Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
teistelt selle valdamise, käsutamise ja kasutamise lõpetamist, see on isiku kõige suurem ja üldisem õigus asja suhtes Kinnisomand tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus) Vallasomand kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < > Keskvõim annab aru) Maavanem (juhib)
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga
Regionaalne valitsemine Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja (247) omavalitsusüksuseks – vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme). Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu
juhib riigisekretär. Riigisekretär pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga erinevalt ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut
2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%. 6) Tervena elatud eluiga on meestel vähemalt 57 ja naistel vähemalt 62 eluaastat. 7) Kasvuhoonegaaside heitkogused on 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Kohalik omavalitsus Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993
EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad
· teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; · annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kand misest või kergendab karistust; · annab välja seadlusi jne. MAAVALITSUS Igas maakonnas on ametisse nimetatud maavanem, kelle olulisemad ülesanded on: · esindada maakonnas riigi huve ning hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; · juhtida maavalitsuse tööd; · koordineerida ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; · anda oma tegevusest aru regionaalministrile; · teavitada regionaalministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika küsimustes;
2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, registris, mille asutab VV rahandusministri ettepaneku alusel. töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud
Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega;
4.Suurema sissetulekuga inimesed ja firmad 4.Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega peavad maksma kõrgemaid makes, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem astmeline e. Progressiivne maksusüsteem · NB! Nn õhuke riik e liberaalriik: · NB! Nn paks riik e sotsiaalriik: 1)madalad maksud 1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse 3)vähene efektiivne avalik sektor 2)Peamised heaolureziimi mudelid Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi,
Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne. 8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Regionaalminister esitab kandidaadi koos KOV Valitsusele. Valitsus nimetab 5a. ametisse. Tegelevad regionaalse
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa. Tähtis on rikkaid ei peaks maksudega elatustase
Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
KOVÕ kuulub haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes üksnens ühte HÕ valdkonda- KOV üksuste haldust. On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks,
juhtimine või ositi (nt kksäästlikkuse kontroll, projektijuhtimine) Allikad Õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses, st kitsamas tähenduses, millest saab teadmisi kehtiva õ-se kohta. EV PS: KOV õiguslikud põhialused ja on kõige olulisemaks KOV õ-se allikaks.14 ptk PS-s. Kõik siseriiklikud KOV õ-se allikas peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. Seadused: riik regul KOV-t seaduste abil. Olulisemad: KOV volikogu valimise seadus: PS § 104 p-s 4, nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Rk koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis regul KOV esinduskogude valimist. KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike maksude seadus: sätest kohalikud maksud, nende kehtest kord, neile esit nõuded.
79. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? 80. Millised on regionaalsed asutused? 81. Millised on kohahaldusorganid? 82. Kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis regionaalhaldus, kohahaldus (asukoht süsteemis, kuidas suhestuvad riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste suhtes, millises valitsemisalas jne)? 83. Siseministeeriumi roll regionaalhalduse koordineerimisel. 84. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? 85. Mis on maavalitsus, millise struktuuriga on maavalitsused, millega maavalitsused tegelevad? 86. Tooge reaalseid näiteid maavanemate ja maavalitsuste tööst. 87. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta.
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
omandada elukutse ja saada tööd; 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstiabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile; 4) sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990. aastail olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand
põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
................................................................................... 12 Detsentraliseeritud.................................................................................................... 12 Eesti........................................................................................................................... 12 23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis...........................................12 24. Eesti haldussüsteem (maakonnad ja kohalikud omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus).................................................................................................................... 12 25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis................13 Hääleõigus:................................................................................................................ 13 Kandideerimisõigus...................................................................................................
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 3 895 inimest; Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €); Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist: 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid; 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist. Kolmas loeng. Halduskorraldus Kohalik Omavalitsus (KOV) EV põhiseaduse XIV peatükk o Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. o Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Kui poolt, siis saab peaminister hakata valitsust moodustama. Kui vastu, teeb president uuele inimesele ettepaneku moodustada valitsus. Kui avaldada umbusaldust peaministrile, siis läheb laiali kogu valitsus =valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond – riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik – maakond – vald, linn Vabariigi Valitsus – Maavalitsus – Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut.
Kui poolt, siis saab peaminister hakata valitsust moodustama. Kui vastu, teeb president uuele inimesele ettepaneku moodustada valitsus. Kui avaldada umbusaldust peaministrile, siis läheb laiali kogu valitsus =valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik maakond vald, linn Vabariigi Valitsus Maavalitsus Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
