Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohtulahendi analüüs - Haldusprotsess". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tolliamet, riigikohtu, ringkonnakohus, asjaolud, materiaal, kaebust, edastada, esitamiseks, eriarvamused, juristi, tolliameti, tühistamiseks, põhjendus, vabaneda, tekkivad, kajastamise, faktilised, küsimusi, menetlusõiguslikud, temalt, sunniraha, jätisuskohus, elektrooniliselt, täitemenetluse, hindama, seisundit, kogunud, riigikohus, toetubArvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6 3 Menetlusosaliste põhjendused......
......................................................................9 4. Lõplik otsus.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................ 19 2 1.SISSEJUHATUS Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Vollmond ettevõtlusega tegelemist käibemaksu- seaduse (KMS) mõistes ja kohustas äriühingut esitama ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2014 kohta ning äriühingu esindusõiguslikku isikut ilmuma MTA-sse. Kuna Otsuse kohaselt ei esitanud äri- ühing piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks , siis kustutas MTA 31. märtsi 2014. a otsusega nr 12
Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Probleemiks on hageja saamata jäänud töötasu ja lõpparve, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest
................................................................................................................................. 19 2 SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on
Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks: 1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2
riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse
kuritegevuse liigist).” Tammik soovib käskkirja vaidlustada. Käskkiri ei ole kaalutletud ega motiveeritud. Sellest ei selgu, milles konkreetselt seisnesid puudused. Riigiprokuratuuril ei olnud alust vabastada teda teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Seega puudus käskkirjal igasugune õiguslik alus ja see otsus on täiesti valesti kaalutletud. Samuti oleks tulnud talle enne otsuse tegemist pakkuda võimalus oma vastuväidete esitamiseks. Isegi kui käskkirjal olnuks õiguslik alus, tuleb seda pidada täiesti ebaproportsionaalseks, sest Tammikult võeti ebaseaduslikult võimalus saada prokuröripensioni, mille saamise eelduseks on pensionile jäämine prokuröriteenistuses olles. Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Riigi peaprokuröri käskkirja nr RP-3-1/17723 puhul ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Väljavõtted õigusaktidest ATS § 86. Teenistusest vabastamise õigus
selgitamine, õigusvastasust välistavad asjaolu ja süü. Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või
seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige,
A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi.
leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka
Enim tuntud määratlemata õigusmõiste on avalik huvi. KAALUTLUSÕIGUSE TEOSTAMINE Põhimõtted: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada: · volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb · kaalutlusõiguse eesmärki st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks on antud küsimuses kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist.
Kohtualluvus on kohtuvõimkonda kuuluvate tsiviilasjade läbivaatamise jaotamine kohtusüsteemi erinevate osade vahel ja kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Hierarhiline kohtualluvus: Eestis algavad kõik asjad esimese astme kohtus so maakohtus. Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja kaevatud edasi. Riigikohus arutab vaid selliseid asju, kus ringkonnakohus on oma lahendi teinud. Territoriaalne kohtualluvus: määrab asja alluvuse üheliigiliste kohtute vahel sõltuvalt nende tegevuse territooriumist. Eestis on 4 maakohut ja milline kohus peab asja lahendama, ongi kohtualluvuse probleem. Igal kohtul on oma territoorium, mida ta teenindab. Üldine kohtualluvus: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti
Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Õigus kaitsele tähendab ka: · õigust kaitsta ennast ise · isiku õigust taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul · seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks · õigust kohtulike tõendite omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks · õigust isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa võtta. 9. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus – õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatuson tagatud:
Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6. Kohus arutas H hagi K vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. K esitas
tusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad (TsMS § 34 lg 1). 5. Menetlusdokumentide vormistamine Menetlusdokumentide vormistamisnõuded on toodud TsMS §-des 334-340. Üldine nõue on, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohtule esitatavad dokumentidele lisatakse ärakirjad esitamiseks teistele menetlusosalistele. TsMS § 338 sätestab konkreetsed nõuded kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele, sh sätestab teatud juhtudel lisainformatsiooni esitamise kohustuse (näiteks info menetlusosalise kontakt- andmete väljaselgitamise osas). Kohtule saadetava dokumendi allkirjastab menetlus- osaline või vastavalt tema esindaja. 3 Lk 13 7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)
· Lihtne kaasvaldus mitmest isikust on igaühel iseseisev tegelik võim · Ühisvaldus e kvalifitseeritud valdus tegelik võim kuulub mitmele isikule ainult üheskoos ja nad võivad seda ainult koos teostada 3. Kõrvalvaldus valitsev arvamus eitab niisugust valdusvormi. Urve Liin ,,Pärimisvaldus" juridica, 2006. Lisamaterjal: Kommentaar: §§ 32 - 50 Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01 Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise
võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”. 2 See tähendab, et PKS § 119 reguleerib ainult seda olukorda ning ei saa sellele tugineda järgmine kord, kui tekib vaidlus vanemate vahel mingis teises küsimuses lapse kohta. Kaasuse asjaoludest nähtub, et Heli ei soovi ühist hooldusõigust täielikult lõpetada, vaid tahab ise otsustada, mis kooli läheb laps
3 kuud ette. 6.3. Kui agendilepingu ülesütlemise põhjuseks oli teisest poolest tulenev asjaolu, peab teine pool hüvitama lepingu lõpetamisest tekkinud kahju. 6.4. Agendil on õigus lahkumishüvisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt LS paragrahv 688 sätetele. 7. Lepingu rikkumise vabandatavus. 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma. (Vääramatu jõud, LS paragrahv 103).Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
Õigusvõime peab olema olemas pärandi avamise hetkel (vrdl. PärS § 5 lg 3), sest sel hetkel läheb õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Ringkonnakohus on õigesti pärandaja vara teisele õiguskandjale (pärijale) üle. Niisiis peab pärija pärandajast kasvõi ainult leidnud, et A.-M. Vainol kui K. Lüüsi vara pärijal ei saa K. Lüüsi õigusjärglasena olla vaidlusaluse sekundi murdosa kauem elama. korteri suhtes rohkem õigusi, kui oli K. Lüüsil. Kuna K
lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? - Faktiliselt töötas käsunduslepingu alusel, sest K ei allunud kellelegi, pakkus oma teenust iseseisvalt, tal ei olnud kindlat tööaega ja kohta. 6. Töölepingu alusel töötanud juristi ja AS-i vahelised suhted vormistati ümber töövõtusuheteks eesmärgiga hoida kokku kulutusi tööjõule. Tööleping lõpetati ja sõlmiti töövõtuleping. Tegelikult jätkas jurist oma tööülesannete täitmist endistviisi ja töövõtuleping vastas töölepingu tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise.
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
suhtlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Õigusliku otsustuse vormistamine: lahendit võib kirja panna otsustus või analüüsi stiilis. Lahend koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest: 1. probleem või küsimus. Probleem või küsimus peaks olema võimalikult konkreetne. 2. otsustus või järeldus. Otsustus ehk resolutsioon on õiguse rakendaja tahte väljendus. Järeldus onsisuliselt vastus küsimusele. 3. faktilised asjaolud. Tavaliselt algab dokument pöördumises esitatud, varasemate menetluste käigus tõendamist leidnud ja käimasoleva menetluse käigus kogutud ja tõendatud asjaolude ja tõendite kirjeldamisega. 4. õigusaktid ja -analüüs. Õiguslikus dokumendid tuuakse tavaliselt välja õigusnormid, millele õiguse rakendaja 5. analüüs või arutlus. Dokumendis tuleb õigusaktide analüüsi tulemused seostada faktiliste asjaoludega.
eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid,
Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid
Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid
Kande avaliku usaldatavuse näeb ette ÄS § 34, mille lõike 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, va. juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (garantii ettevõtja huvides). Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma (garantii kolmanda isiku huvides). Erandiks on kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud, mis omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb arvestada ÄS §-st 15 lg 2 tulenevat kande tegemisele järgnevat 15- päevast tähtaega, mille jooksul loetakse heauskse kolmanda isiku suhtes kannet mittetehtuks. Selline tähtaeg vabastab kolmanda isiku kohustusest kontrollida äriregistri andmeid pidevalt, kui keegi vastavaid andmeid kontrollib, saab ta olla kindel nende õigsuses järgneva 15 päeva jooksul.
toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid: 8 Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks
kaitseks. Konkurentsipiirang - töötajal on kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (piirangul on tööandja majanduslike huvide kaitse eesmärk, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi). Kui neid piiranguid poleks, võiks tööandja ikka nõrgemaks pooleks osutuda. Töölepingu eristamine 4. Millised on Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020) (punktid 11 ja 13) toodud töölepingu eristamise lähtekohad ja kriteeriumid? Milliste kriteeriumite alusel võiks veel lepingu olemust hinnata? Tähtsuse järgi: 1. Alluvussuhe ja selle määr (peab olema suur), juhtimise kontroll 2. Töölepingu puhul saab töötegija tasu oma töö eest 3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest
annaabi.ee 
