maitse ning aroom tervanevad), jahvatatakse, eemaldatakse jäägid ning vahel ka filtreeritakse (kohviekstraktist vett välja
Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem
nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja,
järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi
· Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni.
Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari. Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook. Caffè latte Kohviijook, kus on 1/4 espressot ja 3/4 vahustatud piima. Kuum espresso (umbes 7 cl) valatakse klaasi põhja, selle peale valatakse kuuma auruga vahustatud piima (umbes 2 dl).
· Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika
Kohv Koostaja : Anzela Tjuljukova Narva Eesti Gümnaasium 11 klass Kohvi päritolu Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana, seal kasvas ta metsikult. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim.
................. 18 2 Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1 Sissejuhatus Alljärgnevas analüüsin toidukaupade alarühma ja tarbekaupade alarühma ühte tooterühma. Valisin oma tooterühmadeks kohvi ja mähkmed. Uurin nende tooterühmade ajalugu ja tootjaid. 2 Toidukaupade alarühm - Kohv Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.
Kohv Kohvitootjad. Suurimad kohvitootmise piirkonnad on Brasiilia, Columbia, Indoneesia, Etioopia. Tuntumad ettevõtted, kes tegelevad kohvitoodete tootmise ja turustamisega on Paulig, Löfbergs Lila ja Jacobs. Lahustuvaid kohvisid toodab põhiliselt Nestlé. Pauligi ajalugu algab aastast 1876, kui Saksamaalt Soome tulnud immigrant Gustav Paulig asutas oma äri. Gustav Paulig alustas oma äri soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini, konjaki jt koloniaalkaupade maaletoomise ja müügiga. 1904. aastal laiendas Paulig oma tegevust – lisaks hulgimüügile hakati tegelema ka toiduainetööstusega. Pauligi kohvitehas, mis oli esimene kohvitehas Põhjamaades, alustas tegevust laohoones Helsingi Katajanokka linnaosas. Paulig Espresso Originale on traditsiooniline Põhja-Itaalia stiilis röstitud õrnalt aromaatne espressosegu. Pisut robustat muudab kohvi maitse täidlasemaks ja annab tugeva aroomi. Maitse on pisut magus ja kohvil on kauakestev järelmaitse. P
Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab
JÕGEVA GÜMNAASIUM JANNO BEILMANN 11A MORFIIN JA KOFEIIN REFERAAT Morfiin on mu, delta ja kappa opioidi retseptoreid aktiveeriv aine, mille tekitatud mõnu sarnaneb orgasmijärgse uimase apaatse mõnuga, kuid põhjustab ka palju teisi elamusi nagu iiveldust, oksendamist, valuvaigistust, tugevat kõhukinnisust, kõhimisvajaduse vähenemist ja sügelust. Surmava doosi puhul takistab liigselt ajutüves hingamist alal hoidvate piirkondade tööd. Opioidi antagonistid kaotavad ka üledoosi puhul kiiresti morfiini toime
Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga
Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Tooteid on raske üles leida. Tootevalik Rakvere Maksimarketis: Eesti juust(tükina, viilutatuna, riivituna), Hollandi juust, Harmony südamejuust, Edam juust(tükina ja viilutatuna), Eesti juust light, Eesti kuldne juust, Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu snäkid, Eesti või Maksimarketis on e-piima tooteid märgatavalt rohkem. Toodete väljapanek on jällegi paremini paigutatud. 17 4 KOHV JA KOHVIJOOGID Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook. 4.1 Kuidas kohvi saadakse? Kohvi saadakse kohvipuu seemnetest, mis kasvab troopilises vööndis. Kohvioad arvenevad lihakates tumepunastes viljades. Taim on külma suhtes väga tundlik, sobilik temperatuur kasvukohas on 20-30 °C. Aromaatsemad kohvioad saadakse kohvipuust mis on kõrgemal merepinnast, mida kõrgemal seda aromaatsem. (Nõupuu, 2011)
kondiitritööstuses. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Arbuusi säilitatakse ka soolatult. Hea teada ! Küps arbuus kõmiseb sõrmenukkidega koputamisel õõnsalt, sest küpsed seemned tõmbuvad viljalihast eemale ja tekib tühi ruum, mis tekitab kaja. Toores arbuus ei kaja vastu, sest seal pole veel tühja ruumi. Kohv Kohv (araabia qahwa) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast; siit, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.
kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas.Enamik, s.o. ca 88% Kalevi toodangust müüakse Eesti turul. Ettevõttele kuulub muuhulgas ka viiest sokolaadipoest koosnev jaemüügikett. Samas tegeleb Kalev ka aktiivselt ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa.Kalevi tütarettevõte Maiasmokk on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev kohvik Tallinna vanalinnas, mis pakub laias valikus kohapeal valmistatud kondiitritooteid ja käsitöökompvekke.AS Kalev kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 330-le inimesele. 2.1.1 Artikkel Veidi üle aasta Firma Kalev Chocolate Factory kuulub Norra kontsernile Orkla, mis andis vastavalt ettevõtte juhtimine, uue tõuke selle arengule. Teisel kohal turul maiustusi Fazer usub edu kohaliku brändi, kuid tal on võimatu mööduda konkurent.
- pirukate, - saia, - pudingite, - marmelaadi, - küpsiste, - muffinite, - leibade valmistamisel. Kariloomad söövad meelsasti: - vääte, - lehti, - mugulaid. 35. Suurimad kohvitootjad maailmas. Brasiilia, Vietnam, Columbia 36. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju. Rohelistest ja ülevalminud mustadest viljadest saadakse kehvema kvaliteediga kohviuba. Vilju korjatakse mitmes järgus eel-, põhi- ja järelkorjamine. On rakendatud ka mehhaniseeritud koristamist (viljade maharaputamine vibraatormasinaga). Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg.
maitsestamisel. Säilitatakse kuivatatult. Kasutatud kirjandus: www.toidutare.ee ; www.et.wikipedia.org 19 4. Kohv ja tee 4.2 Kohv · Üks levinumaid legende kohvi avastamisest pärineb Etioopiast · Esialgu tehti kohvi nii Araabias kui ka Aafrikas rohelistest röstimata kohviubadest · Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel.
Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat
Sõna ,,kohv" teatakse olevat tulnud Etioopiast, Kaffa- nimelisest külast, kus legendi järgi valmis ka esimene tass kohvi. Kohvipuu liike on mõnekümne ringis, mis võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks, kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade koristamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega.
Kasutatud kirjandus: www.toidutare.ee ; www.et.wikipedia.org 19 4. Kohv ja tee 4.2 Kohv · Üks levinumaid legende kohvi avastamisest pärineb Etioopiast · Esialgu tehti kohvi nii Araabias kui ka Aafrikas rohelistest röstimata kohviubadest · Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel.
pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin. Ecstasy. Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid- muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin. Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on narkootikumide nimekirjas. Uimasti sobib tähistamaks kõiki psüühikat muutvaid ravimeid, mida võetakse ilma arsti ettekirjutusteta
... 24 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus:..................................................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook
Mida liigitatakse kolme rühma: · munakollasepulber · munavalgepulber · täismunapulber Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest. Teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. 8. Suurimad kohvitootjad maailmas. Maailma suurimad kohviistandused on: - Brasiilias (30%), - Colombias (10%), - Kariibimere saartel. Suured tootjad on ka: - Indoneesia, - Mehhiko, - Vietnam, - Elevandiluurannik. 9. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga: - rohelisi, - kollaseid ja - punaseid vilju. Kehvema kvaliteediga kohviuba saadakse: - rohelistest ja - ülevalminud mustadest viljadest. Vilju korjatakse mitmes järgus: - eel-, - põhi- ja - järelkorjamine. Kasutatakse kahte meetodit: - kuiv,
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana 6 1.2 Ostu- ja tarbimisregulatsioon 7 1.3 Varasemad uuringud 8
annaabi.ee 
